9 ajalugu13-28 (0)

AJA 13 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Kirjelda piltide järgi erinevate inimeste elu 1920. ja 1930. aastate majanduskriisi ajal.  Koosta piltide põhjal jutuke. 2. Pane kirja ettepanekud, kuidas kriisiaeg üle elada? MAAILMAMAJANDUS KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. MAJANDUSKRIIS


AJA 14-A nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Loe läbi alateemad lk 30–31. 2. Täida skeem. DEMOKRAATIA 1920.–1930. AASTAIL D emokraatia ei tähenda seda, et kõik inimesed  peavad kogu aeg olema ühel meelel kõige suhtes. 
Erimeelsused küsimustes, kuidas üht või teist probleemi 
lahendada, on normaalsed ja aitavad vaidluste käigus 
välja selgitada kõige paremat lahendusvarianti. ˜  D emo kraatia 19.sa jan dil ˜  D em okr aatia  laienemine 20.sa jand i es im est el k üm ne nd ite l ˜  D em okr aati a täna päeval  Valida võisid 
vaid jõukad 
omanikud Vaidlen
vastu! Mina olen 
erapooletu.


AJA 15 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Võrdle erinevate maailmavaadete põhimõtteid antud küsimustes. Täida tabel. 2. Milline maailmavaade vastab kõige rohkem Sinu põhimõtetele? Miks? 3. Milline oleks sinu arvates ideaalne riigikorraldus. Pane kirja vähemalt kolm olulist  põhimõtet. Tutvusta neid koos näidete või selgitustega klassikaaslastele. DEMOKRAATIA 1920.–1930. AASTAIL Küsimus Konservatiivid Liberaalid Sotsiaaldemokraadid Kuidas peaks 
ühiskond 
arenema? Kui suur peaks 
olema 
ühiskonnaliikmete 
vabadus? Kas riik peaks 
sekkuma 
majandusse? Kõik, mis ajaloo 
jooksul läbi proovitud, 
on hea, muutused 
peavad olema 
ettevaatlikud ja järk-
järgulised. Uuendused on 
möödapääsmatud ja 
vajalikud. Reforme 
tuleb läbi viia pidevalt 
ja need peavad 
kaitsma inimeste 
vabadusi. Ühiskonna eesmärk on 
tagada kõigi oma 
liikmete areng ja 
seepärast tuleb läbi 
viia reforme, mis 
toetavad võrdse arengu 
põhimõtet.


AJA 16 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Loe läbi alateema „Mittedemokraatlikud liikumised” lk 31-32. 2. Täida skeem. Kirjuta mõiste juurde iseloomulikud tunnused, ühised tunnused kirjuta  mõiste diktatuur juurde. 3. Pane kirja diktatuuri definitsioon. DEMOKRAATIA 1920.-1930. AASTAIL: MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED Fašism Kommunism Natsionaalsotsialism Diktatuurid Klassivõitlus, propaganda kasutamine, hirmuvalitsemine, rahvuse ülistamine, vaenlaste 
karistamine, riigi sekkumine majandusellu, nõutakse rahva aktiivset toetust riigile, haridus 
kui propagandavahend, riik kontrollib kultuuri, juhti ülistatakse, üksikisiku huvid on allutatud  Tunnused: Diktatuur on riigivalitsemiskord, mida iseloomustavad


AJA 17 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS Demokraatia tugevad küljed Demokraatia nõrgad küljed Järeldus 1. Loe läbi lisatekstid lk 33. Täida erinevate hinnangute alusel diskussioonivõrk. 2. Milline oli kõige suurem oht  demokraatiale 1920.-1930. 
aastatel? Põhjenda oma 
seisukohta. Minu arvates oli suurimaks ohuks HINNANGUD DEMOKRAATIALE Demokraatlik M aj an du sk rii s Ää rm usl iik um ise d V äh es ed  k og em us ed Rahulo lematu s valitsuse tegevusega ühiskond Kas demokraatia  on parim  valitsemisviis?


