IGAPÄEVAELU 1920.- 1930. AASTATEL Oskar Nirk Mark-Mihkel Eiche Teaduse areng • Demokraatlikes suurriikides tehti suuri edusamme loodusteaduses, meditsiinis, matemaatikas jm. • Diktaatorlikes riikides tegeleti peamiselt uute relvade loomisega. Transport • Elektri ja bensiini kasutamine transpordis. • Võeti kasutusele sisepõlemismootorid. • Suuremate lennukite ehitamine lõi eeldused tsiviillennunduse arenguks Kirjandus ja kunst • Ilmus palju sõjateemalise romaane, sest just oli saanud läbi 1. maailmasõda • Mõned tuntuimad romaanid sellest ajast: Francis Scott Gerald „Suur Gatsby“ • 1930. aastate sündmused jätsid oma jälje kunstiliikidesse.
Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Diktatuuride iseloomulikeks joonteks olid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Enamik Euroopa riike olid autoritaarsed. Totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid Vladimir Lenini (1870-1924) juhtimisel
Kas 20.saj diktatuurid olid vältimatud? ,,Rahvas võidab või sureb!" need sõnad kuulusid Saksa natside juhile Adolf Hitlerile. Sellest põhimõttest lähtusid kahe maailmasõja vahelisel ajal paljud suuremad diktatuurid. Oma eesmärkide saavutamise nimel saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised, küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevasteks asjadeks. Kas siis 20. sajandi diktatuurid olid vältimatud? Esimene maailmasõida tõi esile suurte rahvahulkade osa ajaloos. Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada kesmise sissetulekga inimesed: arstid, juristid, õppejõud, väikeettevõtjad. Seda inimeste rühma nimetati keskklassiks. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes
vastu natside propagandale 1920-1930 teadussaavutused... Meditsiinis vitamiinid ja antibiootikumid Tuumafüüsikas võeti kasutusele tuumareaktorid Kodumasinad pesumasinad, külmkapp 1920-1930 aastate muutused.. Naiste riide- ja soengumoes seelikud muutusid lühemaks, stiil poisilikumaks, lühikesed juuksed Olmetehnikas transpordi areng, elektrilised teadusmasinad (pesumasin, külmkapp, raadio) Olümpiamängudel(diktaatorlikes riikides) OM'i võitis mustanahaline Kujutavas kunstis sürrealistlik kunst Natside arvates jagunesid rassid kolmeks: 1) aarialastest valitsejad. 2)järgijad, kes järgisid aarialaste kultuuri, kuid ei olnud ise seda looma. 3) juudid, mustlased ja teised 'kahjulikud' rahvad.
Hakkati uurima keskkonda kus me elame, esemeid asju mis meid umbritsevad, kas need on ohutud või ohtlikud jne.Hakkati uurima ka igasuguseid protsse, tehti keemia- ja füüsikakatseid.Avastati tehisradioktiivsus, teostati esimene tehislik tuumareaktsioon.Kahjuks selline tegevus andis idee ka tuumapommide valmistamisele, millega alistada sõjas vastaseid.Teadlased aitasid kaasa ka meditsiini arengule.Igasuguste katsete tulemusena said alguse ravimid. Aga diktaatorlikes riikides sunniti teadlasi kaasa aitama terrorismile(mõni märksõna ka eelpool mainitud).Nii oli lood teadusega. Tehnika: Teadlaste edusammud aitasid kaasa tehinika arengule.Arenguid tehti elektroonikas, side ja transpordi vallas.Hakkati ehitama elektrijaamu, mis töötasid soojuse ja vee jõul.Elekter hakkas olema inimese igapäeva elus üks kindel asi.Tekkis ka kaupu mis töötavad elektri abil külmkappid,raadiod,pesumasinad jm.Leiutati sisepõlemismootor mis aitas liigutada vedureid,
meetoditega, mida pärandatakse põlvest-põlve. Selline traditsiooniline majandussüsteem võib püsida muutumatuna väga pikka aega. Majanduslikku arengut sellega ei kaasne. Praegu on levinud tavamajandus paljudes Aafrika ja Lõuna-Aasia riikides. 2) KÄSUMAJANDUS: Selle majandussüsteemi põhiidee seisneb selles, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus. Sellist majandamisviisi on rakendatud sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduse juhtimise aluseks on poliitilised või religioossed ideed. Neid ideid püütakse tõestada ka majanduses. Kui turuseadused ja poliitika lähevad vastuollu, peab järele andma majandus. Selles majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust majandustegevusse sekkuda. Käsumajandus esineb ka plaanimajanduse vormis. Sel juhul on kogu majandus aastateks ette planeeritud. Planeerimise käigus ei arvestata tarbija vajadusi vaid tootmismahtusid.
