DNS (Domain Name System) Jekaterina Misuna Domeeninimede süsteem Internetiteenus , mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP- aadressideks Domeeninimede süsteem DNSi ülesehitus on puu laadne Kõige aluseks on juured elik "." serverid, kes teavad järgmise taseme domeenide servereid. Järgnevad ülema astme domeenid nagu näiteks .org, .net, .com ning riikide nagu .ee, .fi, .ru. Domeeninimede süsteem Samal tasemel nimed ei kordu Pisike ASCII kunst ilmestab seda juttu : Nõue Kasutada tohib sümboleid a-z Numbreid 0-9 Miinus märki Nime ei tohi alustada miinusega
otsimist jm.Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada võrgus kriitilisi uuendusi. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõnd arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenidest ja serverifarmidest. DNS SERVER DNS-server ehk nimeserveri roll pakub pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust, tänu millele on klient-arvutitel võimalik kasutada IP aadresside asmel nimesid. DNS- server saab klient-arvutilt päringu host-arvuti nimega, DNS-server tõlgib seejärel domeeninimed TCP/IP võrkudes kasutatavateks IP-aadressideks ning edastab selle klientarvutile, peale mida saab klientarvuti host-arvutiga otse suhelda. NETWORK POLICY AND ACCESS Võrgupoliitika- ja juurdepääsuteenusete roll võimaldab juurutada virtuaalset
andmed, mis põhjustavad väära IP-aadressi väljastuse, seega liikluse suunamise mingile teisele (näiteks ründaja enda) arvutile. II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) - Jagab automaatselt IP-aadresse kohtvõrku lülitatud seadmetele. Automatiseerib võrgu parameetrite andmist seadmetele. 9) Mida teeb võrgus DNS-server? DNS (Domain Name System) – tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? FTP (File Transfer Protocol) – kasutatakse failide transportimiseks. Võimaldab failide (tekstid, programmid, pildid, video jne) transporti Internetti ühendatud arvutite vahel. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse
VÕRGUTEABETEENUSED (NIS) Referaat Õpetaja Mihhail Karutin Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kohtvõrguga töös on üldine eesmärk pakkuda kasutajatele läbipaistvat võrgukeskkonda, st kõik arvutid peaksid olema võrdselt kättesaadavad. Põhiline komistuskivi sel teel on oluliste andmete (nagu näiteks kasutajakontode) sünkroniseerimine kõigi hostide vahel. Varem oli hostinime püsivuse tagamiseks võimas ja keerukas teenus -- domeeninimede süsteem DNS. Teiste ülesannete jaoks pole sellist spetsiaalteenust loodud. Pealegi ei tasu paljude süsteemiülemate meelest Internetiühenduseta kohtvõrgus DNS-i ülesseadmine end ära. Seepärast töötas Sun välja võrguteabeteenuste süsteemi NIS (Network Information Services). NIS hõlbustab üldist juurdepääsu andmebaasidele ning soodustab informatsiooni (näiteks failides passwd ja groups sisalduva teabe) levitamist teie võrgu kõigisse hostidesse
DHCP(2) Loodud 1993 Siiani kasutusel DHCP(3) parameetrid Router DNS server DNS Domain name WINS server NetBIOS datagram distribution server WINS/NetBIOS node type NETBIOS scope ID DHCP(4) DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele DNS Domain Name System Domeeninimede süsteem DNS(2) Loodud 1983 Autor Paul Mockapetris Siiani kasutusel DNS(3) parameetrid Retries MinTTL MaxTTL CacheRecords NameLookupPriority Recursion Dnssec DNS(4) Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks
Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta. Riskianalüüs on protsess (tegevuste jada), mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Nimeserver ehk DNS-server (Domain Name System) on andmesidevõrgus töötav server, mis pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust. Ilma nimeserveriteta saaks võrgus olevatele ressurssidele ligi ainult nende IP-aadressi teades. Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara olemasolu on tavaliselt kasutaja eest peidetud ja seda tuvastada võib olla küllaltki raske. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda, talletades kasutaja klahvivajutusi (klahvinuhid), salvestades
