Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Draama ja teartiõpetus ristsõna". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
draamateoses, zanr, omaette, kahekõne, lavateose, eepika, väikevorm, koostisosa, kirjandusteos, proosas, lühijutt, piirdub29. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt 30. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja koomika 31. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. 33. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. 34
Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms. [Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ja "Emajõe sünd" Naljand - rahvaluule liik : lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järjekorras. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Tegelased individualiseeritud. Parallelism - regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks.
vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Müüt- usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad vüi pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisesst, loodusnähtustest jms. Naljand- lühike, humoristliku ja satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt sõsielune. Olulisel kohale on liialdused, sõnamäng ja kiimoika mäng. Novell- tiheda sõndmustiku ja väheste teelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Parallelism- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Populaarteaduslik kirjandus- aimekirjandus, krijandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi. Proosa- sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond. Publististka- üks kirjanduse põhiliike teaduskirjanduse ja ilukirjanduse kõrval. Publistiska vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaig.
Bornhöhe ,,Tasuja" ballaad lüüriline jutustav Sõna draama kasutatakse ka novell eepika väikevorm luuletus üldmõistena näidendi · lühijutt · fantastiline, ajalooline, tähenduses. · tihe sündmustik heroiline (kangelaslik) sisu Veel mõisteid: · vähe tegelasi · keskendub ühele remark autori selgitav · üks keskne teema sündmusele märkus draamateoses · tegevus areneb · kangelastes tuuakse esile tegelaste välimuse, kulminatsiooni suunas vaid kõige olulisemad käitumise, tundmuste, · lõpeb puändiga iseloomujooned zestide, hääletooni, lavalise valm õpetliku sisuga · üksikasjadel tavaliselt ei liikumise, lavakujunduse mõistuluuletus või jutt peatuta vm kohta.
3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,loodusnähtudest. 9. Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega
Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (1759 -1805), Johann Wolfgang Goethe (1749-1832), Heinrich Heine (1797 -1856); inglane Rober Burns (1759-1796); venelased Aleksandr Puskin (1799 -1837), Mihhail Lermontov (1814 -1841); eestlased Jakob Tamm (1861 -1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856 -1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". 8. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold
Tuntud ballaadimeistrid on saksa kirjanikud Friedrich Schiller (1759 -1805), Johann Wolfgang Goethe (1749-1832), Heinrich Heine (1797 -1856); inglane Rober Burns (1759-1796); venelased Aleksandr Puskin (1799 -1837), Mihhail Lermontov (1814 -1841); eestlased Jakob Tamm (1861 -1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856 -1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". 8. Dialoog - kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). 9. Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil eeskätt Denis Diderot´(1713 -1784) ja Gotthold
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:
· Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused -le, -l, -lt tuleks alati kirjutada sidekriipsuga, sest l on kirjapildilt liiga lähedane numbriga 1 Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine Kahe nimisõna kokku- või lahkukirjutamine sõltub täiendsõna käändest. Lahkukirjutamise erandid (kirjutatakse kokku): 2-silbilised täiendsõnad, kui tekib omaette tähendus (mõiste): o lastearst o lasteaed pikemad täiendsõnad kindlakskujunenud ühendeis o vanadekodu (pansionaat) o võõrastemaja (hotell) Liiki ja laadi väljendav ainsuse omastav kirjutatakse kokku (nt juturaamat, pildiraamat), kuuluvust näitav lahku (nt venna raamat, tädi raamat). Täiendi mõju ainsuse omastava reeglile Kui täiend täpsustab täiendsõna, kirjutatakse liiki väljendav ainsuse omastav lahku.
