veel teada, et Matilda loeb ka täiskasvanute raamatuid ja tema eriliseks lemmikuks on Charles Dickens. 8. Sõnniste Õpetaja Mesi läks direktor Sõnnistele oma avastusest rääkima. Sõnnistet oli Matilda isa juba hoiatanud: tüdruk olevat tõeline närukael. Juba ta kahtlustaski, et Matilda tema laua alla haisupommi oli sokutanud. Preili Mesi ei suutnud talle midagi selgeks teha, kaugeltki mitte seda, et Matilda on geniaalsete võimetega laps. Direktriss ei tahtnud Matilda suuremasse klassi paigutamisest kuuldagi. Nii jäi Matilda arendamine õpetaja Mee südameasjaks. 9. Lapsevanemad Õpetaja Mesi muretses Matildale vanemate klasside õpikud ja niis ai tüdruk neid ise uurida, kuni õpetaja teiste lastega aritmeetikat ja kirjutamist harjutas. Õpetaja Mesi tegi õhtul visiidi Matilda vanemate juurde. Isa ei tahtnud teda sisse lasta, kuna parasjagu tuli telekast nende lemmiksaade. Õpetaja nõudis aga enda ära kuulamist ja isa lasi ta majja
kaheteistkümnendikud), kes pidid hakkama oma kooliõdesid-vendi õpetama. Toimus kuus lühendatud tundi (tunni pikkus oli 30 minutit), ning sellele järgnes pidulik aktus õpetajatele. ´´Tunnikorraga võib rahule jääda. Kõige probleemsemad tundusid olevat neljandikud, kes tundsid tungivat vajadust uutele õpetajatele esineda. Paar õpilast tuli isegi tunnist kõrvaldad, mõnd erinevatest tundidest kokku mitmel korral. Kokkuvõttes oli tore päev, ´´ sõnas õpetajate päeva direktriss Birgit Roosileht. Aktusel oli kolm muusikalist etteastet (1 soolo, neljandike ansambel ning üheksandike laul õpetajatele), õpetajate päeva direktori ja õppealajuhataja kõne, ning õpetajatele lillede üle andmine. Türi Põhikooli õpetajatele oli saadetud kaart ka Sven Miksrilt ning lilled ja kaart Türi vallalt. Aktus lõppes ühis söömaajaga kooli sööklas. B. Roosileht 2011
Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest. Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed hilinejad ja muidumehed. järgneva loeteluga koondlauses võib koma(sid) või koolonit asendada MÕTTEKRIIPS. LISAND! 1. Nimetavas käändes- Liina Lai, Taebla Gümnaasiumi direktriss, on tegija. 2. Omastavas käändes- Liina, Taebla Gümnaasiumi direktrissi ema on Lea. 3. Osastavas käändes- Liina, Eesti tegijamaid naisi, on lihtsalt tegija. 4. Olevas käändes- Liina Lai Taebla Gümnaasiumi direktrissina ei tulnud kohale. 5. Võrdlus (kui-lisand)- Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kui-lisandi ette koma! Eeslisand võib olla nimetavas, omastavas, seestütlevas käändes. EESLISANDIT KOMADEGA EI ERALDATA
kaelusega villane vormikreit, ja pikk linane põll või väike linane kott, mida kanti küljel, jalas kanti villaseid sukki ja musti vaskpannaldega kingi. Õues minnes pandi pähe värvilistest kalingurist paeltega jämedakoeline õlgkübar ja seöga hall friisriidest mantel. Oli 4 klassi. Klassivanemad korraldasid õpikute korjamist ja toidu kandmist. Toit oli esimesel päeval väga kesine, hommikul kõrbenud mädanenud kartulitest puder, kuna toit oli nii nigel palus direktriss tema vastutusel anda tüdrukutele ooteks tükk leiba ja juustu, lõunal riknenud lihast ja kartulitest supp, õhtuks oli kruus kohvi ja pool leiba ning vastu magamaminekut killuke kaerakooki ja kruus vett, kruus oli igal klassil kõigile ühine. Järgmisel päeval oli toit söödav, aga jälle väga vähe. Magamistuba asus 2-l korrusel, kuhu mindi kahekaupa pikas reas. Magasid tüdrukud kõik ühes pikas ruumis, igas voodis 2 tüdrukut. Abiõpetaja miss Miller magas samuti samas ruumis
kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Suvelaagriga. Valdavalt muusikaliprojektide vedajateks on olnud püsiv tuumik: endine Viimsi Keskkooli direktor Leelo Tiisvelt projektijuhina, TPÜs näitejuhtimise lõpetanud huvijuht Külli Talmar lavastajana, mainekas tantsupedagoog Maido Saar koreograafina, kunstiõpetaja Kristel Värv kunstnikuna ja muusikaõpetaja Andrus Kalvet koormeistrina, Viimsi Huvikeskuse direktriss ItaRiina Pedanik lauluõpetajana ja Merike Hindreus, kes nüüdseks on üle võtnud kunstniku ja projektijuhi rasked ülesanded. Kõik need aastad on etendusi juhtinud ülitäpne ja nõudlik Merike Ennomäe. Esimeste muusikalide orkestreerija ja dirigent oli kooli vilistlane ja EMA tudeng Kuldar Rajapu, hiljem aga Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent Ott Kask. Kooliteater on teinud koostööd ka vabakutselise helilooja Kalle Ermiga.