telefoni- ja raadioliinide kaudu. Interneti ajalugu- loodi 1.september 1969. Maailmas esimene kindla keskuseta hajusvõrk. Tollal kasutati sõjanduses, kandis nime ARPANET. 1987 avati kõigile kasutajatele ja nimetati internetiks. Igal võrku ühendatud arvutil on IP-aadress. IP-aadress jaguneb akheks loogiliseks osaks – võrgu ja arvuti number. Esimene number neljast määrab ära riigi, kus arvuti asub. (Eesti aadressid – 192 ja 193). Domeeninimede süsteem DNS – domeene on võimalik jagada alamdoneemideks, neid veel omakorda jagada ja nii tekib hierahiiline nimede süsteem. Igale hierarhia tasemele vastab masina nimes üks märgend. Mrgnedid on punktidega eraldatud. Elektronpost – internet teenus, mille abil saab suhelda inimestega, kellel on elektronaadressid ja kes võivad asuda maailma mistahes punktis. ARVUTIVIIRUSED Viirus - programm, mis on mõeldud häirima arvuti tööd ja rikkuma kettale salvestatud
6.2 Domeeninime valik ja kontroll Enne domeeni registreerimist veenduge, et teie poolt soovitav domeen on vaba. Kahte ühesugust domeeninime registreerida ei ole lubatud. 6.3 Domeeni registreerimine Domeeni registreerimiseks tuleb registripidajale esitada taotlus. Registripidaja on enamasti internetiühendust, kodulehe majutust või virtuaalserveri teenuseid pakkuv ettevõte. Üleminekuperiood kestab 2011. aasta jaanuarini. Kõik tänased domeeninimede kasutajad peavad oma domeeni ümber registreerima ehk esitama uue registreerimistaotluse. Kõigil, kellel on juba registreeritud mõni .ee domeeninimi, saavad selle ümber registreerida ning teistele jääb see kuni üleminekuperioodi lõppemiseni või ümber registreerimiseni kättesaamatuks. 6.4 Domeeni maksumus Domeeni registreerimine on tasuline. Tasu määrad leiate registripidaja kodulehelt. 6.5 Domeeni pikendamine Domeen registreeritakse üheks aastaks
SSH on protokoll, mille versioonile 1 ja samuti selle baasil loodub programmide komplektile viidatakse kui SSH1. SSH1 on vabalt kasutatav, mida pole aga sama protokolli teisel versioonil (SSH2) põhinev tarkvara. SSH1 kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile. 15. Interneti nimeserver DNS. Interneti nimed, kasutatavad programmid ja port. Port Protokoll Seletus 53 DNS Domain Name System Domeeninimede süsteem DNS korraldab hostinimesid domeenide hierarhias. Domeen on teatud mõttes seotud saitide kogum: nad kas moodustavad tegeliku võrgu, kuuluvad konkreetsesse organisatsiooni või lihtsalt paiknevad geograafiliselt lähestikku. Ülikoolid on näiteks rühmitatud domeeni edu ja iga kool kasutab eraldi alamdomeeni oma hostide jaoks. Groucho Marx University domeeni nimi võib olla groucho.edu ja matemaatika osakonna kohtvõrgu nimi maths.groucho.edu
0 operatsioonisüsteemi. Mai USA Lasti välja MS-DOS 2.01 Oktoober USA IBM andis välja IBM PCjr-i, see sobis paremini tavakasutajale, kuna oli palju odavam, kuid teised firmad pakkusid veel odavamiad alternatiive, mistõttu ei olnud PCjr väga edukas tavakasutajte seas. Lasti välja veel ka MS-DOS 2.11 ja MS-DOS 2.25, mis sisaldas kaug-ida sümboleid. November USA DNS-i (domeeninimede süsteem) tutvustati Internetile, mis koosnes 1000 võõrustajast. 1984 Aeg Koht Sündmus ? USA Hewlett-Packard lasi välja koheselt populaarse LaserJet printeri. Hewlett-Packar oli ka inkjet-i tehnoloogia tee rajaja. ? USA Motorola lasi välja 68020 protsessori. Jaanuar USA Lasti välja Apple Macintosh, mis põhines Motorola 68000 protsessori
MIME-i alamtüupi. Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP - meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade ,,prügikasti" saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 13. DNS Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks - kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). Andmebaas on mitmes serveris dubleeritud. Dubleerimise põhjused: Vähendada koormatust Vähendada tõenäousust, et nimelahendus ei tööta. Vahemaadest tingitud viivituste vähendamine. Lokaalne (puhverdav) nimeserver - puhverdab nimeinfot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul.
Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol). Mõnesseopsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud. DNS Domeeninimede süsteem (teenus): Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212 FTP Failiedastusprotokoll
See jaguneb: - Tippdomeen ehk tipptaseme domeen: .ee; .eu; .org; .net; - Teise taseme domeen: tlu.ee, err.ee, eesti.ee; - Kolmanda taseme domeen ehk eelmise taseme alamdomeen: nt wd.tlu.ee, portaal.riik.ee. Õiguslikus mõttes sarnaneb domeeni õiguskaitse kaubamärgi kaitsmisele. .ee tippdomeeni haldab riigiasutus Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet, mis teeb reeglid domeeni registreerimise ja andmesidevõrgu kasutamise kohta, vt www.eenet.ee. Kuna domeeninimede väärtus on järjest tõusnud, on muutunud sagedaseks nö domeeninime ärandamised. Selline tegevus on õigusvastane, kui: - rikub kaubamärgiomaniku ainuõigust; - rikub õigust ärinimele; - on kõlvatu konkurents (pahauskne); - sekkub teise isiku majandustegevusse (ebaõigete andmete avaldamine, majandustegevuse seiskamine). Eesti tippdomeeni vaidluse puhul tuleb pöörduda kohtusse, kuid paljude välismaiste
Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti. Suudab vastu võtta ka haldamine. võimalikku teed pidi“ Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja graafika-, audio- ja videofaile. 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid 19. DNS Domeeninimede süsteem – internetiteenus, mis tõlgib baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed transpordikiht – rakenduskiht. On organiseeritud 3 suhteliselt Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeled pidada kui
Õiguskaitset saa lahendus, mis: - tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest - on vastuolus heade tavadega - on ebapüsiv - on mikrolülituse topoloogia - ei ole tootesse paigutatuna nähtav 55 5.05.2016 Tööstusomand Tööstusdisainilahenduse registreering kehtib 5 aastat ja seda võib pikendada 5 aasta kaupa kokku kuni 25 aastaks. Tööstusomand Domeeninimede õiguskaitseks ei ole kehtestatud eriregulatsiooni. Tarkvara õiguskaitse 56 5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse autoriõigus (copyright) patendiõigus (right of patent) oskusteave (know-how) ärisaladus (trade secret) lepinguõigus (contract law) kaubamärk (trademark) Tarkvara õiguskaitse Autoriõigus – tekkib teose loomisega.
Ruuterid samas AS-s kasutavad sama ruutimisprotokolli. Veel on olemas gateway- _ Physical layer (füüsiline kiht) - Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi Domain name system. Domeeninime süsteem. Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressiteks. Andmebaas on jaotatud, ruuterid, mis on AS-s erilised. Need kasutavad sama ruutimisprotokolli, mis teisedki ruuterid samas AS-s, aga nad on ka vastutavad keskkonnale
Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade ,,prügikasti" saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 16. DNS + Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). Andmebaas on mitmes serveris dubleeritud. Dubleerimise põhjused: Vähendada koormatust Vähendada tõenäousust, et nimelahendus ei tööta. Vahemaadest tingitud viivituste vähendamine. Lokaalne (puhverdav) nimeserver puhverdab nimeinfot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul.
