kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel. Paljudel piltidel on ta üksi ja tal on seljas oma mungarüü. Mõnikord on käes ka piibel ja tihti ta kas palvetab või kuulutab jumalasõna. Need pildid on lihtsad ja enamasti tumedates toonides. Mõnedel vähestel piltidel on ta kujutatud püha aupaistega ümber pea. Rüü ulatub tal alati maani ja ainult pea ja käed paistavad Fra Angelico 1437 (kujutatud Maarja ja Jeesuslapse kõrval.) Guido Reni ,,Püha Dominicuse hiilgus" 1613 KASUTATUD MATERJAL 1.http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/munklu se_rajajad/pFCha_dominicus.php 2. http://www.hot.ee/kloostri/muuseum/muuseumi%20info.htm 3.http://www.neitsimaarja.ee/index.php?ava=eestpalved&kuu=08 4. http://www.meistermichel.ee/est/meister.html 5. http://www.abcgallery.com/saints/dominic.html 6. ,,Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani", Argo, 2005 7
Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena". Dominicuse põhimõtted olid seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega. Tema ordu oli esimene, kus ei tehtud füüsilist tööd. Dominicus pani aluse roosikrantsipalvusele. 1 Kõige tuntum Dominicuse elu puudutav pärimus pajatab tema ema unenäost. Enne poja sündimist nägi ema Johanna unes, et sünnitab poisi, kelle laubal helendab täht. Vastsündinu lähedal seisis ka mustavalgekirju koer, kes hoidis suus põlevat tõrvikut.
kerjusmunkade ordu, kuid tööd nad erandina ei teinud, veetes päevad vestluste vallas. Sellest tuli ka nende alge nimetus jutuvestjate ordu, mis alles 15. sajandist on tuntud kui dominiiklaste ordu, et ennast vähegi pühakuga seostada. Ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit - ,,mustad mungad"oli väga tabav hüüdnimi, mis andis aimu mitte ainult riietuse stiilist, vaid ka tolleaegsest hügieenist, mis pea kõikides kerjusmungaordudes levis. Dominicuse põhimõtted olid seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega. Paavst Innocentius III soovitas tal ja tema vendadel vastu võtta mõne juba kehtiva ordureegli, et oma ülemvõimu kindlustada sai valitud Augustinuse reegel. Ordu ladinakeelne väljend domini canes tähendab tõlkes ,,Issanda koerad", mis kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Kõige kuulsam legend Püha Dominicusega seoses on Maarja ilmumine Maarja psaltri
selle tõestuseks pole säilinud • TEMA TÖÖD • 1441 maalis ta Püha Ambrogio kiriku altarimaali, mis on tänapäeval Firenze akadeemia tähtis vaatamisväärsus • 1456. aastal Pratos elades maalis ta katedraali kooriruumi freskosid • Prato katedraali kooriruumi freskod kujutavad vastasseintel Ristija Johannese ja Püha Stefanuse elu, neid peetake kõige tähtsamateks töödeks, eriti tantsiva Salome kuju • Lippi peamine altarimaal Pratos asub Püha Dominicuse kloostri söögisaalis ja see kujutab vastsündinud Jeesust, keda kummardavad Joosep ja Maarja • • • • Elu lõpupoole elas Lippi Umbrias Spoletos, kuhu teda telliti maalima Spoleto katedraali apsiidile stseene Maarja elust(4 freskot) • Filippo Lippi tähtsus seisneb selles, et ta arendas itaalia maalikunsti edasi naturalismi suunas • Võttis kasutusele ümarvormi • TEOSED PÜHA AMBROGIO KIRIKU ALTARIMAAL PRATO KATEDRAALI FRESKOD PÜHA STEFANUSE SÜND
