1795-1799 • juulis 1794 Robespierre ja tema lähimad kaaslased arreteeriti ja hukati. • Võimul uusrikkad, žirondiinid. • Tühistati mitmed jakobiinide seadused, ka1793.a. põhiseadus • Kuulutati välja poliitiline amnestia • Revolutsiooni taandumine • 1795. Rahvuskonvent võttis vastu uue põhiseaduse- seadusandlik võim kuulub Seadusandlikule Korpusele (alamkoda 500 nõukogu; ülemkoda Vanemate Nõukogu) Vabariik säilis • Täidesaatev võim kuulus direktooriumile ( riiki valitsesid 5 direktorit) • 1795 Napoleoni karjääri algus- surus maha rojalistide ülestõusu Konsulaat- Prantsusmaa valitsus 1799-1804 • 9. novembril 1799 Napoleoni väed hõivavad Seadusndliku Korpuse hoone • Saadikud otsustavad sõjaväe survel saata direktoorium laiali • Täidesaatevvõim läheb kolmele konsulile • Esimene konsul on Napoleon • 1802- Napoleon kuulutatakse eluaegseks konsuliks • 1804- Napoleon kroonitakse keisriks • Revolutsiooni lõpp
Võeti vastu seadus kahtlaste kohta, inimesi sattus vangi vaid sellepärast, et arvati, et nad olid ,,kahtlased" . Termidoorlik Konvent ja Direktoorium Lihtrahvast muserdava terrori ja talupoegade rahulolematuse tõttu kujunes opositsioon jakobiinide diktatuuri vastu. 1794 viis opositsioon läbi riigipöörde. Pärast seda lakkas Rahvapäästekomitee olemast valitsus. Vältimaks ainuvõimu kujunemist anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Demokraatia huvides oli püütud luua tasakaalu riigiorganite vahel, aga tegelikult tõi uus süsteem kaasa ebastabiilsuse. Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. aasta riigipöördeni.
aastal vastu uue konstitutsiooni. See kinnistas revolutsiooni saavutused võitluses feodaalkorra vastu. Samuti kindlustas see ka uute maaomanike õigused. Majanduse aluseks pidi olema kaubanduse, tööstuse ja muu tegevuse vabadus. Uus rahvaesindus oli Seadusandlik Korpus. See koosnes kahest kojast. Alamkojaks oli Viiesaja Nõukogu, ülemkojaks- Vanemate Nõukogu. Viimasesse sai valida mehi, kes olid vähemalt 40- aastased. Riigipea ülesanded anti viieliikmelisele Direktooriumile. Sellega taheti vältida isikuvõimu. Igal aastal pidi üks direktoritest asendatama uue mehega. Väljalangemine toimus liisutõmbamisega. Seega ei olnud asendamisel oluline kui kaua keegi oli ametis olnud. Uuenemine oli jäetud juhuse hooleks. Kõigi riigivalitsemisharude juhtimiseks oli 7 ministrit, aga nad ei moodustanud valitsust. Ei olnud peaministrit ja seega polnud ministritel valitsemises kuigi suurt kaalu. Ministrid määras ametisse Direktoorium.
Tema käe läbi sai surma ligi 40 000 inimest. Giljotiini alla läks ka Rahvapäästekomitee juht Danton. Peale tema hukkamist tekkis vastuseis Robespierre vastu, millega seoses ka tema hukati ning diktatuur hävis. Peale seda sündmust hakkas olukord riigis rahunema võeti vastu uus põhiseadus, milles sätestati, et Prantsusmaa on ja jääb vabariigiks ning seadusandlik võim jääb samuti Seadusandlikule Korpusele, kuid täidesaatev võim läheb Direktooriumile. Rahvas ei olnud Direktooriumiga küll rahul, kuid võimult ei suutnud nad seda ka kukutada. Selle tagajärjel hakkas rahva seas tekkima jälle monarhia pooldajaid ning pöörduti isegi teiste Euroopa riikide poolde palvega, et monarhia taastada. Selle tegevuse võttis aga oma kätte Napoleon Bonaparte, kes viis läbi riigipöörde, kus tema väed hõivasid Direktooriumi hoone ja kus sunniti võtma vastu otsus Direktooriumi laialisaatmise kohta.