Pajusoo (Anfissa). ,,Kolm õde" on naturalistlik näidend kõrgklassi langusest Venemaal ja kaasaegses maailmas tähenduse otsimisest. See kirjeldab Prozorovide perekonna elusid ja pürgimusi. Õed on peenekombeliselt ja kultuuriliselt õpetatud noored naised, kes kasvasid üles Moskva linnaosas, kuid on viimased üksteist aastat elanud väikeses provintsilinnas. Esimese vaatuse alguses on Olga kooliõpetaja (näidendi lõpus direktriss). Masa on keskmine õde, kes on õppinud kontserdi pianistiks. Ta on abielus endast vanema mehe Kulõginiga, keda algul pidas elutargaks meheks. Seitse aastat hiljem, aga näeb Masa läbi tema pedantsusest ja mõistab, et nende vahel on vaid tühjus. Noorim õde Irina on täis ootusi. Ta unistab Moskvasse minekust, et kohtuda seal oma elu armastusega. Õed kasvasid üles Moskvas ja tahavad naasta tema keerukuse ja õnne juurde nagu see oli kunagi. Nad
Tusenbach. Olga soovitusel otsustabki Irina lõpuks Tusenbachile mina. Andrei on tõsistes võlgades ja on isegi maja panti pannud. Tal on Natasaga veel üks laps. Neljandas vaatus vana aed maja juures. Siin hakkavad kõik linnast lahkuma. Koos sõjaväega läheb ka sõjaväearst. Versin peab samuti lahkuma jättes ennast taga nutma Masa, keda ta ka ise armastas. Kusjuures Masa mees Kulõgin teadis nende armusuhtest, kuid annab oma naisele kõik andeks. Olgast on saanud vastu tahtmist direktriss. Irina ja Tusenbach hakkavad abielluma ning hakkavad samuti ära sõitma. Kuid Irina teadmata valmistub Tusenbach minema duellile Soljonõiga (armastab samuti Irinat), kes talle väljakutseks. Irina õnnetuseks Tusenbach surebki. Nii siis lõppebki näidend sellega, et kolm õde jäävad taas õnnetuna oma elu üle järele mõtlema. Nende unistus Moskvast ei läinud täide ning kõik sõbrad on nad ka maha jätnud. Kuid siiski loodavad nad veel jubagi õnne leida.
· Missis Reed- naine, kes Jane kasvatas · Mister Reed- Missis Reedi surnud abikaasa, Jane ema vend · Eliza- Reedide laps · John- Reedide laps · Georgina- Reedide laps · Abbot- toatüdruk · Bessie Lee- toatüdruk, hoidis Jane · Robert Leaven- ratsanik, Bessie mees · Jane, John, ..... Beesie ja Roberti lapsed · Mister Loyd- apteeker · Mister Brocklehurst- kooli ülalpidaja · Miss Miller- õpetaja · Miss Maria Temple- kooli direktriss · Miss Smith- käsitöö õpetaja · Miss Scatcherd- ajalugu, grammatika · Madam Pirreot- prantsuse keel · Helena Burns- sõbranna, suri kopsuvähki · M;ister Brocklehursti naised · Mary Ann Wilson · Missis Fairfax- koduabiline · John- hobuvankri juht, Leah´i naine · Leah- toatüdruk · Adele Varrens- hoolealune · Sophie- Adele hoidja, bonnei · Edward Fairfax de Rochester- lossi omanik, Jane mees · Graze Poole- teenijanna
kollakaks ja sigaretti hoidnud sõrmed pruunikaks. Kui siia lisada veel suitsetaja ebameeldiv hingeõhk, siis on tulemuseks päris kurb pilt. Muidugi saab mõned need muutused kosmeetiku juures ehk ära parandada, aga kindlasti mitte neid kortsukesi, mis suitsu hoidvate huulte torutamisest on jäänud. Ja milleks sedasi raha raisata, alguses kallite suitsude peale ja siis veel rohkem kosmeetiku arve tasumiseks, kui saanuks algusest peale sellest hoiduda. Rahvusraamatukogu direktriss Ivi Eenmaa on ütelnud: ,,,,Suitsetamine on minu väike mõnu. Kui mul on nii palju kohustusi ja nii vähe õigusi, siis tunnetan, et võin endale stressi maandamiseks seda pattu lubada. Iga inimene vajab mõtte erugutamiseks ja pingete maandamiseks mingit süsti, mis teda madalseisust välja tooks. Mõni joob näiteks pidevalt konjakit. Ega see ka parem ole. Mind aitab üks hea sigaret tõesti. Hommikul ei tee ma esimest suitsu kunagi tühja kõhu peale. Kui olen