Euroopas. Dominiiklaste ordu. Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserite vastu. 1207.aastal asutas ta nunnakloostri ja 1215 aastal Toulousis kerjusmunkade ordu. Kuna selle ordu eesmärgiks oli jumalasõna kuulutamine, kutsuti seda ka ,,jutlustajate" orduks. Paavst Innocentius III soovitas Dominicusel ja tema vendadel vastu võtta mõne juba kehtiva ordureegli. Nad valisid Augustinuse reegli. Dominicuse põhimõtted olid seotud õppimis- ja misjonitööga. Tema ordu oli esimene, kus ei tehtud füüsilist tööd. Keskaegses kujutavas kunstis on Püha Dominicust kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel. Püha Dominicuse ema nägi enne poja sündimist unes, et sünnitab musta - valgekirju koera, kes hakkab tõrvikuga maailma valgustama. Sealt ka dominikaanide hüüdnimi - "domini canes", Issanda koerad. Frantsisklaste ordu. Franciscus sündis 1182. aastal Assisi linnas. Tema
ristiinimesena. Raamat on jaotatud kolmeks osaks: esimeses osas kirjeldatakse väikese Katarina esimest nägemust Jeesusest ning seda, kuidas ta otsustab ning lubab oma elu vaid temale pühendada. Algab paastumine, piitsutamine, ärkvelolek, lõputud palved ning perekonna tahtele vastu rääkimine. Samuti lõpetab Katarina nii linnaelanike kui peaaegu ka pereliikmetega suhtlemise. Ta keskendub vaid usule. Lõpuks saab temast Püha Dominicuse kolmanda ordu õde. Osa lõpus saab ta järjekordse nägemuse osaliseks, kus Jeesus käseb tal inimeste sekka minna ning nendega suhelda. Teises osas annab ta endast parima, et Jeesuse tahtmist täita inimestega suhelda, neid aidata ning järjest julgemaks saada. Ta proovib ka lugemise ära õppida, kuid see ei tule tal välja. Ühel hetkel, tükk aega hiljem, võtab ta raamatu kätte ning lihtsalt oskab lugeda. Arvatakse, et see on üks tema imedest
Ajaloolooline taust: Raamatu peategelane Katarina Benincasa( päriselus Caterina Benincasa) on reaalselt elanud isik. Raamat põhineb Caterinast kirjutatud biograafiatele. Caterina Benincasa (1347-1380) sündis Sienas jõuka linnakodaniku tütrena paljulapselisse perekonda, juba seitsmeaastaselt nägi ta esimese religioosse nägemuse ning koges müstilisi läbielamisi. Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi. Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377, paavstivõimu madalseisu aeg, mil kõik paavstis elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis) Caterina eesmärgiks oli paavsti tagasitoomine Rooma, et
,,Kentauride lahing" Madonna trepil (u 1489-92) Kentauride lahing (u 1492) 1494 lahkus Michelangelo kodulinnast Firenzest peale Lorenzo de' Medici surma põgenenud rahutuste tõttu. Ta põgenes Bologna-nimelisse linna, kus sõbrunes aadlisoost Gianfrancesco Aldovraniga, kes talle ka peavarju pakkus. Seal sai ta oma esimese avaliku tellimuse.Tema ülesandeks oli raiuda dekoratiivskulptuurid Dominiiklaste ordu rajaja Püha Dominicuse hauale. Nii valmisidki ,,Ingel küünlajalaga" ja ,,Püha Petronius" Ingel küünlajalaga (1494-95) Püha Petronius (u 1494-95) 1495 aastal naases ta Firenzesse, kus valmisid tellimustöödena marmorist ,,Ristija Johannes" ja ,,Magav Cupido", millest kumbki kahjuks säilinud pole. 1496 aastal läks Michelangelo esimest korda Rooma, mis oli tol hetkel peale kiriku võimu nõrgestamist kõvasti alla käinud
Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime jõuka kaupmehe poja Franciscuse järgi Assisi linnast Põhja-itaalias. 1223.aastal kirjutas ordu reeglid. Idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruunikas v hall kuub-tuntud ka kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse järgi ka väiksemad vennad. Dominiiklaste ordu, rajaja Dominicuse järgi saanud nime. Nim ka jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule õnnistuse 1216. aastal. Dominiiklaste peamine ül oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena. Musta kuue järgi mustad vennad. Panid rõhku haridusele. Kõrgelt hinnatud kloostrikoolid. Ketserid: katoliku kirik ei kiitnud heaks ketserlikke väärõpetusi. Katarid pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Nad uskusid, et maailma on loonud jumal ja saatan koos. Taevariik