Sarnased reformid Prantsusmaal, kus läks kriisist ülesaamisega kauem aega, kuna seal hakati seadusi rakendama hiljem. Kriisi mõju Suurbritanniale oli väiksem kui USA-le või Prantsusmaale, kuna britid suutsid kaupu müüa ka kriisiaegadel. Kriisist väljumiseks seadsid inglased sisse tollimaksud välismaisetele kaupadele ning loobusid oma rahahaühiku väärtuse seotusest kullaga. Kriisist väljumiseks diktaatorlikes riikides võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte ja majanduse arenemine oli suuresti seotud sõjaks valmistumisega. Ma arvan, et kõige edukam riik kriisist väljumisel oli Suurbritannia, kellele avaldas majanduskriis väiksemat mõju, kui teistele riikidele. Nemad pidid sellest väljumiseks kõige vähem tegema. Kui teistes riikides kehtestati kas suuri reforme või haaras üldse riik ohjad oma kätte, siis Suurbritannias tehti vaid väikesed muudatused.
Kõige paremini iseloomustab seda naturaalmajandus, kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond. Tegeldakse peamiselt algelise püllumajanduse ja käsitööga. Selles majandussüsteemis ollakse harjunud tegutsema nii, nagu seda on teinud esiisad (ROMET:D)ja nende esiisad. Käsumajandus- põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Kogu majanduslik võim koondub riiigi kätte. Enamikule majandusküsimustest , nagu ka muude ühiskonnaelu valdkondade küsimustele, leiab vastuse kitsas parteiladvik. Majanduse juhtimise aluseks poliitilised või religioossed ideed, mille õigsust püütakse iga hinna eest tostada ka majanduses. Käsumajandussüsteem on ideolooogiliste ja religioossete ideede realiseerimise vahend. Üksisikul ei ole peaaegu mingit võimalust majandustegevusse aktiivselt sekkuda.
Naiste soengutes tulid pikkade juuste kõrvale ka lühikesed juuksed ja moes olid elektrilokid. 10. Tehnika ja teaduse areng ning võidukäik. Tooge nt (2) . Teadus- Sõjajärgsetel aastatel tegid just USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa teadlased suurimaid edusamme matemaaikas, loodusteadustes, meditsiinis jm. Teadustes oli eestvedajaks füüsika, milles arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika e. aatomituuma käsitlev füüsikaharu. Diktaatorlikes riikides nõudsid riigijuhid teadlastelt eelkõige uute relvaliikide loomist, et toetada sõjakat välispoliitikat. Tehnika- Tönu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Leiutati suuremaid reisilennukeid, mis tegid mugavamaks inimeste transportimise ühest kohast teise. Põllumajanduses võeti kasutusele uudsem ja tõhusam tehnika, nagu nt kombainid ja traktorid ja autodel ja muudel masinatel hakati kasutama sisepõlemismootoreid. 11
Diktaktuur Diktaktuurid jagatakse: 1. Autoritaarsed kogu võim ühe isiku või väikese rühma käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei osale riigi juhtimises. (Enamik Euroopa riike ning ka Eesti 1920-1930 aastatel) 2. Totalitaarne võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja väljendamisvõimalusi. Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja hirmu all hoidmine. (nt Saksamaa ja NSVL) Diktaatorlikes riikides leidis aset juhikultus, juhti pidi igal võimalusel ülistama. Juht toetus ühele parteile (nt Itaalias fasistlik). Selleks, et rahvas oma tahtele alluks, hirmutati teda pidevalt vaenlastega. Kui vaenlast ei olnud, mõeldi ta välja. Välisvaenlasteks olid teised riigid, sisevaenlasteks teisest rahvusest pärit inimesed(nt juudid, mustlased, Natsi- Saksamaal hävitati ka juute). Vastupanu mahasurumiseks olid loodud sala- ja julgeolekuteenistused (Saksamaal Gestapo, NSV Liisud NKVD)
1930. aastate lõpuks jõudsid mitme maa teadlased juba praktikas lähedale tuuma lõhustumisel vabaneva energia saamisele. Tuumaenergia oli niivõrd võimas, et selle rakendamine võis põhjalikult muuta maailma arengut. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astonoomid, bioloogis, keemikud. Teadlaste avastused olid kasulikus meditdiinile. Esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Kõik need avastused muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. Diktaatorlikes riikides nõudsid riigijuhid teadlastelt eelkõige uute relvaliikide loomist, et toetada sõjakat välispoliitikat. Peale selle oodati teadlastelt, et nad tõestaksid kehtiva riigikorra ainuõigsust. Selleks loodi erilised teadused ja teooriad, bagu näiteks teaduslik kommunism Nõukogude Liidus või rassiteooria natslikul Saksamaal. NSV Liidus tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed sellega, et üritasid tõestada kommunismi ülemaailse võiduparatamatust. Natsi-Saksamaal aga usuti,
