pooleks. Sagitaaltasapinda, mis läbib keha keskkohalt ning jagab keha eest-taha suunas võrdseks paremaks ja vasakuks pooleks nimetatakse keskpidiseks ehk mediaantasapinnaks. Tasapinda, mis läbib keha samuti vertikaalsuunas, kuid on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne otsmikuga nimetatakse frontaaltasapinnaks. Frontaaltasapind jagab keha kaheks osaks- eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ülalt alla) Anatoomia terminid Kraniaalne Peapoolne Kaudaalne Sabapoolne Dorsaalne Selgmine Ventraalne Kõhtmine
väljuvad spinaalnärvi eesmise juure kaudu Seljaaju (medulla spinalis) Kommissuur ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit ning jaguneb: müeliniseerimata närvikiududest koosnevaks hallkommissuuriks (commissura grisea) ja tsentraalkanali all asetsevaks, peamiselt müeliniseeritud närvikiududest koosnevaks valgekommissuuriks (commissura alba) Seljaaju valgeaine Valgeaine koosneb erineva jämedusega (1 20 m) närvikiududest. Kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks: dorsaalseks, lateraalseks, ventraalseks väädiks. Suuraju koor Hallaine katab tsentraalselt paiknevat valgeainet, milles kulgevad närvikiud nii erinevatesse kooreosadesse kui ka teistesse KNS osadesse
Prostata koosneb tubuloalveolaarsetest näärmetest, mis avanevad ureetrasse. Strooma koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Bulbouretraalnäärmed on väikesed paarilised näärmed, mis avanevad pika viimajuha abil ureetrasse Vooderdab kõrge limatootev epiteel; sekreteeritav vedelik sisaldab ka suhkruid (peamiselt galaktoosi) ja veidi siaalhapet Peenis Peenis koosneb erektiilsest koest ja sisaldab osa isasureetrast Erektiilne kude on koodnunud kaheks dorsaalseks silindriks (corpora cavernosa) ja väiksemaks ventraalseks silindriks (corpus spongiosum) ümbritsetuna valkjaskesta poolt (tunica albuginea). Erektiilne kude kujutab endast omavahel seostuvaid vereruume, mis on normaalselt tühjad, kuid täituvad erektsioonil verega.
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused.
ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult paremale) kulgevad frontaaltasapinnad, mis jagunevad eesmiseks ehk ventraalseks ja tagumiseks ehk dorsaalseks. Horisontaal- ehk transversaaltasapinnad jaotavad keha ülemisteks ja alumisteks osadeks. . 1 Tallinn 8. Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: on kahte liiki pidevühendeid: fibroossed ja kõhrühendid. Fibroossete ühenduste alaliigid:
Juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, s.t. toimetavad edasi peaajju minevaid "teateid" ja peaajust tulevaid "käsklusi". S E L J A A J U N Ä R V I D e. spinaalnärvid Vastavalt seljaajusegmentidele on inimesel 31 paari seljaaju- ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on nad kõik seganärvid (sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude). Kõikide seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks) haruks. Tagumised harud innerveerivad selja süvasid lihaseid ja seljapiirkonna nahka. Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e. pleksusi . Igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta. Neid nim. roietevahelisteks ehk interkostaalnärvideks ja nad innerveerivad roietevahelisi lihasid,
Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 23. Hingamisorganite üldine iseloomustus. Hingamisaparaati moodustavad hingamisorganid varustavad verd hapnikuga ja vabastavad ta süsihappegaasist. Hingamisteed algavad ninaõõnega. Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks sümmeetriliseks pooleks. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest.. Suuõõnest eraldab kõva suulagi. Ninakäigud jagunevad dorsaalseks, keskseks, ventraalseks ning ühiseks ninakäiguks. Ninasõõrmetele järgneb ninaesik. Kõri on neelu ja hingetoru vahel paiknev torujas hingamis- ja hääleorgan, mis takistab neelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru. Kõri koosneb kõhredest. Kõriõõnel eristatakse esikut, vahelmist kõriõõnt ja hääleaparaadialust õõnt. Hingetoru ehk trahhea on kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud. Rinnaõõnes
Paralleelselt maapinnaga asuvad horisontaaltasandid (frontaaltasandid). Mediaantasandipoolset organi osa nim. mediaalseks (keskmiseks) ning sellest kaugemal olevat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid dorsaalne (selgmine) ja ventraalne (kõhtmine). Segmentaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid kraniaalne (peapoolne) ja kaudaalne (sabapoolne). Osa termineid on seotud kindlate kehaosadega: jäsemete eespoolset pinda nim. dorsaalseks ning tagapoolset palmaarseks (pihkmiseks) või plantaarseks (taldmiseks) vastavalt esi- ja tagajäsemete puhul. Kehale lähemal asuvat jäseme piirkonda nim. proksimaalseks ning kaugemal asuvat distaalseks. Keha välispinna suhtes kõneldakse organi pindmisest e. superfitsiaalsest ja süvast e. profundsest pinnast või vastavalt eksternne (välimine) ja internne (sisemine). Kereõõntes asuvates organites eristatakse seina vastas seisvat e. parietaalpinda ja sisusepoolset e. vistseraalpinda.