1793; Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu; tööpuudus; Jakobiinide diktatuur Valitsusasutused teovõimetud; Rahvapäästekommitee; Termidoorlik Konvent ja Direktoorium 1794 . suveks muutus olukord sõjatandril prantsusmaale soodsaks; giljotiini alla võis sattuda ettevaatamatu sõna eest, surma tõi salakaebus; talupoegade viljasaak rekvireeriti; vältimaks ainuvõimu kujunemist anti riigipea ülesanded viieliikmelisele direktooriumile; demokraatia huvides oli püütud luua tasakaalu riigiorganite vahel; 21. Religiooniprobleemid Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal Vaimulik seisus 130000 inimest; mustad , valged; Kirik ja revolutsioon Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused; võõrandatud kirikumaad läksid müügile; Dekristaniseerimine Ülemaaline moraali kultus; mõistuse kultus Kiriku eraldamine riigist Kirik jäeti välja ka riigi eelarvest; kirikud püsisid suletud;
*kokku tuli Seadusandlik Korpus *sõjad Prantsusmaast väljaspool 27.juulil 1794 riigipööre ( poldud rahul terrori ja jakobiinide diktatuuriga ) vabariigi kindlustamiseks võeti vastu uus konstitutsioon ( 1795 ) võimukeskuseks kujunes Konvent uus rahvaesindus oli Seadusandlik Korpus alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda oli Vanematenõukogu riigpea ülesanded anti viieliikmelisele Direktooriumile (seisused=head,riik ei sekku Vasakpoolsus(võrdsus,reformid) Parempoolsus majandusse,konservatiivsus)
/ Kuningas kui täidesaatevvõim / Kuningal edasilükkav veto / Sõltumatu kohtuvõim Valida said ,,aktiivsed" kodanikud *ÜMBERKORRALDUSED JAKOBIINIDE VALITSEMISE AJAL / Emigrantide maa müük / Kogukonna ühismaade jagamine / kõikide feodaalkohustuste kaotamine / Maksimumhindade kehtestamine *1795 AASTA KONSTITUTSIOON / Rahvaesindus SEADUSANDLIK KORPUS koosneb 2 kojast: -alamkoda VIIESAJANÕUKOGU ning ülemkoda VANEMATENÕUKOGU / Riigipea ülesanded 5-le Direktooriumile. / Riigi juhtimiseks 7 ministrit. *UUS KIRIKUKORD / Kodanlik abielu / Sündide ja surmade reg. läks riigiametnike kätte / Kloostrite sulgemine / Vaimulike arvu vähendamine / Küreed ja piiskopid / Kindel palk / Ustavusvanne uuele riigikorrale / Abielluda preestritel / Nunnadel ja munkadel õigust kloostrist lahkuda *DEKRISTIANISEERIMINE / Religioossete sümbolite hävitamine / Missa keelustamine / Vaimuliku hariduse keelamine / Ilmalike kultuste sisseseadmine
Banca rotte! Generaalstaadid
taastati 1789. Kolm seisust, Rahvuskogu ja Asutav Kogu. 14. Juuli 1789 vallutati Bastille - vihatud vana reziimi sümbol.
Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni tegi Asutav Kogu. Maximilien Robespierre ja Jean-Paul Marat tegid
jakobiinid! Kuningas Louis XVI tapeti 1793. Zirondiinid!
Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur,inflatsioon, kadusid eksport, import,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile.Selleks,et rahvas väga tähelepanu ei pööraks riigis toimuvale laustati uut sõda. Taheti allutada Itaalia, rahvas toetas,sest tehti niivõrd suurt propagandat. BO(U)NAPARTE NAPOLEON - oli elukutseline sõjaväelane, direktooriumile käis ta närvidele ja otsusti saata ära. Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada,suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia). Tema suurimaks eeskujuks oli Aleksander Suur,tahtis vallutada Aasia ja olla ise kogu impeeriumi juht.Tekkis EGIPTOLOOGIA - kutsus kaasa väga palju arheolooge jne
). Järgmisel päeval nad giljotineeriti (põhimõtteliselt nagu pea maha, täiega!). Neile järgnes Pariisi Kommuuni 70 liiget, kes olid 9. termidooril üritanud osutada vastupanu (kõigil pead lendasid, suure kaarega!). Vabariigi kindlustamiseks võttis Konvent 1795 vastu uue konstitutsiooni. Uus rahvaesindus Seadusandlik Korpus koosnes kahest kojast. Alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda Vanematenõukogu. Vältimaks ainuvõimu kujunemist, anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Perioodi 1795-1799 nimetataksegi Direktooriumi ajaks. RELIGIOONI PROBLEEMID SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI AJAL Enne revolutsiooni nautisid vaimulikud elu täiel rinnal: peeti pidusid ja balle, joodi veini ja konjakit (parmud!), eladi koos "majapidajannaga" (sebime mingid eided või midagi) või peeti kõrgest soost armukesi (lühidalt: kepp ka keeks). Pärast revolutsiooni läks nende elu aga keeruliseks. Generaalstaatide ja edaspidiste kogude