Sotsiaalse turumajanduse aluspõhimõtted on seadustega tagatud konkurents ja sotsiaalne kaitse. 12. Käsumajandus. Kuidas toimib? Kas üksikisik võib mõjutada käsumajandust? Selle majandussüsteemi põhiidee seisneb selles, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus. Sellist majandamisviisi on rakendatud sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduse juhtimise aluseks on poliitilised või religioossed ideed. Neid ideid püütakse tõestada ka majanduses. Kui turuseadused ja poliitika lähevad vastuollu, peab järele andma majandus.Selles majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust ajandustegevusse sekkuda. Käsumajandus esineb ka plaanimajanduse vormis. Sel juhul on kogu majandus aastateks ette planeeritud
Kõige paremini iseloomustab seda majandamisviisi sõna naturaalmajapidamine. Majanduse põhiküsimused lahendab perekond või hõim.Tegeldakse tavaliselt algelise põllumajanduse ja käsitööga. Tootmine toimub algeliste meetoditega, mida pärandatakse põlvest-põlve. Käsu- ehk plaanimajandus - põhiidee seisneb selles, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus. Sellist majandamisviisi on rakendatud sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduse juhtimise aluseks on poliitilised või religioossed ideed. Neid ideid püütakse tõestada ka majanduses. Kui turuseadused ja poliitika lähevad vastuollu, peab järele andma majandus.Selles majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust majandustegevusse sekkuda. Segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor. Alati on sellised kaupu ja teenuseid, mille nõudmist-
muutumisega tegeleb kolmas majandusteaduse haru – majanduspoliitika. Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majanduse korraldust. Ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See on majandussüsteem mida rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Turumajandus – vt. Majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub vähem või rohkem majandussellu, nimetatakse segamajanduseks. 40. Majanduskasv 1) Majanduskasv on kitsam mõiste, mis lihtsustatult tähendab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsem majandusteadlik definitsioon ütleb, et majanduskasv on pikaajaline protsess, mille käigus
Inimeste arusaam sünnipärasest võrdsusest on muutnud klassipiirid ületatavaks, tõstnud sotsiaalset mobiilsust. Samuti on kasvanud põlvkondadevah mobiilsus. Ük kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse ühed inimgrupid omavad ük-s kõrgemat positisiooni ehk staatust kui teised. Sotsiaalse kihistumuse põhjal saab hinnata ka ük demokraatlikkust. Demokraatlikes ja inimarengut väärtustavates riikides moodustab keskklass proportsionaalselt suurima kihi. Diktaatorlikes v vähearenenud riikides ("banaanivabariikides") on suur osa jõukusest koondunud kõrgklassi kätte, millele vastanduvad vaesed rahvamassid. Inimgruppide eristumise alused Varanduslikud Regionaalsed Rahvuslikud Ideoloogilised, sh usulised Huvid Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ük sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri;
universum paisub Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni, Linus Paulig seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse Maailma kultuurikeskuseks jäi Pariis, kus Euroopa erinevad kultuurid kohtusid jõulise Ameerika kultuuriga (George Gerhwini muusikal ,,Ameeriklane Pariisis", Varl Lewise ja Barbara Dreiseri romaanid, F. Scott Fitzgeraldi ,,Suur Gatsby") Tegema hakati filme diktaatorlikes riikides kasutati neid propagandaks ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS (1929-1933) MS kujundas jõujooned maailmamajanduses ümber IM ja PM kaotasid oma positsiooni, USA teenis sõja pealt kõvasti ning sai arenguks tugeva tõuke Muutus majanduse struktuur, ränga hoobi sai keskklass IM muutus võlgnikuks VMl püüti välisabiga likvideerida näljahäda Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus
Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem .Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas. 2. Käsumajandus on riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine, mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse. Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik
suureneb pidevalt. Majanduses on kõik suhteline. Ühe või teise süsteemi toimimise kohta saame hinnangu anda vaid võrreldes teistega. Käsumajandus Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See oli ja on majandussüsteem, mida rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Käsumajanduses koondub kogu majanduslik võim riigi kätte, riik aga on teatud partei poliitiliste dogmade ellurakendamise vahend. Enamik majandusküsimusi, nagu ka muude ühiskonnaelu valdkondade küsimused, otsustab kitsas parteiladvik. Majanduse juhtimise aluseks on mingid poliitilised või religioossed ideed, mille õigsust püütakse iga hinna eest tõestada ka majanduses. Võib öelda, et käsumajandus(süsteem) on ideoloogiliste või religioossete ideede realiseerimise vahend
annaabi.ee 