AJA 18 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Jagage rühmaliikmete vahel tekst lk 34–35. Täitke ühiselt skeem. 2. Leidke ühiselt viis märksõna, mis iseloomustavad Suurbritanniat sõdadevahelisel  perioodil kõige enam. 3. Võrrelge oma rühma märksõnu teiste rühmade märksõnadega. Põhjendage oma  valikut suuliselt. SUURBRITANNIA 1920.–1930. AASTATEL Suurbritannia Majandus Poliitika Kolooniad Kokkuvõte: N E W S majanduskriisi ajal muutusid 
kaubad konkurentsi-
võimelisemaks vananenud tehnika tugevad demokraatlikud 
traditsioonid Briti dominioonide 
iseseisvumine kuningakoja autoriteedi 
langus Edward VIII tõttu Püüdsid takistada iirlaste 
iseseisvumist


AJA 19 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Koosta lühike artikkel või ülevaade mõnest 1920.–1930.  aastate sündmusest, prantsuse kunstnikust või kunstivoolust. 2. Koostage rühmas ajurünnaku käigus ideeskeem Prantsusmaa kohta. 3. Jagage tekst lk 36–37 osadeks nii, et igaüks saab ühe osa Prantsusmaad  käsitlevast tekstist. Lugege tekst läbi ja täiendage ideeskeemi teist värvi 
pliiatsiga. PRANTSUSMAA 1920.–1930. AASTATEL Märksõnad: Fovism, kinokunst, kubism, futurism, kollaaž, 
olümpiamängud Pariisis 1924, Henri Matisse, Pablo Picasso, 
George Braque, Robert Delaunay, Fernand Leger, Marcel 
Duchamp, Coco Chanel 1920.-1930.aastate 
kultuurielu Prantsusmaal oli 
elav ja mitmepalgeline. 
Kunstielu Mekaks oli Pariis. Prantsusmaa  1920. –1930.  aastatel I maailmasõja 
mõju Riigivalitsemine Kolooniad Majandus N E W S


AJA 20 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Vali üks mõiste, isik või sündmus Prantsusmaa või Inglismaa ajaloost. Mängige  paarilisega nn poomismängu. Kirjelda lühidalt, kuidas sõnade arvamisega hakkama 
saite? 2. Vaata Venni diagrammi. Tõmba maha kõik see, mis ei sobi 1920.-1930. aastate  Prantsusmaa ja Inglismaa iseloomustamiseks (vt ka eelmisi töölehti). PRANTSUSMAA JA INGLISMAA 1920.–1930. AASTATEL Näiteks: D_ _ _ N _ _ _ N Sõnade arvamine 3. Lahenda salakiri ja selgita mõttetera oma sõnadega. Ing lism aa Pra nts usm aa Inglismaal ei olnud töölisrahutusi. Inglismaa  oli tuntud põllumaja nduslik ma a. I maailmasõja tulemusena liitis endaga uusi alasid Saksamaa arvel. Inglismaa oli maj anduslikult kõige arenenum r iik maailmas. Inglismaa kuningale kuulus ainuvõim riigis . Inglismaa on k uningriik. Traditsiooniliselt kaheparteisüsteem , kus liberaalide a semel kerkis teiseks suu reks parteiks tööerako nd. Mõlemad riigid on demokraatliku riigikorraldusega Mõlematel  riikidel oli d suured kolo niaalvaldu sed. I maailmasõja järgse lt arenesid mõlemad rii gid majanduslikult kiires ti Mõlemad  riigid ela sid üle majan duskriisi. Sagedased valitsustevahetused Prantusmaa on vabariik. Riigis tegut ses palju erinevaid p arteisid. Prantsusmaa koloonia d hakkasid omandama iseseisvust – nad muutu sid dominioonideks Prantsusm aa oli suu r tööstus- ja  kaubandu sriik. Püüded kindlustada oma ülemvõimu Euroopa man dril. Saksamaa ma ksab suuri summasid Pra ntsusmaale sõjahüvitustek s. Majanduisk riis oli Prantsusma al sügavam kui Inglism aal.  
A  B  C  D  E  F  G  H  I  J K L M N O P Q R S  T  U  V Õ Ä Ö Ü C        U        D                                     _ _ _ _ _ _ _   _ _    _ _ _ _ _      _ _ _ _ _ _ _     _ _    _ _ _ _ _ _ _ _    _ _ _ _ _ _ .  C U U C D U U C U D U U D U _ _ _ _ _ _ _ _    _ _   _ _ _ _ _ _ _ _ _ _    _ _ _    _ _ _ ,   _ _ _    _ _ _ _ _ _ _   _ _    U C C D U C D U U D D C U _ _ _ _ _ _ _ _ _,  _ _  _,  _ _ _   _ _ _ _ _ _ _ _ _     _ _    _ _ _ _ _,  _ _   _ _ _ _ _ _      C D D U U D D D U U D D C D _ _ _ _ _ _     _ _ _ _ _    „_ _ _ _ _ _ _”:  U C U U U Hermann Hesse "Gertrud"