Benediktlased- nimi looja benedictuse järgo, rajas kloostri monte cassinosse. Põhimõte: munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Cluny klooster; Tsiterlased-nimi asukoha citeaux järgi, kombeid karmistati veelgi, loobuti luksusest, nõuti järjekindlat füüsilist tööd.clairvaux klooster; Kerjusmungaordud: frantsisklased-nimi looja franciscuse järgi, rõhutati äärmis alandlikkust, truudus katoliku kirikule ja paavstile; Dominiiklased, nimi rajaja dominicuse järgi, hariduse väärtustamine, Rekongista:ususõda, tagasivallutus--pürenee ps-i vallutamine araablaste poolt kristlastele, mis kestis ~700a. Lõpp:1497 langes granda,sh mauride viimane valitseja kukutati, ja algas kristlaste võim. Mõju hispaania kultuurile, pürneneeps-l kujunes kultuuride segu. Mõju uuele maailmale: 1492 algavad suured maadeavastused Ristisõjad:eesmärk:paavstivõimu tugevdamine, ristiusu levitamine, jeruusalemma
Lääne-Euroopas. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. "Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm." Pidusöögi teema on vaid unistus ja enamasti elati hirmus nälja ees. Üleüldiselt valitses kõikides ühiskonna kihtides nälg. Arvatakse et ülemkihid sõid rohkem liha kuid lihtinimese kalorivajadusest andis vili ligi 90%. Ka kloostrites oli nälg sagedane. Püha Benedictuse ime, Püha Jaakobuse ime ja Püha Dominicuse ime jutustused söögiga seotud imedest. Nende imede objektiks on leib. Leib oli rahva põhiline toiduaine. Samas käis toiduga uhkeldamine klassikäitumise juurde. Ka folklooris oli nälg väga populaarne teema. "Rebaseromaan" Heroilis-koomiline luulekogu 12. ja 13. sajandist mis on olemuselt irooniline satiir feodaalühiskonna pihta ja väga tugev allegooriline kujutus näljas mis tol ajal eksisteeris. Samuti viidati
Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus. Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. Skriptoorium ruum, kus mungad tegid ümberkirjutustöid. Dormitoorium ühine magamisruum ordus. Peatükk 16-17 Jumalarahu kiriku püüd pudurdada relvakandjate agressiivsust, mis nägi ette karistuse pühapõhipaikades ja avalikes kohtades vägivallatsemise eest
reisi Rooma. 4. BOLOGNA Michelangelo saabus rahutust Firenzest Bolognasse tühjade kätega, kuid ambitsioonikusest ja teotahtest pakatavana. Ta sõbrunes mõjuka linnanõukogu liikme Gianfrancesco Aldovrandiga, kes pakkus noorele kunstnikule järgneva aasa jooksul peavarju. Oma esimese avaliku tellimuse saigi Michelangelo just Aldovrandi kaudu. Michelangelole tehti ülesandeks raiuda dekoratiivskulptuurid dominiiklaste ordu rajaja Püha Dominicuse hauale. Michelangelo õpilase ja biograafi Ascanio Condivi järgi on Michelangelo raiutud ,, Ingel küünlajalaga" ja Püha Petroniuse statuett. 4.1 Ingel küünlajalaga Michelangelo raius seda aastatel 1494 1495. ,,Ingel küünlajalaga" asub Bolognas San Domenico kirikus. Ehki ingli rüü langeb paksude voltidena, on tema keha selgesti näha. See taevane sõnumitooja on pigem lihaseline tiibadega noormees kui üleloomulik olend. 4.2 Püha Proculus