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMIS TÕEPÕHINE
Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loomustuse Lüroeepika kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Metafoor tähenduse ülekandmine sarnasuse alusel Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum
ANTIIKKIRJANDUSE RISTSÕNA 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. A T A R K A P A K H C E K R O A A R P A A H A D E H N O T K I R H K T Ü U M E L I R I T T A R S T O A E Ü G B L L O A A M A U R I C E M A E T E R L I N C K E U R O I H M E D B I I O A O Y H L D R N S V Y I R I A A A O S P S E E E I A L s O A S S E O R S S D O S I S O
,,Must nool" R. L. Stevenson 254 lk Illustraator: J. Witam Tegelased: John, Henry VI , Daniel, sir Oliver, Richard, Dick , Clipsby , Bowyer , Bennet , Shelton , Nick , Hatch , Hugh Ferryman , Matcham , Carter , Harry , Missa , Joanna , Greensheve , York , Lawless , Duckworth , lord Shoreby , Lancasteri , Dutton, Catesby , Alicia , Pirret , Arblaster , Tom , lord Foxham , Gloucester , Ellis 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest raamat tegelikult rääkis Sõjast Vanaaja sõjast Mingist legendist Kunagisest vägede liikumisest, mida nad tegid sihtkohtade vahel liikudes jne... 2. Tsitaadid Laused, mis meelde jäid Põhjendus, miks just see jäi meelde Üks ambur võttis köie otsa See lause ajas naerma. pihku, ronis kähku üles ja enne, kui minut oli mööd
1. E L E K T R I M O O T O R A G Ü S K G Q T E M P E R A T U U R C B R P U I B E R T Y U I O K P K F E D z A U L L Ü D S A D E R F A C O G A C A V V A O L S D U Q T E T L V M H Z E M I D M M E I F A I O A I O B P O T L P T G I E S S G J K G D P R G A B U E E A J N E L E R I S O O J U S S U V K R T T E T Ü E G N Y U G F M T S N I T M S M E E K N H I J I E B N Y E E O R E I A T R K E J M L O N N B H E J M O E O G G K E R K E Õ E E H V J U V O L T O N R Ö J G L N T Ü R M X H H E L Ü E N E F N Õ I
1. eepika-on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on
Tööleht 8. klassile KIRJANDUSE ZANRID 1. Joonista vihikusse skeem ja jaota skeemi all olevad sõnad õige põhiliigi alla KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA ehk LÜÜRIKA ehk DRAMAATIKA ehk JUTUSTAV KIRJANDUS LUULE NÄITEKIRJANDUS 1. .... 1. .... 1. ...... 2. 2. 2. 3. 3. 3. 4. 4. 5. 5. 6. 6. 7.
Türi Põhikool Ristsõnade vihik Autor: Jane Kägu Türi 2012 Sisukord Ristsõnad............................................................3-7 Vastused..............................................................11-17 3 Aste Paremale 2. -7 absoluutväärtus on 4. Arv mida astendan 5. Iga arv astmes 1 on võrdne arvu 6. -2 on arvu 2 7. Alus koos astendajaga 8. Arv, millega astendan Alla 1. Kui astendaja on 0 siis aste võrdub 3. Negatiivse aluse kirjutan 4 Protsent Paremale 4. Osa jagatud tervikuga on 5. Osamäär korrutatud tervikuga on 7. 75% tervest on 8. Tervik jagatud osamääraga on Alla 1. Tuhandik osa tervikust on 2. 25% tervest on 3. Protsentides antud osamäär on 6. 50% tervest on
Kasuta tumedalt trükitud sõnades suurt ja väikest algustähte õigesti. Kui vaja, lisa jutumärgid ja sidekriips. 1. Tähistasime rahvusvahelist raamatuaastat kirjanduskonverentsiga lugemine on nauding. 2. Raamatupood rahva raamat asub sõpruse puiesteel. 3. Lugesin raamatukogus ajakirja keel ja kirjandus. 4. Õpetaja soovitas lugeda läbi E. M. Remarque'i romaani läänerindel muutuseta. 5. Juhanile ei tulnud meelde, mis teose tegelane on kupja-prits. 6. Konflikt põhja- ja lõuna-korea vahel ähvardas maailma uue sõjaga. 7. Pühade puhul heisati eesti riigilipp. 8. Selle aasta 23. juunil möödub võnnu lahingust 93 aastat. 9. Linnakodanikel paluti võidupüha tähistamiseks paraadi vaatama tulla. 10. Spordimuuseumis sai uudistada suusatamise mm-võistlustel võidetud medaleid. 11. Gerd Kanter tahab kindlasti võistelda londoni olümpiamängudel. 12. Minu vanaisa ja vanaema kuulavad meelsasti ansambli kuldne trio muusikat.
Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke. Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: · Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" · Eduard Vilde "Pisuhänd" · Lydia Koidula "Säärane mulk" Dialoog- Kahekõne. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses(eriti draamas), kui ka massimeedias. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Monoloog ehk ühekõne. Tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Seda võtet kasutanud oma teostes J.Smuul ja J.Kross. Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.
KOKANDUSE TÖÖ . Mariliis Toome Rocca al Mare kool 6b klass Juhendaja : Kaie Mei Tallinn 02.04.2009 Sisukord . lehekülg Milline ma olen ? 1 Mis on tervislik toitumine ? 2 Mida soovitavad süüa toiduteadlased , kuidas ja kui palju ? 2 10 käsku söömiseks 2 Toidupüramiid
1. I 2. U 3. V 4. R 5. O 6. T J A 7. M 8. K 9. A 10. A 11. K 12. A 13. I 14. J. 15. E Ülevalt alla: kaks sõna, mis iseloomustavad klassitsismi. 1. Millises linnas sündis Molière? 2. Mille asutas Molière 1643. aastal? 3. Barokki soosisid ..... , kes leidsid
W E B E R F I G A R O P U L M N A N N E R L V Õ L U F L Ö Ö T G L U C K D A P O N T E H A Y D N D O N G I O V A N N I V I I N I A K L S S I K U D M A R I A A N N A K U L D K A N N U S E R Ü Ü T E L L O N D O N L E O P O L D O P E R A B U F F A P A R I I S M A N N H E I M B E E T H O V E N S A L Z B U R G S Ü S S M A Y R R E E K V I E M T E A T R I D I R E K T O R 1. Selle perekonna tüdrukud olid Mozartile ahvatluseks 2. Mozarti kuulsamaid oopereid 3. Nii kutsuti Mozarti õde 4. Mozarti tõenäoliselt kuulsaim ooper 5. Vähetuntud Viini klassik 6. Mitmete Mozarti teoste
Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA Ilukirjanduse tunnused: fiktiivsus fiktiivsus, fiktsioon – väljamõeldis, fantaseeritud tegevustik ilukirjandusteoses kirjeldatakse enamasti väljamõeldud maailma ja tegelasi kirjanik loob oma maailma, mis sarnaneb suuremal või vähemal määral pärismaailmaga kujutluslikus maailmas tegutsevad inimesed
Pärnumaa Kutsehariduskeskus RISTSÕNA Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 1.Mida analüüsib töökeskkonnanõukogu? 2.Töö mis ei toimu päevasel ajal? 3.Tööturuamet? 4.Millega saab tuld kustutada? 5.Üks kemikaal, mille liigne kasutamine on seadusega keelatud? 6.Asi mida tuleb kanda keevitamise ajal? 7.Neid tuleks tööd tehes kanda vältimaks puru sattumist silma? 8.Psühholoogiline töökeskkonna ohutegur? 9.Üks füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 10.Mis peab olema tööruumis ehitajal kindlasti tagatud? 11.Asi, mida metsamees peab metsas olles alati kandma? 12.Füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 13.Isik kes kontrollib tööohutust? 14.Töörõivas, mida on soovitav jahedal ja talvisel ajal kanda? 15.Mida me tavaliselt kustutame? T Ö Ö T I N G I M U S I Ö Ö T Ö Ö T Ö Ö B �
1. Mida thendab barokk ja kuidas seda iseloomustada? Sna barokk veti kasutusele portugalikeelsest snast barocco, mis thendab lopergust ja korrapratut prli. Barokiajastu oli pillav ja toretsev, ekstsentriline, ebaloomulik ja raamidest vljuv periood, mil kik loomulik oli thine ja thtsusetu. Kik oli pidulik ja uhke. Termin veti kasutusele hiljem. 2. Kirjelda barokiaegset orkestrit. Thtsad olid bassipillid. les mngiti ainult lemised bassinoodid. 40- liikmeline orkester oli sna suur, kuid Claudio Monteverdi kasutas just nii suurt orkestrit. Iga pill kujutas ooperis mnda tegelaskuju. Mngisid harfid, fagott, tello ja lauto. 3. Mis on iseloomulik barokiaegsele vokaalmuusikale? 17. sajandi ideaaliks peeti soolomuusikat. Soololaulu saadeti nppepill lautoga. Soololaulust tekkis uus liik aaria. Viksem soololaulu liik oli ariooso. A a r i a t k a s u t a t i k i g i s b a r o k i a e g s e t e s ~#a n r i d e s : O r a t o o r i u m i s P a s s i o o n i s K a n t a a d i s O o
Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest, rääkida? elust tegemistest sõpradest Millest Ekke elust Ekke Ekke tegelikult tegemistest tüdrukutest/naiste rääkis? st 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas. Rumal tegu poisi poolt, et teha laps ja kaduda peale seda. Laiskus on ka tava
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu dedukt
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ...........................6
ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5
helilisus (vastandpaarid: heliline helitu häälik, ingl voiced voiceless, vn ; vrd
p/b, /, s/z jne). Põhimõtteliselt saab igast helitust konsonandist helilise analoogi ja vastupidi
(erand: helitu kõrisulghäälik []). Nii on eesti sõnades mahl, kõhr, vihm, käsn, latv muidu helilised l,
r, m, n, v asendi mõjul helitud (vrd ka vn , jms). Kõmri keeles on helitu l-frikatiiv []
(kirjas "ll") omaette foneem (vrd lamp `lamp' llam `hüpe, samm'). Helilisusopositsioon ehk
helitu ja helilise vastandamine, eristamaks tähendusi (ingl beg peck), leiab rakendust eriti
klusiilide, afrikaatide, frikatiivide juures. NB: eesti keeles seda pole täht b, d, g, z või z märgib
üksnes helitu foneemi /p/, /t/, /k/ (võõrsõnas /s/, /s/) lühidust!
Muud moodustusviisid rajanevad lisateguritel: afrikaadid ehk liithäälikud (
Lektüürileht Harry Potter ja tarkade kivi J.K.Rowling 264 lk Illustraator: Thomas Taylor Tegelased: Harry, Dudley, Vernon, Petunia, Hermione, Proua Figg, Piers Polkiss, Dennis, Malcolm, Gordan, Ruberus Hagrid, Minerva McGonagall, Albus Dumbledore, Hedwig, Percy, Ron, Neville, Malfoy, Verine Parun, Quirrel, Snape, Voldemort (tead-küll-kes), Peeves, Wisley kaksikud, Woods, 1. Ennustamine Millest raamat Raamat räägib Raamat räägib võiks rääkida? tarkade kivist H. Potterist Millest Raamat rääkis Raamat rääkis tegelikult H. Potteri tarkade kivist rääkis? elust. vähe. 2. Tsitaadid Lause Põhjendus lk Nüüd palun kamber 68 713, ja kas me võiksime minna väheke aeglasemalt? "MATSTI!" kõlas See lause on 128 mütsat
H Ö D Ü N Ü U V D O Ü M L C S T G F I K D F R L R P N K Ü F F H N K I Y F L Õ E E B S Q Z X P I M K T A E K E D E I V M A E J L E P E S E G T O K P S N P O V G M E A K S A S R A Õ E Ü H L N E D S T A A E L E I T H U A M A E U A P N I B I D K S R G I S L M E M S T S A L I A K E N E A G L E S A N M A K V L A R E G O G I E O D U M S I P B D R I K B A S S P R
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodi
annaabi.ee 
