Modernistlik hariduskontseptsioon oli üles ehitatud inimese elukaare mudelile (sünd, kasvamine, hariduse omandamine, töötamine, vananemine, surm). Tänapäeva haridusfilosoofia mõistab inimest, kui enesearengu subjekti, kes langetab valikuid elustiili, hariduse jms osas. Arusaama muutus on põhjustatud ühiskonna arengust: 1. Infot on (üli)külluses ja see on kergesti kättesaadav 2. Traditsioonilised õpetamismeetodid on muutunud ebaadekvaatseteks 3. Distsipliinil rajanev teadmine ei ole piisav elus toimetulekuks 4. Kaasaegsed organisatsioonid eelavad õppimise paindlikust HARIDUSE Vana käsitlus Uus käsitlus Määratlus Teadmiste, oskuste ja vilumuste Indiviidile omandamiseks omandamise protsess ja selle pakutav terviklik osa kultuurist tulem Otstarve Universaalse isiksuse Isiklikus elus toimetuleva
Eesmärgid 2030'ks on: Eesti on korralik Euroopa riik. Riigi arengus on suudetud leida tasakaal sotsiaalsete väärtuste, majanduse ja keskkonnahoiu vahel. Järjepideva poliitika tulemusena on saavutatud olukord, kus Eesti rahvastik suudab ennast taastoota ja meil on eestikultuurne elanikkond. Väärtustatakse lapsi ja lapserikkaid perekondi. Rahvaliidu sisene tegevus ja juhtimine on demokraatlik, see rajaneb liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul on u 10 000 liiget ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas. Rahvaliidul on ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mida juhib Kristjan Jansen. Rahvaliit on sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: I. Võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostus- ja poliitilise kaasutuse võimaluse. II
Rudge", "Antiikasjade kauplus", "Martin Chuzzlewit", "Kellad", "Dombey ja poeg", "Kõle maja", "Rasked ajad", "Väike Dorrit", "Suured lootused", "Meie ühine sõber", "Meie Issanda elu'', "David Copperfield", "Oliver Twist", "Jutustus kahest linnast", "Jõululaul", "Parimad tondijutud" ,,David Copperfield" (1849-1850) Alguses elab õnnelikult koos ema Clara ja teenijanna Peggottyga. Siis abiellub ema range mister Murdstone'iga, kes seab koos kuratliku õega sisse distsipliinil ja korral põhineva terrorireziimi. Nüüdsest ei tule hoopidel ega alandustel lõppu, David saadetakse internaati, kus teda koheldakse veelgi julmemalt. Kui ema uue abikaasa karmuse all murdub, ja sureb, jääb kümneaastane David päris üksi ja peab võõrasisa vabrikus tööd rügama. Selle sunnitöö juurest põgeneb David tädi juurde, kes ta lahkelt vastu võta. Algab ilus aeg, Davidit ümbritsevad kenad inimesed ja poisist saab eeskujulik õpilane. David õpib ühes Londoni
Selliste käitumiste sagenemine on tõestuseks meie esivanemate valedest arusaamadest distsiplineerimisel. Nende tavapärased võtted nii kodus kui koolis ei ole vilja kandnud. Võib järeldada, et senised lastekasvatusmeetodid on olnud pigem sellise soovimatu käitumise põhjus kui sellevastane ravim (Gordon 2003). 2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE Väga oluline on vahet teha distsipliinil kui nimisõna ja distsiplineerima kui tegusõna tähenduses. Distsipliini all mõeldakse enamasti reeglitele ja eeskirjadele vastavat käitumist ja korda. Samuti tähendab see käitumist, mis saavutatakse harjutamisega, näiteks ,,distsipliin klassis" või ,,hea korvpallimeeskonna distsipliin". Nimisõna tähenduses tekitab antud mõiste harva poleemikat, kuna mõeldes distsipliinist, tuleb silme ette kord ja korrastatus, koostöö, protseduuride tundmine ja
