c) keskendatus tulemusele, mitte tegevusele; d) seotus kindla ajakavaga; e) reaalsus, eesmärgid olgu pingutust nõudvad; f) aktsepteeritus töötajate poolt. 16. Lühiajalised eesmärgid ja nende olulisus Lühiajalised eesmärgid fikseerivad edasiliikumise kiiruse ja mingi perioodi tulemuste oodatava taseme. Nad aitavad mõõta ja täpsustada teed, mis läbitakse pikaajaliste eesmärkideni jõudmise käigus. 17. Strateegia väljatöötamise neli taset diversifitseeritud ettevõttes Diversifitseeritud (mitmekesistatud tegevusega) ettevõttes tegeletakse strateegia väljatöötamisel neljal organisatsioonitasandil: a) ettevõtte üldstrateegia; b) üksiku äriüksuse strateegia; c) funktsionaalsete valdkondade strateegia; d) funktsionaalsete valdkondade siseste üksuste strateegia. 18. Äriüksuse strateegia Äriüksuse strateegia seisneb üksiku äriüksuse eduka tegutsemise tagamiseks kavandatud põhisammudest
.............................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia.....................................................................................................................11 Äriüksuse strateegia....................................................................................................................11 Funktsionaalsed strateegiad........................................................................................................12
need, mis on küpsed või stagneerunud. Üldloogika on selline, et kõrge kasvutempoga harud pakuvad soodsamat konkurentsikeskkonda ja atraktiivsemaid pikaajalisi väljavaateid. BOSTONI MAATRIKSI- tähtsaim panus on äriüksuste positsioonis sõltuva investeeringute vajaduse ja rahavoogude erinevuse väljatoomine ning ressursside(rahavoogude) äriüksuste vahel ümberpaigutamise loogika rõhutamine. Äriüksuste vaatlemine rahavoogude allikana ja kasutajana on diversifitseeritud organisatsiooni seisukohalt väga oluline. Edukas äriüksus läbib üldiselt järgmised positsioonid: küsimärk-täht-rahalehm. Maatriksi puudusteks võivad olla: - Konkurentsieelisel on rohkem allikaid, kui vaid turuosa ja sellest tulenev mastaabiefekt - Bostoni maatriks nö klassikalisel kujul ei näe ette võimalust, et tegevusharu võib olla ka kahanev. Nt suure turuosaga ettevõtted kahaneval tegevusalal on rollilt
võrdlusindeksi koostis võib olla tunduvalt laiem kui hinnatava portfelli koostis. Seega, aktsiafondi tulemuslikkuse hindamisel on sobivaks võrdlusindeksiks aktsiaindeks; intressifondi puhul võlakirjaindeks; rahaturufondi puhul aga näiteks ühekuulise deposiidi intressimäär. Sharpe: Sharpe'i suhtarv (S) on sarnane Treynori suhtarvuga, kuid riski väljendava tegurina kasutatakse portfelli standardhälvet. Kui vaatlusalused portfellid on täielikult diversifitseeritud, annavad Treynori ja Sharpe'i suhtarvud sarnase paremusjärjestuse. Sharpe'i suhtarv väljendab mitte üksnes portfellihaldurite oskust valida tõusvaid aktsiaid, vaid ka tema võimet edukalt riske hajutada. Treynor: Treynori suhtarvu (T) kasutamine eeldab, et hinnatav portfell on täielikult diversifitseeritud või esindab ühte osa täielikult diversifitseeritud portfellist. Sellisel juhul võib portfelli beetat () vaadelda portfelliriski mõõtva suurusena.