personaliosakonnas.“ … kaptenit kindralile. Kuid tähelepanu! Daami, olenemata tema vanusest, esitletakse alati presidendile, ministrile, saadikule ja teistele kõrgemalseisvatele isikutele. Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda proua Metsa.“ Kahe daami puhul peab peale vanuse arvestama nii daami kui ka tema abikaasa ametikohta. Näiteks kui noorema mehe naine on N riigi kultuuriatašee ja eakam daam direktriss oma kodumaal, esitletakse viimast kultuuriatašeele. Sama kehtib loomulikult ka härrade puhul. Abielupaaride tutvustamisel kehtivad eespool toodud reeglid – esitlemist alustatakse daamidest. Tutvustamisel on kohatu nimetada oma naist prouaks, meest härraks, vaid öeldakse: „Saage tuttavaks, minu abikaasa (minu naine, minu mees).“ Lapsi tutvustatakse täiskasvanuile. Vanemad peaksid oma lastelt nõudma, et nad
hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton), director suudab panna õigel ajal pidurid peale (lk 12), oma ideaalidega jahmerdamises pisut napakas, oma mõistmatus ja häälekas moraali nõudlikkuses pisut liiga nõudlik, abielus, teda austati väga, kuna isegi ta sõpru austati tema enda pärast(lk 212 vana), põhiline soovitus/õpetus poistele (lk 368 üleval) 7. Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline 8. Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor 9. Direktor Kuusik Kusti gümn director 10. Kondiiter/ Magister Saul väike, pruntja kehaga, alati must pintsak ja väga kitsad mustad püksid, titesuu, nöbinina, lapsemeelsed silmad, liigutused napakad, üle 40, temasse suhtuti ebatõsidusega 11
aastatel 1919-1938 juhatas. 1949.aastal kutsuti Maria Montessori esinema UNESCO-sse. Samal aastal autasustati Prantsusmaal tedaAuleegioni ordeniga. Amsterdami Ülikool omastas talle filosoofiadoktori aukraadi. 80.aastaseltki pidas Maria loenguid Norras ja Rootsis, suvel pöördus ta tagasi Itaaliasse, kus Perugia ülikooli koosseisus asutati rahvusvaheline pedagoogikauuringue keskus. Maria Montessorist sai Perugia linna aukodanik ja keskuse direktriss. Kõikidel reisidel saatis Maria Montessorit tema poeg Mario. Mario juhatas Rahvusvahelist Montessori Assotsiatsiooni, mille eesmärgiks oli Maria Montessori pärandi levitamine pärast tema surma. Maria Montessori pühendus tööle oma elu lõpuni. Ta suri 6.mail 1952.aastal Hollandis. Maria Montessori maeti Noordwijkis väikesele katoliku kiriku kalmistule, kuhu on püstitatud ka mälestussammas.(Madise 1992) Montessori meetod
Tiia felixi pruut, nohune Maila Jaurami pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar Suur-Tiia Jussi pruut, kohvikuomaniku tütar Renate Maila klassiõde, isa on pudupoodnik Doktor Friedrich Kappel kunagine riigivanem F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline Aadu Vöölman 8. klassist, löögivalmis suuvärk, halvad hinded, isa on vabrikant Hilda Sirkel Jaagu ema Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud Selma mänd pukspuude tädi, Karro gümn maateaduse õp Direktor Kuusik Kusti gümn dire Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor, 11. klass (I osa)