varakristlikest vaesuse põhimõtetest. 11.saj lõpul tekkis tsistertslaste ordu, mille liikmed ehitasid ise oma kloostreid maale ja harisid ise põlde. 13.saj algul kujunesid välja kerjusmungaordud linnades, et kuulutada inimeste keskel olles jumalasõna ja kutsuda inimesi patukahetsusele. Kerjusmungaordudest tähtsaimad olid püha Franciscus Assisist poolt 1223 loodud frantsisklaste (e frantsiskaanide) ordu ja 1216 püha Dominicuse rajatud dominiiklaste (e dominikaanide) ordu. 3.4. Keskaegne haridus: Koos hariduse ja kultuuri üldise allakäiguga olid varakeskaegses ühiskonnas sisuliselt ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides õpetati välja tulevasi vaimulikke ning peatähelepanu pöörati Piibli ja kirikuisade teoste tundmaõppimisele. Koos linnade taastekkega ja hakkas kujunema ka
haigete aitamine. Kirik pärssis teaduse arengut, piiblis vasturääkimised Aristotelese loogikareeglitele, tedusele erilist tähelepanu ei pööratud (nt astronoomia, matemaatika, loodusteadused). Usuti, et inimene saab haigustest üle palvetades. Kloostrid edendasid majandust, tegelesid aretustööga, ravimtaimede kasvatamisega. Koguduse liikmed pidid kirikule maksma 10% kogu oma saagist, liskaks sellele veels patulunastuskirjade eest. Dominiiklased- asutati 1215 hispaania aadliku Dominicuse poolt. Kandsid valget rüüd, mille peal oli must mantel- mustad vennad. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Tsistertslaste ordu on väljakadvanud benetiktlaste ordust. Ordu rajati 1098 Prantsusmaal. Nad tahtsid elada ainult oma kätetööst, lükates tagasi sissetuleku, loobusid jumalateenistuse lisaelementidest. Frantsisklasteks nimetati Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku orduliikmeid. Asutati 1210, ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end
naissoost p�hakut, kes omasid ilmselt erilist t�hendust t�� tellijate jaoks. Teosel olevatest p�hakutest P�ha Dominicus (1170 � 1221), dominiiklaste ordu looja, seisab t�� vasakus ��res ning on riietatud musta ja valgega r��sse. Tema ees lamab koer, kellel on suus s��datud t�rvik, dominiiklaste traditsiooniline s�mbol. Dominiiklasi kutsuti t�nu nende tohutule usutruudusele ka jumala koerteks (domini canes), mis tulenes Dominicuse nimega seonduvast s�nam�ngust. P�ha Augustinus Hippost (354 � 430) seisab temast paremal ning kannab punakuldset mitrat. K�es hoiab ta saua ja s�dant, mis s�mboliseerivad innukat p�hendumust usule. Neitsi Maarjast paremal on p�ha Margaret, kelle jalge all on draakon, m�rkimaks puhta usu j�udu ja v�itu deemonite �le, kes seda murda p��avad. P�ha Barbara tema k�rval hoiab k�es m�rtri palmioksa, mis s�mboliseerib kristlikus kontekstis ka vaimu v�itu
eriliselt Neitsi Maarjat. Riietus: Koosneb valgest tuunikast ja valgest vööst, valgest skapulaarist ja valgest kapuutsist. Selle peale kantakse musta kapuutsiga musta lahtist mantlit. Aquino Thomas oli samuti dominikaanlane (peetakse suurimaks keskaegseks filosoofiks ja teoloogiks). Lõi Aristotelese filosoofia ja kristliku teoloogia sünteesi. Tema usutõdede käsitlust nimetatakse tomismiks. Õpetusest/vaimsusest: Peale Augustinuse reegli on määravad Dominicuse ja tema vendade koostatud ordukorrad, mida täiendas Saksi Jordanus. Eesmärgiks ,,kuulutada kogu maailmale meie Isaanda Jeesus Kristuse nime". Fundamentaalpõhikord defineerib dominiiklaslikku orduelu järgmiselt: ,,Et me saame osa apostlikust misjonist, siis võtame üle ka apostlite eluviisi selles vormis, nagu püha Dominicus on kavandanud. Me elame üksmeelselt ühist elu, ole täpsed evangeelsete nõuete järgimisel, innukad palves ja ühises liturgiapühitsemises, eriti armulauas ja
annaabi.ee 