kohtumõistmine nende puhul jäi ära.ohvrite arvuks pakutakse 35-40 tuhat inimest. (termitoorlik konvent ja direktoorium). prantsusmaa hakkas saavutama sõjalisi võite 1794 aasta suveks. jakobiinide terror aina jõtkus. konvendis kujunes opositsioon jakobiinide vastu ning läbi viidi riigipööre, kus robespierre koos 21 kaaslasega hukati. võimukeskuseks kujunes jällegi konvent. 1795 võeti vastu uus konstitutsioon. vältimaks riigipea tekkimist anti võim üle 5 liikmelisele direktooriumile. demorkaatia huvides püüti luua tasakaalu riigiorganute vahel kui ikkag oli tegemist ebastabiilsusega. direktooriumi aeg kestis 1799 aasta riigipöördeni. 21.Religiooniprobleemid suure prantsuse revol. ajal. Vaimulik seisus: Vaimulikku seisusesse kuulus revol eel umbes 0,5% rahvastikust. Vaimulikud jagunesid mustadeks ja valgeteks. Mustad kandsid munga- v nunnarüüd, mis oli enamasti must. See oli vaimulik seisus kitsamas mõttes-inimesed, kes olid eraldatud ilmalikust ühiskonnast
võimu zirondiinid. 27 juuli 1794 kukutati jakobiinide võim.Jakobiinid põhjendasid oma terrorit sellega, et uus põhiseadus õigustab seda, aga see oli alles valmimisel,ja ei jõudnudki avalikkuse ette. Tekkis vaheperiood, kus revolutsioonilained pidurdusid. Võim oli ebastabiilne, konstitutsioon puudus, poliitilised intriigid. 1795 augustis võeti vastu uus konstitutsioon. Sellega kinnitati uuesti võimudelahususprintsiip. Seadusandlik võim- seadusandlik korpus ja täidesaatev võim oli Direktooriumile- kuulus 5 direktorit. Seda aega nim kuni 1799 DIREKTOORIUMI AJAKS. Ebastabiilsus jätkus, direktoorium haaras endale suurema võimu. Direktooriumi liikmed kõik äraostetavad, tohutu korruptsioon. Sisepoliitiliselt tohutult suured probleemid, ja tekkis isegi mäss kus nõuti kuningriigi taastamist. Mäss suudeti maha suruda. Töötus oli väga suur ja ka inflatsioon kõrge. Ära olid kadunud sisuliselt eksport ja import, riiki sisse raha ei tulnud ja suhted teiste riikidega olid halvad
Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi Marati tapmisest 13. juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorle. Konvendi dekreediga kehtestati surmanuhtlus spekulatsiooni, kaupade kokkuostu ja nende varjamise eest. Giljotiini alla saadeti zirondiinid, samuti paljud revolutsiooni esimese perioodi tuntud tegelased. Lõpuks saadeti giljotiini alla juba ka mitmed jakobiinide juhid, kui neil juhtus olema eriarvamusi. Direktoorium Vältimaks ainuvõimu kujunemist, anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Direktooriumi esimeseks presidendiks validi Barras. Riigi juhtimiseks määrati ametisse seitse ministrit, kuid nad ei moodustanud valitsust ning neil ei olnud valitsemises kuigi suurt kaalu, seda enam, et puudus ka peaminister. Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. aasta riigipöördeni. Lõpp Prantsuse revolutsioon lõppes Napoleoni võimuletulekuga ning sellega, et ta saatis laiali direktooriumi aastal 1799. Pilet 5 *Araablased. Islam
Asutav kogu võttis vastu ,,inimese ja kodaniku õiguste" deklaratsiooni, mis garanteeris inimõigused. 1791a. võttis asutav kogu vastu esimese konstitutsiooni ehk põhiseaduse. Täidesaatev võimupeaks jäi kuningas. 1792a. otsustas parlament kuninga võimu kaotada ning 1793a. Louis XVI hukati. Pärast revolutsiooni ühe juhi Jean Marat' tapmist alustati terrorit. Terrori tõttu tekkis rahulolematus ning 1794a. toimus riigipööre. Riigipea ülesanded anti viieliikmelisele direktooriumile. 1799a. korraldas Napoleion Bonaparte sõjalise riigipöörde ning temast sai esimene konsul. 1802a. kuulutati Napoleon eluaegseks konsuliks. 1804a. sai ta keisriks. 1.4 Prantsuse absolutism 17-18 saj. 1610a. mõrvati Henri VI ja kuningaks sai ta 8 aastane poeg Louis XIII. Generaalstaatide koosolekul põrkusid aadlike ja 3. Seisuse taotlused- 3 seisus soovis, et kuningavõim oleks aadlikest ja vaimulikest sõltumatu, aadlikud soovisid vastupidist
Edelarinne keeldus järjekordselt allumast Trotski korraldustele- käsk oli saata 3 armeed Varssavisse. Stalin, edelarinde juht, ei andnud ühtegi väeosa ära. Poolakad lõid läänerinde väed Varssavi lähistel puruks. Sõjavange võtsid poolakad üle 100 000, lisaks 10 000nded punaarmeelased ei pääsenud enam kodumaale. Sept-ks 1920 stabiliseerus Poola ja Vm vaheline rindejoon enam-vähem seal, kus kevadel oli hakanud kujunema. Märtsis 1920 lõplik rahuleping. Petljura direktooriumile tähendas Riia leping seda, et iseseisev Ukraina lakkas olemast, Punaarmee võttis Ukraina terviklikult oma kontrolli alla. Kodusõda sai läbi. 8.loeng- 6.märts Oli väga palju eripalgelisi pol liikumisi valgete liikumises, oli selge, et võisid koos töötada vaid lühikest aega, nende ainus eesmärk oli enamlaste kukutamine. Neil tekkis palju erimeelsusi, mis lõpuks lõhestasid valgete liikumise. Kodusõja lõpus hakkasid sotsialistlikud erakonnad järk-järgult
annaabi.ee 