AJA 21 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Loe õpiku tekste (lk 38-41), uuri pilte ja vali endale roll. Püüdke valida võimalikult  palju erinevaid rolle. Rolli sisseelamiseks võid teavet koguda ka muudest allikatest (nt 
Internet, raamat “Minu elu ja töö: "Ford" pärast Fordi” Tln 1995). 2. Kirjuta 1920.-1930.aastate Ameerikast valitud isiku silme läbi. USA 1920.–1930. AASTATEL Arvesta Ameerika Ühendriikide elu erinevate tahkudega, mis võisid inimesi mõjutada: 
majandusedu, rahulolu USA vabaturumajandusega, toimetulek, keeluseadus, kuritegelikud 
grupeeringud, majanduskriisi mõju, inimõiguste olukord, kartus kommunismi ees, uus kurss. Henry Ford Al Capone Franklin Delano Roosevelt Charles Lindbergh Charlie Chaplin farmer Oklahomast indiaanlane X reservaadist kooliõpetaja Brooklinist Rudolfo Valentino tööline New Yorgist vaene Itaalia immigrant


AJA 22 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Loe oma eelmise töölehe tekst autoritoolis klassikaaslastele ette. 2. Kuula erinevate inimeste jutustusi Ameerikast ja pane kirja olulisemad märksõnad. 3. Kas Ameerika oli kõigile unistuste maa? Põhjenda oma hinnangut suuliselt. USA 1920.–1930. AASTATEL Nimi Kes oli? 1920.aastad Majanduskriis 1930.aastad Charles
Lindbergh Henry
Ford Al Capone Franklin
Delano
Roosevelt Charlie
Chaplin Rudolfo
Valentino 1927. aastal ületas 
lennukiga esimese 
inimesena Atlandi 
ookeani rajas võimsa 
autotööstuse, kasutas 
konveiermeetodit ja 
sai miljonäriks Itaalia juurtega 
immigrantide laps, 
kes rajas kuritegeliku 
organisatsiooni USA president Farmer Oklahomast Kooliõpetaja Brooklinist Indiaanlane X reservaadis Tööline New Yorgi
tööstusettevõttes Itaalia vaene immigrant


AJA 23 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Loe õpikust läbi alateema lk 42–43. Kirjuta olulisemad märksõnad kastidesse. DIKTATUURID EUROOPAS Enne Esimest maailmasõda jagunesid riigid kahte suurde vaenutsevasse liitu – Antanti ja  Keskriikide blokki. 1930. aastatel kujunesid uued vaenuleerid – demokraatlikud riigid ja 
diktatuurid. Muutused ühiskonnas I maailmasõja mõju Versailles´ rahusüsteem Majandusraskused Valimiskünnise puudumine Riigisisene võimuvõitlus Kesklass (arstid, juristid, 
õppejõud, väikeettevõtjad) 
kaotas poliitilise, ühiskondliku, 
majandusliku mõjuvõimu 
Tööliskond suurearvuline 
Töölistel valimisõigus ja 
võimalus seega mõjutada riigi 
arengut Naistel valimisõigus ja 
võimalus seega mõjutada riigi 
arengut Suured valijaterühmad, 
kelle mitmesuguseid põhjusi 
rahulolematuseks


AJA 24 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Kirjuta erinevate sotsiaalsete kihtide juurde, miks just nemad toetasid diktatuuri. DIKTATUURID EUROOPAS Töötud ja kodutud Talupojad Suurmaaomanikud Eruohvitserid I maailmasõja veteranid Väikekaupmehed Suurettevõtjad Töölised Vähemusrahvused Äärmusrühmitused Majanduskriisis kaotasid oma sissetulekud ja vaesusid. Kartus kommunismi ees sundis ühinema diktatuuri
toetajatega. Olid propaganda poolt manipuleeritavad, polnud rahul töö-
tingimuste ja palgaga. Versailles´ rahu tõttu olid eraldatud oma rahvuskaaslastest,
kannatasid tagakiusamise käes. Koondasid valitsuse tegevusega rahulolematuid ja
propageerisid olemasoleva riigivõimu kukutamist.