mitmesilmuselist õppimist ja keskkonna tähelepanelikku jälgmist kõigi töötajate poolt (Alas, 2002: 97). 1.1.1 Sege õppiva organisatsatsiooni loetelu Hoopis erineva nurga alt on õppiva organisatsiooni tunnuseid kirjeldanud Senge, rõhutades eelkõige seda, milliseid omadusi iga organisatsiooni liige endas arendama peaks. Terviklik nägemus organisatsioonis toimuvates protsessides tugineb iga liikme poolt omandatule. Senge (1997) on arendanud välja viiel distsipliinil põhineva lähenemise, need on: · süsteemne mõtlemine, · isiklik mesiterlikkus, · mõttemudelid, · ühise visiooni loomine, · meeskondlik õppimine. Süsteemne mõtlemine on Senge arvates õppiva organisatsiooni nurgakiviks. Just kõigi liikmete uus maailmanägemine on see, mis on lähtepunktiks uudsei organisatsiooni ülesehitamisele. (Alas, 2002: 98) Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta julgeb vastutust kanda enese tegude
Iga organisatsioon õpib omamoodi. Kaugeltki mitte iga organisatsioon, mille üksikliikmed õpivad, ei ole õppiv organisatsioon ja kõike õpitut ei õnnestu organisatsiooni igapäevategevuses alati rakendada. Autorid on üksmeelel selles, et organisatsiooni saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õppimistulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks. Senge (1997) on arendanud välja viiel distsipliinil põhineva õppiva organisatsiooni mudeli: · süsteemne mõtlemine 6 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp · isiklik meisterlikkus · mõttemudelid · ühise visiooni loomine · meeskondlik õppimine
Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. 11)Kloostrite teke. Esimesed kloostrid tekkisid varakeskajal. Kloostritele panid aluse eremiidid (nad ütlesid lahti maisest elust ning koondusid kloostritesse). Nende elu allus ühistele reeglitele ning pühenuti vaid jumalale. Munk Benedictus lõi Monte Cassini kloostris koloostrireeglid, mis põhinesid alandlikkusel ja distsipliinil. Elu kloostrites: jäädi sinna elulõpuni, nad peavad tegema tööd, end harima ja palvetama, enamuse ajast peavad elama vaikuses. Kloostriülem on abt(iss) ning tema käskudele peab alluma küsimusteta. Munkadel puudus isiklik vara, hoolitseti vaesete eest ning palvetati 7 korda päevas. 12)Vene riigi teke. Indoeuroopa päritolu slaavlaste varasemast ajaloost on teada vähem. Rahvasterändamise ajal ja peale seda asustasid nad Ida-Euroopa
1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunnusteks 1) apodiktilisus, 2) objektiivsus ja 3) süsteemina ülesehitatus
reeglitesse vaid iga olukorra puhul eraldi analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Keskkond määrab parima tegutsemissuuna. Õppiv koolkond (P.Senge 1990ndad) Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis. Mis nõuab pidevalt uute oskuste, hoiakute ja käitumisviiside omandamist. Mis omakorda toob kaasa elukestva õppe. 8 Senge õppiva organisatsiooni mudel põhineb viiel distsipliinil: Süsteemne mõtlemine – õppiva organisatsiooni nurgakiviks on kõigil liikmete uus maailmanägemine Isiklik meisterlikus – saavutab inimene siis, kui ta ei süüdista keskkonda oma probleemides vaid võtab vastutuse enda peale Mõttemudelid – mõttemudelite muutmine eeldab avatust. Varjatud mõtetest ja hoiakutest rääkimine, nende arutamine teistega muudab isikut nendest teadlikuks ja võimaldab end muuta