munajuha, emakas ja tupp; meestel peenis) MEDIAAN- EHK KESKPIDINE TASAND - tasand, mis jaotab inimese keskkohast vasakuks ja paremaks pooleks SAGITAALTASAND - kõik mediaantasandi suunalised tasandid FRONTAALTASAND - sagitaaltasandi suhtes ristsuunaline keha pikiteljega ja otsmikuga paralleelne tasand; jaotab keha eesmiseks ehk kõhtimiseks ehk ventraalseks (venter-kõht) ja tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks HORISONTAAL- EHK TRANSVERSAALTASAPIND - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks (cranium-kolju) ja alumiseks ehk kaudaalseks (cauda-saba) osaks Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS) Kerele lähemal asuvat osa nimetatakse lähimiseks ehk proksimaalseks (PROXIMALIS)
inimesel 31 paari seljaaju- e spinaalnärve: - kaelaosas 8 segmenti (seotud 7 kaelaosa lülisambalüliga + otse kukla all 1) - rinnaosas 12 - nimmeosas 5 - ristluuosas 5 - õndraosas 1 6 ● Kõik seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust kaheks haruks: 1)tagumiseks e selgmiseks DORSAALSEKS haruks -> seljalihastele, nahale - innerveerivad selja süvasid lihaseid - seljapiirkonna nahka 2)eesmiseks e kõhtmiseks VENTRAALSEKS h aruks -> osaleb põimikute moodustamisel ● Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e PLEKSUSI - igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas
Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Primaarne visuaalne korteks kuklasagaras, V-alad. Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades - V1 ja V2 – esmased tõmmised mille loomises osalevad omakorda orientatsioonile, vormile, värvile jms spetsialiseerunud rakurühmad - V3 ja V3A – vormitaju. V3 ala jagatakse dorsaalseks ja ventraalseks, mis põhineb sellel, et ülemine nägemisväli on representeeritud kõhtmisesse alasse (ventraalne) ja alumine selgmisesse. Oletatud, et kõhtmisel ja selfmisel V3-l erinevad funktsioonid. Ülemine nägemisväli on seotud visuaalse otsingu ja äratundmisega, alumine nägemise ja motoorika koostööga. - V4 – värvitaju - V5 – liikumise taju - IT – lihtsate vormide taju - FFA – nägude (keerukamate vormide) taju
Seljaaju kahte poolt eraldab eest fissura mediana, tagant tagumine sept – septum dorsale. Seljaaju keskel paikneb hallaine (substantia grisea), mis sisaldab närvirakkude perikaarüone ja gliiat. Jaotatakse ventraal-, dorsaal- ja lateraalsarved (cornu ventrale, dorsale, laterale). Hallaine keskele jääb tsentraalkanal (canalis centralis), mis on vooderdatud ependüümirakkudega. Valgeaine koosneb müeliniseeritud närvikiududest, mis on koondunud ventraalseks, dorsaalseks ja lateraalseks väädiks. Vent väät asub mediaanfissurist vent. sarveni, lateraalväät vent. sarvest dors. sarveni, dorsaalväät dors. sarvest tagumise septini. Seljaaju (ja ka peaaju) on kaetud 3 ajukestaga. Ajukestad mood. sidekude. 1. dura mater, kõvakest – kõige väljaspoolsem kest 2. arachnoidea, ämblikuvõrkkest – vahepealne kest 3. pia mater, õrnkest – kõige seespoolsem. 40. Suuraju koore ehitus. Cerebrum. Suurajus paikneb hallaine perifeerselt ja valgeaine sisemiselt
H-tähte või liblikat, ja perifeerselt paiknevat valgeainet Hallaine moodustab paarilised ventraal- ja dorsaalsarved, nende vahel paikneb külgmine vaheaine, mis moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentideks külg- e lateraalsarved Valgeaine koosneb enamuses müeliniseerunud, erineva jämedusega närvikiududest – valgeaine kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks väädiks: dorsaalseks, lateraalseks ja ventraalseks SUURAJU KOORE EHITUS Suuraju jaguneb anatoomiliselt vasakuks ja paremaks poolkeraks – poolkerasid katab hallainest moodustunud koor Hallaine põhimassi moodustavad multipolaarsete neuronite perikaarüonid ja neid toestavad gliiarakud Koores paikneb ligikaudu 12-14 miljardit närvirakku Suurajukoore e neokorteksi moodustavad rakkude kuju, suuruse ja paiknemistiheduse alusel eristuvad kihid: Molekulaarkiht
Konnadel on totaal-inekvaalne lõigustumine, mille puhul on blastomeerid märgatavalt erineva suurusega. Animaalse pooluse rakud on mikromeerid, vegetatiivse pooluse rakud on makromeerid. Blastotsööl võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis. Kortikaalne rotatsioon: enne viljastumist on munarakk radiaalsümmeetriline. Spermi sisenemine paneb paika embrüo dorsaalse- ventraalse telje – spermi sisenemise kohast saab ventraalne telg ja sellest 180° vastaspool saab dorsaalseks teljeks. Peale viljastumist kortikaalne tsütoplasma roteerub 30° sisemise tsütoplasma suhtes ja moodustub nö „halli sirbi piirkond“. Dorsaalsed vegetatiivse pooluse rakud ehk Nieuwkoopi keskus blastulas indutseerivad organisaatorpiirkonna ehk Spemann-Mangoldi organisaatori, kust läbi blastopoori ehk ürgsuu algatatakse gastrulatsioon. Lõigustumist kanal Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon. Kanal on diskoidaalne lõigustumine
• V2, V3, V3A, V4+V8 (värv) ja V5 (liikumine). • V5 kutsutakse ka MT. • V3 ala jagatakse veel dorsaalseks ja ventraalseks alaks, mis põhineb sellel, et ülemine nägemisväli on representeeritud kõhtmisse alasse (VP) ja alumine nägemisväli selgmisesse. • Oletatud, et kõhtmisel ja selgmisel V3-l erinevad fd: ülemine nägemisväli seotud visuaalse
annaabi.ee 