klauslile, millega ei mindud vastuollu põhiseadusega. (Ibid) 1946. aastal võttis Kongress vastu Lanham seaduse, kaubamärgi sümbolitele, et lahendada küsimusi kaubamärkide suhtes, mis kehtib tänapäevani. 1995 aastal võeti vastu Föderaalne Kaubamärgi Lahjendamise seadus, et kaitsta tuntuid kaubamärke, et keegi sarnaseid märke ei kasutataks. Lisaks kehtestas Kongress hiljuti Küberkaitseseaduse, et kaitsta kuulsaid kaubamärke ennetavalt sarnaste röövellikke interneti domeeninimede eest. (Ibid) 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis Eestis loetakse Tööstusomandi õiguskaitse aluseks 23.mai 1919, kui määrati ametisse ametnik patentide asjus Eesti Vabariigi Kaubandus- ja tööstusministeeriumi korraldusega nr.41. Esimene patendiseadus hakkas kehtima 15. aprill 1921, kui Riigikogu võttis vastu muudatuse 1896. aasta tsaariaegse vabriku- ja käsitööseaduse, leiutiste, kaubamärkide, mustrite ja mudelite kaitse seaduse ning maksuseaduse kohta. (Vikipeedia, s.a.)
6 Kirjade lugemiseks kasutatakse POP3 protokolli. POP3 võimaldab vaid näidata postkastis olevate kirjade arvu, lugeda ja kustutada suvalist kirja. IMAP – meililugemisprotokoll, mis on suuremate võimalustega kui POP3 (kirjade „prügikasti“ saatmine, lugemata ja loetud kirjade eristamine). 13. DNS Domain Name System Kasutab UDP-d (Saadetakse üksikuid pakette, ei kulu aega ühenduse loomiseks – kiire). Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP-aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). Andmebaas on mitmes serveris dubleeritud. Dubleerimise põhjused: Vähendada koormatust Vähendada tõenäousust, et nimelahendus ei tööta. Vahemaadest tingitud viivituste vähendamine. Lokaalne (puhverdav) nimeserver – puhverdab nimeinfot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul.
arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. // ((( Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll ))) 16. DNS Domain name system. ==> Domeeninime süsteem (teenus). (((DEF: Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse.))) EHK SIIS Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressiteks. Andmebaas on jaotatud, hajutatud. Iga nimeserver haldab internetis teatud piirkonda (domeeni). DNS kasutab UDP. // ==> Miks seda ei tsentraliseerida? Et vähendada koormatust, vähendada tõenäosust, et midagi ei tööta, vahemaadest tuleneva viivituse vähendamiseks. // ==> Lokaalne nimeserver puhverdab infot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. // Juurserverid sisaldavad infot kõigi tippdomeenide kohta (com, org, edu). //
suvalisest internetiühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. // ((( Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll ))) 16. DNS Domain name system. ==> Domeeninime süsteem (teenus). (((DEF: Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse.))) EHK SIIS Tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressiteks. Andmebaas on jaotatud, hajutatud. Iga nimeserver haldab internetis teatud piirkonda (domeeni). DNS kasutab UDP. // ==> Miks seda ei tsentraliseerida? Et vähendada koormatust, vähendada tõenäosust, et midagi ei tööta, vahemaadest tuleneva viivituse vähendamiseks. // ==> Lokaalne nimeserver puhverdab infot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. // Juurserverid sisaldavad infot kõigi tippdomeenide kohta (com, org, edu)
võib koosneda mitmest osast. SMTP protokoll on selleks, et saata kirju. Kui saatja saadab kirja, siis SMTP protokolli kasutades pöördutakse serverisse ning server saadab kirja teise serverisse, kus kasutatakse seda sama SMTP protokolli. Selleks, et kirja serverist küsida, ei sobi enam SMTP protokoll. Selleks on olemas POP3, IMAP4. Samuti võib selleks olla ka HTTP protokoll, kui kasutatakse veebil põhinevat meilisüsteemi. 16. DNS See on domeeninimede süsteem ehk nimeserverite süsteem. Serveritel on olemas nimed. Tallinna Tehnikaülikooli veebiserveri nimi on ,,www.ttu.ee", mis inimestel hästi meeles seisab. TTÜ veebiserveril on olemas ka IP aadress, mida ilmselt peast ei tea keegi, kuna neid arve on üpris keeruline meelde jätta. On olemas sellised andmekogud, kus on kirjas kindlatele nimedele vastavad IP aadressid. See on üle maailma hajutatud andmebaas ja DNS on tegelikult ka rakenduskihi puhul DNS kui protokoll
annaabi.ee 