AJA 25 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Kuula jutustust „Naine või tiiger”. Täida ennustustabel. 2. Vali järgnevast loendist, missugused asjaolud kuuldud jutu põhjal viitavad, et  kuningriigis valitses diktatuur. 3. Kirjuta loole lõpp ühe tegelase silme läbi (kuningas, noormees, kuningatütar,  pealtvaataja, pruut vms). DIKTATUURID EUROOPAS • Korraldati suuri massiüritusi
• Juhi otsused olid ainuõiged
• Kasutatakse ajalugu selleks, et oma eesmärke tõestada, propaganda
• Teisitimõtlejaid karistati
• Seadusi kehtestas ainuisikuliselt juht
• Inimene oli allutatud ühiskonna kõrgematele huvidele jne. Mis sa arvad edasi juhtuvat? Mille põhjal sa nii arvad? Mis tegelikult juhtus? I  o sa II  o sa II I  o sa IV  o sa


AJA 25 LISA KEELEKÜMBLUSKESKUS Naine või tiiger? Kunagi ammu-ammu elas üks poolmetslasest kuningas. Ta oli Vana-Rooma  kultuurist laenanud mõned ideed. Aga et tal oli elav kujutlusvõime, siis muutis ta 
ideid nii, nagu talle meeldis.
Üks ülevõetud idee oli linna areen. Ainult et selles kuningriigis ei olnud see koht, 
kus mehed ja loomad julgust näitavad. Areenil karistati kurjategijaid või 
autasustati vooruslikke. Asi käis nii. Kedagi süüdistati kuriteos. Kui kuritegu oli 
nii tähtis, et see huvitas ka kuningat, anti asjast avalikult teada. Süüdistatu ilmus 
areenile. Kuningas istus areeni ühes servas kõrgel troonil. Otse tema vastas, 
teises servas, oli kaks ust. Need olid täpselt ühesugused ja teineteise kõrval. 
Kohtualune pidi minema otsejoones uste juurde ja ühe neist lahti tõmbama. Ta 
võis valida, kumb uks talle meeldib. Keegi teda ei aidanud. Kui ta ühe ukse lahti 
tegi, tuli sealt välja näljane tiiger. See hüppas kurjategija peale ja kiskus ta 
tükkideks – niisugune oli karistus süüteo eest. Raudkellad hakkasid lööma. 
Pealtvaatajate hulgas tõusis hala. Rahvas läks koju, kurb, et kellelgi võib olla nii 
kohutav saatus. Kui aga kohtualune tõmbas lahti teise ukse – siis astus sealt välja 
naine. Naine oli majesteedi enda poolt välja valitud kui kohtualusele kõige 
sobivam kaaslane. Tänuks õigeksmõistmise eest pidi mees temaga kohe 
sealsamas abielluma. See ei lugenud, et kohtualusel võis ennegi naine olla või et 
ta armastas kedagi teist. Kuningas ei lasknud niisugustel pisiasjadel oma 
õigusemõistmise süsteemi rikkuda. Rahvas juubeldas rõõmust, kui 
õigeksmõistetud mees pruudiga koju läks. Kuninga süsteemi täielik õiglus oli 
ilmselge. Kurjategija ei teadnud, kummast uksest tuleb naine. Tiiger tuli kord 
ühest, kord teisest uksest. Süütegu sai silmapilk karistatud. Süütus sai sealsamas 
tasu, meeldis see asjaosalisel või mitte. Rahvas armastas põnevat 
kohtumõistmist. Ja kes julgeb öelda, et see ei olnud õiglane? Lõppude lõpuks 
sõltus kõik ju ainult süüdimõistetust endast. Kuningal oli tütar. Ta oli ilus ja keevaloomuline nagu tema isa. Isa armastas  tütart rohkem kui midagi muud siin maailmas. Õukonnas oli üks kenast 
perekonnast pärit noormees, ainult vaene ja tiitlita. Ta oli ilus ja vapper ning 
kuningatütar armus temasse. Mitu kuud olid nad õnnelikud. Siis ühel päeval sai 
kuningas nende armastusest teada. Noormees pandi vanglasse. Määrati kindlaks 
päev, mil tema üle areenil kohut mõistetakse. Kuningriigi tiigripuuridest otsiti 
välja kõige metsikumad loomad. Kuningriigi noored naised tulid, et näidata oma 
ilu. Noormees pidi saama endale kauni pruudi – kui saatus lubab. Kõik muidugi 
teadsid, et noormees on süüdi: ta armastas kuningatütart, ei tema ise ega tüdruk 
polnud seda salanudki. Aga kuninglik õiglus on õiglane. Ja lahenegu asi kuidas 
tahes, noormehest saab lahti nii ehk teisiti. Lisaks saab kuningas naudingu 
õigusemõistmisest, ükskõik kas noormees on süüdi selles, et ta lubas endal 
armuda kuningatütresse või mitte. II osa I osa