Siriuselt, milles viimane teatas, et lendab tagasi põhja. Ta lubas, et võtab temaga ühendust, niipea, kui on end sisse seadnud. Nii möödus aeg, ja varsti saabus kätte oktoober, millal pidid tulema Beauxbatonsi ja Durmstrangi õpilased. 30. oktoobri õhtul kogunes terve kool lossi ette, et külalisi vastu võtta. Esimesena saabus Beauxbatonsi sõiduk: hiigelsuur tõld, mida juhtisid 4 hiigelsuurt hobust. Sealt tulid välja 12 õpilast, kõik lõdisevad ja siis ka nende direktriss madame Maxime, kes oli kõige pikem naine üldse. Viimaks jõudis kohale ka Durmstrangi saatkond, nemad tulid laevaga, mis tõusis järvepõhjast üles. Nende direktor oli professor Karkaroff ja ka temal oli kaasas 12 õpilast. Kui nad hakkasid lossi minema pani Ron järsku tähele, et üks õpilastest on Viktor Krum. Seesama Krum, Bulgaaria püüdja, kes finaalmängu ajal kitu kinni püüdis! Kõik läksid pidusöögile suurde saali, kus pärast söömingut professor Dumbledore
õpetama aga mõistis et on selle tegemiseks liiga purjus ja saatis poisid jälle minema ja käskis teine kord uuesti tulla - Kolmandal korral Molotovi juurde minnes oli poisse vähemaks jäänud, aga siis läks õige õpetamine lahti, ja varsti ilmusid kõik poisid tema juurde ja vaimustusid matemaatikast XXIII - Molotov saabus tundi pakiga, milles oli paberist rinnaesine, krae ja punane kaelaside, mille ta vahetas vanad klassi ees uute vastu, laenas Vainukäolt peeglit - direktriss kutsus teda ilusaks meheks, mis talle vastumeelne oli, ütles talle, et miks Molotov oma välimuse eest ei hoolitse, peale seda hakkas Molotov seda tegema - Indekust ja Metsalangist said sõbrad, sest nad mõistsid ainukesena Molotovi ja Linalaka asja - arutasid naistele käte külge panemisest, Indrek tõdes, et tema pole seda kunagi teinud - Indrekule tuli meelde kirjutaja Maie, kes teda kunagi suudles, Metsalang õpetas Indrekule, et häbi on naisi mitte tunda, ise ta juba täis mees
korrektiiv, direktiiv, detektiiv, konservatiiv, kollektiiv, kooperatiiv; esineb sageli liitse omadussõnaliite -iivne koosseisus: passiivne, negatiivne, deskriptiivne -ioon, -jon ld tegevus, tegevuse tulemus: operatsioon, demonstratsioon, provokatsioon, tsivilisatsioon, divisjon, kautsjon, misjon, oksjon, komisjon, revisjon -ism kr suund või vool: sotsialism, freudism, realism, pluralism, humanism, separatism -iss pr naisisik: direktriss, abtiss -ist kr isik: sotsialist, traktorist, lingvist -istika kr tegevusala: kriminalistika, lingvistika -k kr isik: füüsik, matemaatik, tehnik -ka kr tegevusala: füüsika, küberneetika, aeroobika, tehnika -ment ld tegevuse üksikjuhtum, tulemus, vahend, ese, laad: eksperiment, dokument, testament, instrument, argument, temperament -on kr, -um ld kesksoo tunnus, jääb eesti keeles sageli ära: leksikon, staadion, meetrum,
,,Ai mul lontrust!" hüüdis Molotov peeglit vastu võttes. ,,Päevad otsa peegel taskus!" ,,Öösi ka!" ütles Lible. ,,Moealpide rodu!" lausus Molotov ja kiskus musta maniski, krae ning näruseks kulunud sideme kaelast, et puhtad ja uued siinsamas asemele panna. Ise kirus ta nõnda: ,,Narride kari, need naised! Naine pole mees, pole sõber, pole seltsimees. Seltsimees lepib kõigega, karga või püksata, aga naine ei lepi; püksid olgu jalas, krae kaelas. Veel eile ütles mulle direktriss: ,,Härra Molotov, teie olete ilus mees, miks te oma välimuse eest sugugi ei hoolitse?" Mõistate: mees ja ilus. Ütlesin talle: ,,Mul peeglit ei ole, ilu pole tõde ja tõde ei näe peeglist." Aga mis te arvate, sai see kalkun midagi aru? Nagu isahani kaagutas teine edasi: ,,Olete tõepoolest ilus mees, härra Molotov." Just nagu tahaks mulle kosja tulla. Aga omal valehambad suus, valejuuksed peas. Nüüd ma siis hoolitsen oma välimuse eest. Näete! Nagu sunnitööline, kel kael kammitsas!"
annaabi.ee 