c veavad pooltooteid üle piiri turuhindade asemel ülekandehindadega 64 Korporatsioon, mis koosneb välisfiliaalidest, mis kõik tegutsevad ühes tootmisharus või turustamisvaldkonnas, on a paralleelselt integreeritud b vertikaalselt integreeritud c horisontaalselt integreeritud 65 Korporatsioon, millel on üle maailma filiaale, mis täidavad erinevaid tootmis- või müügiülesandeid, on a diversifitseeritud b determineeritud c vertikaalselt integreeritud 66 Rahvusvaheliste ettevõtete poolt vaheproduktide ekspordil ja impordil kasutatavad ülekandehinnad võimaldavad a kanda kasumit kõrge maksukoormusega riikidest madala maksukoormusega riikidesse b vältida käibemaksu c lihtsustada raamatupidamist 67 Selle võõrriigis asuva tootmisüksuse ülesandeks on toota võimalikult odavalt a algtehas (source factory)
c veavad pooltooteid üle piiri turuhindade asemel ülekandehindadega 64 Korporatsioon, mis koosneb välisfiliaalidest, mis kõik tegutsevad ühes tootmisharus või turustamisvaldkonnas, on a paralleelselt integreeritud b vertikaalselt integreeritud c horisontaalselt integreeritud 65 Korporatsioon, millel on üle maailma filiaale, mis täidavad erinevaid tootmis- või müügiülesandeid, on a diversifitseeritud b determineeritud c vertikaalselt integreeritud 66 Rahvusvaheliste ettevõtete poolt vaheproduktide ekspordil ja impordil kasutatavad ülekandehinnad võimaldavad a kanda kasumit kõrge maksukoormusega riikidest madala maksukoormusega riikidesse b vältida käibemaksu c lihtsustada raamatupidamist 67 Selle võõrriigis asuva tootmisüksuse ülesandeks on toota võimalikult odavalt a algtehas (source factory)
peab olema täisosanik (vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma . varaga) ja üks piiratud vastutusega usaldusosanik (vastutab ettevõtte kohustuste eest oma sissemakse ulatuses). Eelised Puudused Lihtne luua Otsuste langetamisel vahel Diversifitseeritud otsuste raske saavutada konsensust langetamine Omanike solidaarne vasutus 12 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa Säilib ka partnerite kogu varaga
soov olla sõprade, sugulaste lähedal; sotsiaalne atmosfäär; konkreetse etnilise grupi lähedus, isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia – ei pruugi olla hea valik). Asukoha valikut mõjutavad tegurid tööjõud, kohaliku omavalitsuse jaekaubanduses: suhtumine Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud Asukoha valik hulgimüüjatel: tootmine, sissetulekute tõus, väike tarbijate põhihulgale lähemal; sesoonsus). soodsad transpordivõimalused; Elanikkond (soovitavalt kasvav, reeglina äärelinnas; arvestada tuleb soolist, vanuselist ja teiste hulgimüüjate lähedus võib varanduslikku jaotust ning elulaadi). olla kasuks.
väikeettevõtja alustab tihti seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum. Mõjutavad ka sellised tegurid nagu: soov jääda kodukohta; soov olla sõprade, sugulaste lähedal; sotsiaalne atmosfäär; konkreetse etnilise grupi lähedus, isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käija). 24. Asukoha valiku kriteeriumid tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtetel. Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6. osa konkurente on nõrgad.
seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum. Mõjutavad ka sellised tegurid nagu: soov jääda kodukohta; soov olla sõprade, sugulaste lähedal; sotsiaalne atmosfäär; konkreetse etnilise grupi lähedus, isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia ei pruugi olla hea valik). Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6
seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum. Mõjutavad ka sellised tegurid nagu: soov jääda kodukohta; soov olla sõprade, sugulaste lähedal; sotsiaalne atmosfäär; konkreetse etnilise grupi lähedus, isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia ei pruugi olla hea valik). Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6
