kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 11. Eelisaktsia ja lihtaktsia erinevus Eelisaktsia (inglise keeles preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. 12. Riiklikud maksud ja nende olemus Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. RIIKLIKUD MAKSUD aktsiisimaks; raskeveokimaks; tulumaks; hasartmängumaks;
e. seda suurem on omakapitali võlasiduvus Küsimus 12 Küsimuse tekst Millise äri jaoks on varude käibesageduse kordaja väärtus 3,5 ebarahuldav? Vali üks: a. antiigiäri b. majapidamistarvete äri c. juveeliäri d. toidukauplus Küsimus 13 Küsimuse tekst Nendele investoritele, keda huvitab rohkem jooksva tulu saamine kui kapitali pikaajaline kasv, on suurima tähtsusega Vali üks: a. võlakordaja b. happetest c. dividendimäär d. omakapitali osatähtsus kogukapitalis Küsimus 14 Küsimuse tekst Ostjate debitoorse võla käibeväldet suurendab kõige tõenäolisemalt Vali üks: a. müügikäibe suurenemine b. raha aeglasem laekumine c. müügikäibe vähenemine d. raha kiirem laekumine Küsimus 15 Küsimuse tekst Pikaajalise kreeditori seisukohast on kõige soodsam Vali üks: a. aktsiakasumi (EPS) suurenemine b. dividendimaksete peatamine eelisaktsionäridele c
arengut, kuna investorid loodavad, et ettevõte hakkab tulevikus andma suuremat tulu ning seetõttu aktsiate tuluhind tõuseb 3. Lihtaktsia nimiväärtus - raamatupidamises kajastatav aktsiate väärtus Lihtaktsia nimiväärtus = (omakapital-eelisaktiate väärtus)/lihtaktsiate arv 4. Dividendid ühe aktsia kohta - dividendide summa ühe lihtaktsia kohta Dividendid ühe aktsia kohta = lihtaktsiate dividendid summa / lihtaktsiate arv 5. Aktsiate dividendimäär - mis iseloomustab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes Aktsiate dividendimäär = dividendid ühe aktsia kohta / aktsia turuhind Ülesanded: 1. On teada nelja aasta andmed Bilansikirje 2007 2008 2009 2010 käibevarad 200000 224000 256000 281000 varud 82000 100000 125000 140000 Lühiajalised 100000 102000 107000 110000 kohustused
nädalad enne palgapäeva. · Bartertehing (Vikipeedia) (Barter) kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta. · Börsiarbitraaz (Tarkinvestor) börsikohus. Börsil osalejate vahel tekkinud vaildusi lahendav vahekohus. · Debentuur (Ettevõtte finantseerimine) (Debenture) on pikaajaline tagatiseta võlakiri (obligatsioon). · Devalveerimine (ap3.ee) - koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. · Dividendimäär (Kuura 2008) (Dividend Yield) on suhtarv, mis leitakse dividendi summa (aktsia kohta) jagamisel aktsia hinnaga. · Dow Jones'i (äripäev.ee) - keskmine tööstussektori indeks (Dow Jones Industrial Average (DJIA)) Kolmekümne (30) New Yorgi börsil kaubeldava juhtiva ettevõtte aktsiate järgi arvutatud indeks. · Downgrade (Tarkinvestor.ee) - aktsia (võlakirja, riigi vms) reitingu langetamine.
Investeerimismõisted Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeva...
Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müügi netokäive Investeeringute puhasrentaablus e varade rentaablus (ROA) = puhaskasum/ varad Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/ omakapital 5. Dividendide suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel Indikaatorid: tulu ühe aktsia kohta; hinna ja tule suhe; lihtaktsia nominaalhind; dividendid ühe aktsia kohta; dividendide väljamaksu kordaja; aktsiate dividendimäär. Tulu 1 lihtaktsia kohta (EPS) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid)/ lihtaktsiate keskm arv Hinna ja tulu suhe (P/E) = aktsia turuhind/ puhaskasum ühe aktsia kohta Lihtaktsia nominaalhind = (omakapital eelisaktsiate maksumus)/ lihtaktsiate arv Dividendid 1 aktsia kohta = lihtaktsiate dividendide summa/ lihtaktsiate arv Dividendide väljamaksu kordaja = dividendid ühe aktsia kohta/ puhaskasum ühe aktsia kohta Dividendimäär = dividendid ühe aktsia kohta/ aktsia turuhind 15
omanduses. EELISAKTSIA (preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 1000 krooni aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades juurde intressi seaduses sätestatud suuruses. 2. HINNA- JA TULUKORDAJA (HTK) ehk aktsia turuhinna siduvus, see näitab
444 . Kuna t-statistiku se1 0.09 absoluutväärtus on väiksem kui 1.99 (kahepoolne hüpotees), siis tuleb jääda nullhüpoteesi juurde, mille kohaselt tarbimise sissetulekuelastsus naistel ei erine statistiliselt oluliselt väärtusest 0.8. Ülesanne 3. Investeeringute analüüsis kasutatakse regressioonimudelit rt = B0 +B1rmt + ut, kus rt – aktsia dividendimäär rmt – aktsiaturuindeks e. börsiindeks Parameetrit B1 tõlgendatakse investeeringute analüüsis beeta koefitsiendina (beta cofficient), millega väljendatakse tururiski. Finantsökonomeetriast on tuntud regressioonimudel, mis iseloomustab IBM aktsia kasumimäära kujunemist Chicago aktsiaturul. Mudel on konstrueeritud H. R. Fogleri ja S. Ganapathy poolt 1956-1976. a. andmetel, kasutades 240 ajamomenti. rt 0,7264 1,0598rmt (0,3001) (0,0728)
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
Antud näitaja viib investeeringu kasumlikkuse ühtsele rahalisele alusele ja annab investoritele võimaluse erinevate hindadega aktsiate dividendide omavaheliseks võrdlemiseks. Aktsia turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / aktsia raamatupidamishind Kui see kordaja on alla ühe siis ei hinnata selle firma väljavaateid turu poolt eriti kõrgelt. Firma tulevikuperspektiivid on turu poolt vaadatuna seda kõrgemad, mida suurem antud kordaja väärtus on. Eelisaktsia dividendimäär = dividend eelisaktsia kohta / eelisaktsia jooksev turuhind Mida suurem on antud kordaja väärtus seda kasulikum eelisaktsia omanikele. Dividendide puhul on aktsionäridel tarvis teada maksustamise seisukohalt, millal võtta välja rahalised dividendid ja millal mängida kapitalitulu kasvule. Reinvesteeritud säilitatud tulu on sageli tähtsaks ettevõtte sisemiseks rahastamisallikaks, samas aga soodsate investeerimisprojektide puudumisel võib aktsiaid üldse tagasi osta. 7
ta esindab ja mis on analüüsi eesmärk. Lühiajalised kreeditorid huvituvad raha õigeaegsest laekumisest (likviidsussuhtarvud, varude käibesagedus, ostjate debitoorse võla laekumissagedus), pikaajalised kreeditorid on huvitatud firma pikaajalisest maksejõulisusest (võõrkapitali osatähtsus, omandikordisti, intressikulude kattekordaja), investorid on huvitatud firma jätkusuutlikkusest ja pikaajalise kasumi teenimise võimest (aktsiakasum, hind-tulu suhtarv, dividendimäär, dividendi väljamaksekordaja), juhtkonda huvitavad peamiselt toimimis-, võimendus- ja rentaablussuhtarvud. 50 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. --- MÕISTE: investeeringute eelarvestamine - otsuste langetamise protsess projektidesse tehtavate investeeringute kohta. ---
lihtaktsia kohta: DIV (5.36) DPS = , CS kus DPS dividendid aktsia kohta, DIV dividendid. Dividendimäär (dividend yield) näitab lihtaktsia turuväärtuse ja dividendi siduvust ehk aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes. Arvutuskäik on järgmine: DPS (5.37) DY = , P kus DY dividendimäär. Dividendide väljamaksekordaja (dividend payout ratio) näitab, kui palju on makstud dividende ühe lihtaktsia kohta. Arvutuskäik on järgmine: DPS DIV (5.38) d = = , EPS NI kus d dividendide väljamaksekordaja. Dividendide väljamaksekordajaga seondub otseselt ka säilitatud tulu suhtarv (retained earnings ratio), mis on arvutatav järgmiselt: (5.39) RER = 1 - d , kus RER säilitatud tulu määr.