AJA 25 LISA KEELEKÜMBLUSKESKUS Suur päev jõudis kätte. Areen oli rahvast puupüsti täis. Suur hulk inimesi, kes  sisse ei mahtunud, tungles väljaspool. Kuningas ja tema õukond istus kõrgetel 
toolidel, näod uste poole. Anti signaali. Uks kuningliku trooni all lükati lahti. 
Mees, kes armastas kuningatütart, astus areenile. Ta oli pikk ja ilus. Rahvas 
tervitas teda imetleva häälekõmaga. Pole ime, et kuningatütar teda armastab! Kui 
kole, et ta nüüd siin on! Noormees kummardas, nagu komme nõudis, kuninga 
ees. Tema pilk aga püsis kuningatütrel, kes istus isa kõrval. Kuningatütar oli 
keevalise iseloomuga. Ta ei saanud jätta minemata kohtuistungile, mis talle nii 
palju tähendas. Kui tüdruk oli kuulnud, et kohtuistung kavatsetakse korraldada, 
ei olnud ta enam millestki muust mõelda saanud. Ja kuningatütar oli kasutanud 
oma võimu, et teada saada, mida ükski teine kunagi varem ei olnud teadnud. 
Tema teadis, kumb uks on kumb. Kuningatütar teadis, kumma ukse taga on 
tiiger, kumma ukse taga naine. Oli võimatu, et keegi, kes on teisel pool ust, võiks 
seda teada. Aga kuningatütar oli appi võtnud kulla ja kogu oma tahtejõu, ja tema 
teadis. Ta teadis ka, kes on see naine. See oli õukonna üks ilusamaid aadlidaame. 
Kuningatütar vihkas teda. Ta oli kindel, et on näinud, kuidas see daam ja tema 
noormees heasoovlikke pilke vahetavad. Talle tundus, et ta on näinud, kuidas 
nad hetkeks omavahel juttu ajavad. Võib-olla ei olnud selle taga midagi, aga see 
noor naine oli julgenud pilku heita kuningatütre armastatule! Ja nüüd seisis see 
aadlidaam, pruutkleit seljas, teisel pool ust. Noormees vaatas kuningatütrele otsa. Nende pilgud kohtusid. Kuningatütar  oli kahvatu. Noormees, kes teda nii hästi tundis, sai aru, et tüdruk teab uste 
saladust. Tüdruk teadis, kumma ukse taga on tiiger, kumma taga naine. 
Noormehe ainus lootus oli olnud, et kuningatütar saab saladuse teada. Ta nägi, et 
kuningatütrel oligi see õnnestunud. „Kumb?” küsis noormees pilguga. See oli 
niisama selge, nagu oleks ta seda kõva häälega hõiganud. Enam ei saanud 
kaotada sekunditki. Kuningatütar pidi vastama kohe. Kuningatütre parem käsi 
lebas tema ees rõduserval. Ta tõstis käe ja viipas kergelt ja kiiresti paremale. 
Keegi peale noormehe seda tähele ei pannud. Kõikide teiste pilgud olid 
naelutatud noormehele. Noormees keeras ringi. Kindla ja kiire sammuga astus ta 
üle väljaku. Kõigil jäid südamed seisma. Kõik hoidsid hinge kinni. Hetkekski 
peatumata läks noormees parempoolse ukse juurde – ja tõmbas selle lahti. IV osa III osa Kasutatud RWCT materjale (II vihik lk. 34–37) Naine või tiiger?