tihti seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum. Mõjutavad ka sellised tegurid nagu: soov jääda kodukohta; soov olla sõprade, sugulaste lähedal; sotsiaalne atmosfäär; konkreetse etnilise grupi lähedus, isiklikud eelistused (nt kodunt saab jalgsi tööl käia ei pruugi olla hea valik). Asukoha valikut mõjutavad tegurid jaekaubanduses: 1. Piirkonna majandusareng (eelistatum on stabiilne ja diversifitseeritud tootmine, sissetulekute tõus, väike sesoonsus). 2. Elanikkond (soovitavalt kasvav, arvestada tuleb soolist, vanuselist ja varanduslikku jaotust ning elulaadi). 3. Muud soodustavad tegurid - transport, hulgikaubandus, vaba tööjõud, kohaliku omavalitsuse suhtumine. 4. Konkurents - teda pole vaja karta, kuid tuleb tunda. Uut ettevõtet on mõeldav luua, kui 5. turg on laienev, kasvav; 6
LAHENDAMISEKS MIS VÄLJUVAD REGULAARSETE ÜKSUSTE KOMPETENTSIST. ÄLALISED JA AJUTISED. AEGLASED. 6.8.EHITUSFIRMA JUHTIMISSTRUKTUURIDE NÄITEID JUHTIMISFUNKTSIOONIDE PIIRID EI LANGE KOKKU STRUKTUURIÜKSUSTE PIIRDEGA. JÄLGIDA ET KÕIK FUNKTSIOONID OLEKS KAETUD VÄIKE PERETTEVÕTE - JOONIS 6.6 KUNI 20 MLN KROONI KESKMINE ETTEVÕTE JOONIS 6.7 KUNI 100 MLN KROONI SUUR ETTEVÕTE JOONIS 6.8 SELLE KOOSSEISUS FINANTSJUHTIMINE - JOONIS 6.9 DIVERSIFITSEERITUD TOOTMISEGA ETTEVÕTE : 77 JOONIS 6.7. HAJUTATUD TOOTMISEGA ETTEVÕTTE STRUKTUUR PEAKONTOR TIPPJUHTKOND T TOOTM I S Ü K S U S E D F U N K T S I O N A A L S E D A L LÜ K S U S E D 78 8. EHITUSE JÄRELEVALVE OMANIKU JÄRELEVALVE ON KOHUSTUSLIK
o Koostöövõrgustik o Keskkonnakaitse x Personalistrateegia o Võtmekompetentsid o Ressursside haldamine hankimine, arendamine, vastutused, hindamine o Koostöövõrgustikud x Majandusstrateegia o Majanduslikud eesmärgid o Kassavood o Arvestuspõhimõtted o Omamine/omanikud o Juhtimine ja raporteerimine Diversifitseeritud ettevõtetes tegeldakse strateegia väljatöötamisega 4 organisatsioonitasandil: x ettevõtte üldstrateegia kus äris me peame olema? x üksiku äriüksuse (või tegevusvaldkonna) strateegia kuidas me konkureerime? Strateegia on tugev, kui ta aitab rajada olulise ja püsiva konkurentsieelise, mis loob eeldused tegevusharu keskmisest kõrgema rentaabluse tagamiseks x funktsionaalsete valdkondade strateegia, nt turundus, finants, tootmine kuidas me toetame äritasandi
Rahandusteoreetiliste mudelite põhjal. (Kasutatakse näiteks CAPM või Gordoni mudelit. Neid võib vajadusel ka modifitseerida.) Rahandusteoreetiliselt saab omakapitali hinda leida enamasti kahe mudeli abil: · Gordoni mudel, · CAPM. 46. Mis on CAPM mudel ja mida sellega teha saab? Kõige teaduslikum ja palju kasutatav meetod on finantsvarade hindamise mudel CAPM (capital assets pricing model). Selle mudeli alusel sõltub omakapitali hind sellest, kas investoril on diversifitseeritud portfell, kas tegemist on suure või väikese ettevõttega, kas ettevõte on börsil noteeritud või mitte, kas tegemist on arenenud või arenguriigi ettevõttega. 47. Mis on beetakordaja? Beetakordaja näitab, kas ettevõte on turul riskitaseme poolest keskmisest ettevõttest riskantsem või mitte. Turuindeksi beetakordaja on üks. Kui näiteks aktsia beetakordaja on kaks, siis turutulumäära 1%line tõus viib aktsia tulumäära 2%lisele tõusule. 48
kinnitab. – Mittespetsiifiline vara – valdkondade vaheline diversifitseerimine, vara lihtsam realiseerida, sobib tagatiseks, st kõrgem laenutase. – Spetsiifiline vara – valdkonnasisene diversifitseerimine, vara keeruline realiseerida, st kõrgem omakapitali tase. 3. Agendikulu – laenukapital vähendab juhtide võimalusi realiseerida halbu diversifitseerimise strateegiaid (Jensen & Meckling, 1978), st diversifitseeritud ettevõttes kõrgem laenu osakaal. Empiirika vastuoluline: rahvusvahelistumine suurendab laenu kasutamist, aga finantsvõimendus on rahvusvahelistes ettevõtetes väiksem. 20. Kuidas mõjutab konkurents kapitali struktuur otsuseid? Kapitali struktuur ja konkurents: 1. Konkurentsi mõju kapitali struktuurile (eriti majanduslanguse kontekstis) – väikese finantsvõimendusega konkurendid võivad oma agressiivse tegevusega (reklaam, hinnastamine)
annaabi.ee 