Dividendid ühe aktsia kohta = lihtaktsiate dividendide summa / lihtaktsiate arv Dividendid ühe aktsia kohta näitab dividendide summat ühe aktsia kohta aastas (tavaliselt). 60 Dividendide väljamaksekordaja = dividend ühe aktsia kohta / puhaskasum ühe aktsia kohta Dividendide väljamakse kordaja näitab aktsionäridele väljamakstud puhaskasumi osa ehk dividendide osakaalu puhaskasumis. Dividendimäär = dividend ühe aktsia kohta / aktsia turuhind Dividendimäär näitab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes ehk investeerija jooksvat aktsiatulu. Pankrotikordaja E. Altmani võrrand pankrotiohu prognoosimiseks: Z = 6,56x1 + 3,26x2 + 6,76x3 + 1,05x4 kus x1 = (käibevara lühiajalised kohustused)/koguvara x2 = puhaskasum/koguvara x3 = ärikasum/koguvara x4 = omakapital/kohustused Kui Z > 2,6 siis ettevõte on edukas;
Nende seisukohast on oluline firma jätkuv tegutsemine. Neid huvitab kasumiaruanne rohkem kui bilanss, kuna kasu- miaruanne annab ülevaate per. maj.tegevusest, puhaskasum on dividendide allikas ja aktsiate turu- hinna üheks peamiseks mõjuriks. Omanikke huvitavad näitajad: · aktsiakasum, · hind-tulu suhtarv, · lihtaktsia bilansiline väärtus, · omanike (lihtaktsionäride) omakapitali puhasrentaablus, · lihtaktsia turuväärtuse dividendisiduvus, · dividendi väljamaksekordaja, · dividendimäär, · koguvara puhasrentaablus. Kuna lihtaktsionärid (omanikud) on suurima riskiastmega huvigrupp, peaks nende huvidest lähtuv anal. olema kõikehõlmav, sisaldades ka teiste huvigruppide analüüsi. Omanikele pakuvad finantsaruandluse aspektidest kõige rohkem huvi: I E/v likviidsus - e/v võime tasuda tähtaegselt ettenäht. kohust., sõltub firma varade likviidsusest. Maksevõime e. likviidsuse näitajad: Käibekapital = käibevarad lühiajal. kohustused. Lühiajal
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ette...
2 eurot (selline on analüütikute hinnasiht). Toodud andmetele tuginedes leidke milline võiks olla hinnanguline omakapitalilt nõutav tulumäär (ke)? Lahendus: g = 44.2/41.5 1 = 6.5% Div0 = 220 000/100 000 =2.2 eurot ke = 2.2*1.065/41.5 + 6.05% = 11.7% 4. Ülesanne. Teie ettevõte kavatseb emiteerida eelisaktsiaid müügihinnaga 105 EUR, kuid ettevõte saab kätte (st peale emissioonikulude mahaarvamist) vaid 92 EUR iga aktsia kohta. Aktsia nimiväärtus on 100 EUR ja dividendimäär 10%. Milline on nende eelisaktsiate emiteerimisel ettevõttele hangitava kapitali hind arvestades emissioonikulusid? Milline oleks hind olnud siis kui emisioonikulud oleksid puudunud? Lahendus: kp = 100x10%/92 = 10.87% Emissioonikulusid arvestamata: kp = 100x10%/105 = 9.52% 5. Ülesanne. Ettevõte kavandab investeerimist uude projekti. Projekti finantseerimisel kasutatakse vaid laenukapitali, mis kaasatakse diskontovõlakirjade emiteerimise teel.
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
