Diferentsvõimendi puhul sobib antud faasinihe teooriaga, kuna andes sisendpinge sisendisse on väljundpinge esimeses väljundis sisendpingega vastasfaasis ning teises väljundis sisendpingega samas faasis. Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur Mõõdetud: Uv(k.dif) = 2,26V Kdif = Uv(k.dif)/Usis Kdif = 226 Joonis 3. Diferentsvõimendi mõõdetud diferentspinge amplituud. Teoreetiline diferentsiaalne pingevõimendustegur on kahekordne pingevõimendustegur ehk 2*50=100 aga seoses Sellega, et E =+/-12V on DPVT tunduvalt suurem. 5. Logaritmiline Amplituud-sageduskarakteristik Tabel 1. Sageduse ja diferentsiaalse pingevõimendusteguri sõltuvus f (kHz) 1 3 10 30 100 K.dif (dB) 47,086 47,009 46,978 46.892 45,894 47.5 47 Kdiflg46
Uvdif = 2,153 V Us = 10 mV Kdif = 215,3 Teoreetiline: kdif1=2ku=2104,3=208,6 kdif2=2ku=2103,1=206,2 Punktis 3 mõõdetud logaritmiline ASK: sagedus[khz] amplituud k 20log*(k) [dBm] 1 2,158 215,8 46,68102881 3 2,141 214,1 46,61233335 10 2,144 214,4 46,62449562 30 2,123 212,3 46,53899988 100 1,874 187,4 45,45539173 Tabel 1 : Diferentspinge väärtus väljundis erinevatel sagedustel Joonis 3. Võimendi logaritmiline ASK. Punkti 4 tulemused ja järeldused: Sisendsignaali kujuks on valitud kolmnurk. Joonis 4. Väljundsignaali kuju, kui sisendsignaaliks on kolmnurk. Järeldus: Alguses olid nurkade tipud väikeste moonutustega. Timmides mõõteotsikut, kõrvaldasime nähtavad moonutused madalatel sagedustel. Sisendsignaali kujuks on valitud nelinurk. Joonis 5. Väljundsignaali kuju, kui sisendsignaaliks on nelinurk.
alalisvooluvõimenditena. Sisendsignaal rakendatakse transistorite baasidele. Väljundsignaal Uv on samas faasis sisendpingega Us1 ja vastasfaasis sisendpingega Us2. Sisendpingete vahet Usd = Us1 - Us2 nimetatakse diferentspingeks, aritmeetilist keskmist aga ühispingeks. Väljundsignaal Uv = Ku Usd + Kü Usü Oluline on, et Ku oleks suur ja Kü oleks väike. Põhilised tunnussuurused Võimendustegur ehk diferentssignaali võimendus Ku on väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentspinge suhe. Diferentssignaali võimendus Ku vastab võimendusele ilma tagasisideta. Ku = (10 ... 3000) 103 Väljundpinge on praktiliselt kogu alas (UVmin...UVmax) lineaarselt sõltuv diferentspingest. Kui maksimaalne pinge on saavutatud, siis väljundpinge enam ei kasva ja jääb (1...5) V madalamaks kui toitepinge. Näiteks toitepingel Ut = ± 15 V, Uvmax 12 V. Ühissignaali nõrgendustegur Küs on võimendusteguri Ku ja ühispinge ülekandeteguriKü suhe.
Nimetatakse ka diferentsiaal sisendiks. · On ettenähtud tööks ka kahepoolse toitega (-E ja +E) · Suhteliselt lihtne kasutada ja asendab edukalt transistor · lülitusi, tagades ka võimenduse parema kvaliteedi. · Kasutatakse põhiliselt võimenditena, generaatorites, aktiivfiltrites, pinge- ja voolustabilisaatorites jne. · Sisendvool,võimendustegur,talitluskiirus Joonisel: Pingestamine kahepoolse toiteallikaga OV Diferentspinge ja ühispinge Ud = U1 U2 Uü = (U1 U2 ) /2 OV tunnussuurused 1. Võimendustegur e. diferentsiaali võimendus Kd on väljundpinge ja seda esilekutsunud diferentsiaalpinge suhe. Andtakse null sagedusel nimitingimustel 2. Ühissignaali võimendustegur Xü (CMRR- common mode rejection ratio) on võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ja ülekandetegur on väljundpinge ja selle esilekutsunud ühispinge suhe 3
KUsf KUsf 95 96 5.9. Operatsioonvõimendid AVV, KUd =; dif. sisend, üldjuhul kahepolaarne toide. Mitteinverteeriv sisend: Uvälj on faasis Usis ; Inverteeriv sisend: Uvälj on vastasfaasis Usis . Ülekandekarakteristik: 97 Tegelik ülekandekarakteristik (mitteinverteeriva sisendi järgi): Operatsioonvõimendi põhiparameetrid. Võimendustegur KUd , K. Sõltub diferentspinge sagedu- sest, toitepingest, temperatuurist. Antakse nullsagedusel ja nimitingimustel. KUd = 500-500000. Ühissignaali nõrgendustegur (ÜSNT) üldjuhul on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. ÜSNT = 20lgKUd/KUsf [dB] ; (-70 100dB). Nihkepinge (nullnihkepinge) UN, U0 diferentspinge, mis tuleb rakendada operatsioonvõimendi sisendite vahele, sel- leks, et Uvälj oleks null. U0 = 3-30mV. Sisendvooluks Isis nimetakse sisendite voolude aritmeetilist
Bipolaar-sisendtransistoridega OV-de R d sis on mõni MΩ. Sisendvool läbi sisendtakistuse on ainult mõni nA. -Sisendtakistus ühissignaalile Rü sis on ekvivalentne takistus sisendi ja 0-klemmi vahel. -Suurimad väljundpinged U+v , U-v – suurim võimalik positiivne ja negatiivne väljundpinge etteantud koormustaktistuse korral. -Ühikvõimenduste sagedus f1 on sagedus, mille korral võimendusteguri moodul on võrdne ühega. -Talitluskiirus vu on väljundpinge suurim muutumise kiirus diferentspinge hüppelisel muutumisel. 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) Harmooniliste võnkumiste generaator, kus harmooniline võnkumine säilitatakse võimendi tagasisideahelasse ühendatud farseeriva RC-ahela abil. RC-generaatoreid kasutatakse juhtgeneraatoritena vaheldites ning samuti mõõteaparatuuris. Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid. Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni-Robinsoni sillaga. faasinihet fo puhul ple
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