arusaamu. Teadlikus ja vastuvõtlikus Uute võimete arenedes tõuseb teadlikkuse ja vastuvõtlikuse tase. Suhtumine ja veendumused Aja jooksul hakkavad inimesed mõistma maailma teisiti, tekivad uued veendumused ja väärtushinnangud, mis võimaldavad edasist võimete ja oskuste arengut juba uuel tasemel. Õppiva organisatsiooni teooria baseerub viiel juhtival põhimõttel, nn. viiel õpitaval distsipliinil, mis kokku moodustavad eluaegse õppe ja praktikaprogrammi: o Isiklik professionaalsus o Mõtlemismudelid o Ühine nägemus o Meeskonnaõpe o Süsteemne mõtlemine ANDREW H. VAN DE VEN, MARSHALL SCOTT POOLE'i maatriks organistasiooni arengu ja muutuse kohta slaidil, lk. nr. 2 Muudatused Tushman ja Romanelli katkestatud tasakaalu teooria
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d
organisatsiooni liikmetelt uute oskuste omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist. Kõik see toimub õppimise käigus. Üksteisele järgnevad muutused keskkonnas on tinginud ka organisatsiooniliste muutuste pidevaks muutumise (stabiliseerumise), mis omakorda toob endaga kaasa töötajate eluaegse õppimise. Organisatsiooni saab pidada õppivaks alles siis, kui üksikute liikmete õpitulemused tehakse kõigile liikmetele kättesaadavaks (avalikustatakse). Selge viiel distsipliinil põhinev õppiva organisatsiooni mudel: 1. süsteemne mõtlemine; 2. isiklik meisterlikkus; 3. mõttemudelid; 9 4. ühise visiooni loomine; 5. meeskondlik õppimine. Normatiivse lähenemise järgi saab organisatsiooniline õppimine toimuda ainult siis, kui selleks on loodud vajalikud tingimused. Arenguteooriate järgi muutub organisatsioon õppivaks organisatsiooniks oma hilisemates arengustaadiumites. Võimekusteooriate
Nii sintoism kui budism kaasasid kummardamisse looduse kui ka objektid kui olulised elemendid. Mitmetel kordadel rajati pühamud mägedele või metsikule maaalale, kuid palju praktilisemaks lähenemiseks sai mägede ja veeteede toomine koju aeda. Budismi ch'ani sekt, mis rajati Hiinas 520. a, sai Jaapanis tuntuks kui zen-budism või lihtsalt Zen - see sõna tähendab sanskriti keeles "meditatsiooni". Rõhuasetus on siin distsipliinil, eneseusaldusel, lihtsusel ja sisemusel. Aiad on paigaks, kus end leida ja avastada seda esteetilist olemist. Eelpoolnimetatud bushi, kellele kuulus suguvõsa maa ning võim selle piires, nimetati daimyo'ks (mõisnik). Rikkad daimyo'd ehitasid omale uhkeid losse ja aedu, mille kujundamisel võeti eeskuju templi ja keisrikoja aedadest, kuid kohandades need Zeni põhimõtetele. Nendes aedades kasutatakse samu elemente, kuid kujundus on abstraktne ja oluline on Mu - ehk "tühjuse" kontseptsioon
Märkused hõlpsasti karistaval viisil rakendada seeläbi, kuidas ta lapsega tagajärgede protsessi käigus 1. Need on peaasjalikult tuletatud Kyriacou (1986), Robertsoni (1997) ja Rogersi (1998 ja 2002) räägib ja teda kohtleb (lk 106). teostest Hoolitseval distsipliinil põhinevad käitumuslikud tagajärjed tulenevad õpetaja püüust seostada 2. Parim tekst, mida ma selle keerulise valdkonna kohta olen lugenud, on John Robertsoni Effective õpilase kordarikkuv või vale käitumine tulemusega, mis loodetavasti rõhutab õiglust ja õigust Classroom Control (3. väljaanne, 1997). ning võib isegi lapsele üht-teist usaldusväärsuse ja vastutustunde kohta õpetada. 3
annaabi.ee 