AJA 26 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Kujuta ette, et oled külas Klausi perekonnas ja Klaus jutustab oma arusaamadest.  Kirjuta Klausi jutu põhjal tabelisse diktatuurile iseloomulikud jooned. 2. Kes olid Klausi mõttekaaslased? Räägi sellest paarilisega. DIKTATUURIDE ISELOOMULIKUD JOONED Klaus on tööline Ruhri söetööstuses, tal on naine ja kaks last. I maailmasõja ajal sõdis ta läänerindel ja demobiliseeriti pärast
sõja lõppu. Klausi arvates tehti Saksamaale Versailles´ rahulepinguga suurt ülekohut. 1923. 
aastal okupeerisid prantslased ja belglased Ruhri söekaevandused, sest Saksamaa ei 
suutnud tasuda sõjajärgseid reparatsioone. Majanduskriisi ajal oli Klaus töötu, viimasedki 
säästud sulasid selle tõttu. Ta ei uskunud, et valitsus suudab midagi edukat ette võtta ja 
seetõttu hääletas 1932. aasta valimistel natside ja Hitleri poolt. Küsimus Klausi arusaamad Diktatuurile iseloomulik
joon Milline peaks 
olema Sinu arvates 
Saksa riik? Kuidas Sa 
kirjeldaksid 
Hitlerit? Miks Sa hääletasid 
just natsionaal-
sotsialistide poolt? Kes on Saksamaa 
vaenlased? Kuidas tagada riigis 
kord? Mida öelda 
inimestele, kes veel 
kõhklevad? Riigis ei saa olla erinevaid arusaamasid. 
Saksa rahvas on kannatanud viimaste 
aastakümnete jooksul palju. Valitsus peab 
korra jalule seadma. Kõigi nende segaduste 
lõpetamine ongi valitsuse peamine ülesanne. Hitleril on kindel usk oma ülesande 
täitmisse. Tema isik on erakordne. Natsionaalsotsialistid lubasid saksa 
töölistele tööd. Nad püüavad vastu seista 
kommunismiideede levikule ühiskonnas. 
Natsionaalsotsialistide tegevus näitab, et 
nad armastavad korda, rõhutavad lihtsat 
eluviisi, on hästiorganiseeritud. Tuleb luua julgeolekuorganid, kes 
halastamatult hävitavad sisevaenlased, kes 
püüavad riigis korda õõnestada. Kuulake dr .Goebbelsi kõnesid! Mõelge 
natuke kõigile nendele hädadele, mida 
vaenlased meile on põhjustanud. 
Karistatakse ju ainult vaenlasi. Füürerit 
tuleb uskuda. Propaganda kasvatab kuulekaid 
ühiskonnaliikmeid Üheparteisüsteem ja kõva käe 
poliitika Juudid ja kommunistid on Saksamaa 
vaenlased. Aga ka praegune valitsus, kes ei 
suuda Saksa rahva huvide eest seista Juhi ülistamine


AJA 27 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Jagage neljases rühmas ära lk 50–51 neli alateemat. Koostage rühmas  ajatelg, kuhu kannate olulisemad sündmused 1917–1924. 2. Märkige ajateljel ära kaks punkti 3. Tutvuge teiste rühmade arvamustega – kas olete ühel meelel? 4. Milline roll oli Leninil kui liidril enamlaste edus? Too näiteid. Kõige ohtliku aeg enamlaste võimule oli minu arvates _______________, sest ____________  ________________________________________________ Enamlaste võim kindlustus  __________________________________, sest _____________________________________  ___________________________________________________________________________ KOMMUNISTLIK VENEMAA: MIKS OLID ENAMLASED EDUKAD? – millal oli kõige suurem oht enamlaste võimu kukutamiseks?
– millal enamlaste võim kindlustus? 1917 1918 1919 1920 1921 1922 1923 1924 Kirjuta ajateljele teisigi sündmusi Venemaa või maailma ajaloost, mida oluliseks pead.


AJA 28 nimi: kuupäev: KEELEKÜMBLUSKESKUS 1. Loe läbi õpiku tekst lk 58–61(vajadusel vaata ka osa 5 lk 42–46). 2. Täida skeem. KUIDAS NATSID KONTROLLISID SAKSA RIIKI? Kumb vahend võimu kindlustamiseks oli tõhusam – kas hirmuvalitsemine või 
propaganda? Põhjenda oma seisukohta suuliselt. SS POLITSEI JA KOHUS GESTAAPO PROPAGANDA KOONDUSLAAGRID Ülesanded: Ülesanded: Kuidas gestaapo tegutses? Kuidas gestaapo aitas kaitsta Hitleri positsiooni? Kuidas propagandateenistus tegutsesid? Kuidas propaganda aitas kaitsta Hitleri positsiooni? Ülesanded: Kuidas SS tegutses? Kuidas SS aitas kaitsta Hitleri positsiooni? Ülesanded: Kuidas politsei ja kohus tegutsesid? Kuidas politsei ja kohus aitasid kaitsta Hitleri positsiooni? Ülesanded: Kuidas koonduslaagrid tegutsesid? Kuidas koonduslaagrid aitasid kaitsta Hitleri positsiooni? Mis kas jälle on 
ajalugu õppimata?! hirmuvalitsemine