(kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega. Joonis 1. Pingejaguriga diferentsvõimendi skeem Rk1=Rk2=5,1 k RB=120 RE=4,3 k 2. Arvutuste lähteandmed E = +/-12V) Uk0=2,5 V Ik0=0,2 mA 3. Mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid, võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe ning väljundsignaalide graafikud. Mõõdetud: Usis=10 mV Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Diferentsvõimendi (töö nimetus) ARUANNE Täitjad xxx (allkiri) (nimi) (õpperühm) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud: 19. märts 2012 Aruanne esitatud : 9.aprill 2012 (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev)
21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23. Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, puudused) 24. Lihtne "voolupeegel" 25. Negatiivne tagasiside võimendites 26. Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele 27. RC - sidestus (eelised ja puudused) 28. Trafosidestus (eelised ja puudused) 29. Võimendi põhiparameetrid 30. Kui suur võib olla ühetaktilise võimsusvõimendi kasutegur? 31. Diferentsvõimendi (võimendusaste). Omadused, kasutamisala 32. Probleemid, mis tekivad alalisvooluvõimendite (AAV) ehitamise puhul? 33. Diferentsiaalne võimendi OV baasil 34. Integraator OV baasil 35. Integreeriv summaator OV baasil 36. Inverteeriv võimendi OV baasil 37. Logaritmeeriv võimendi OV baasil 38. Mis asi on nullnihkepinge OV puhul? 39. Mitteinverteeriv võimendi OV baasil (skeem, pingeülekandetegur) 40. Monovibraator OV baasil 41. Multivibraator OV baasil 42. Muundur vool - pinge OV baasil 43
Kui maksimaalne pinge on saavutatud, siis väljundpinge enam ei kasva ja jääb (1...5) V madalamaks kui toitepinge. Näiteks toitepingel Ut = ± 15 V, Uvmax 12 V. Ühissignaali nõrgendustegur Küs on võimendusteguri Ku ja ühispinge ülekandeteguriKü suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides (dB): Küs = (60...120) dB Mida suurem on ühissignaali nõrgendustegur, seda kvaliteetsem on võimendi. Nihkepinge UN on diferentspinge, mis tuleb anda diferentsvõimendi sisendite vahele, et muuta väljundpinge nulliks. Põhjuseks on võimendi komponentide mitteidentsus. UN = (1...20) mV Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. Sisendvooluks Is nimetatakse sisendite voolude aritmeetilist keskmist sisendpingete puudumisel. Is = (0,01...200) nA Ka sisendvoolu puhul esineb triiv. Sisendtakistus diferentssignaalile Rds on takistus
K0 – pingevõimendustegur vaadeldava sagedusvahemiku kesksagedusel f 0=√ f a f ü K – võimendustegur uuritaval sagedusel. 52. Võimendite liigitus. Signaali sageduse järgi: alalispingevõimendi ja vahelduvpingevõimendi. Vahelduvpingevõimendid jagunevad madalsagedusvõimendid (10Hz…100kHz) ja kõrgsagedusvõimendid (100kHz…). Lairibavõimendid, kitsaribavõimendid ehk selektiivvõimendid Lairibavõimendid võivad olla videovõimendid, impulsivõimendid. Diferentsvõimendi 53. Tagasiside olemus. Transistorvõimendites ja operatsioonivõimendites rakendatakse tagasisidet vajalike parameetrite saamiseks. Selleks juhitakse osa väljundsignaalist tagasi sisendisse. Kui tagasisidesignaal võimendust vähendab, on tegemist negatiivse tagasisidega. Võimendamise korral on tegemist positiivse tagasisidega. 54. Operatsioonivõimendi. Reaalse operatsioonivõimendi tunnussuurused. Operatsioonivõimendi on suure pingevõimendusteguriga universaalne võimendi
................................................................... 83 5.6. Stabiilse voolu generaatorid.................................................................................................... 85 5.7. Võimsusvõimendid................................................................................................................. 86 5.8. Alalisvooluvõimendid (AVV) (AVV iseärasus, otsesidestuses AVV, tasakaalustusskee- mid, diferentsvõimendi)........................................................................................................ 91 5.9. Operatsioonvõimendi (struktuur, tunnussuurused)................................................................. 97 5.10. Idealiseeritud operatsioonvõimendiga põhilülitused............................................................ 100 5.10.1. Lineaarsed skeemid operatsioonvõimendi baasil...
2 Lairibavõimendite alaliigid on videovõimendid (kasutatakse telerites, ostsillograafides) ning impulsivõimendid mitmesuguse kuju ja sagedusega perioodiliste impulsside võimendamiseks. Lairibavõimenditeks võib lugeda ka alalisvooluvõimendeid, sest neil on suhe fü / fa lõpmata suur Alalispingevõimendit, mille sisendis on diferentsaste (diferentsiaalaste) nimetatakse diferentsvõimendiks (diferentsiaalvõimendiks). Diferentsastme nagu ka diferentsvõimendi väljundsignaal on võrdeline tema kahel sisendil valitsevate potentsiaalide erinevusega (diferentspingega). Operatsioonvõimenditeks nimetatakse kõrgekvaliteedilisi alalispingevõimendeid, milliseid algselt konstrueeriti analoogarvutite ja automaatjuhtimissüsteemide jaoks, millest tuleneb ka võimendirühma nimetus (võimendid matemaatiliste operatsioonide e. tehete teostamiseks). Kaasajal toodetakse operatsioonvõimendeid valdavalt integraalülitustena ning nad on
sildamise teel takistiga R2. [vaata | 20. Mõõtevõimendi. muuda] Lülituse skeem. Ühissignaali nõrgendamine, seosed takistite väärtuste leidmiseks nullise väljundsignaali saamiseks ühissignaali jaoks. Diferentssignaali pingevõimendustegur. Mõõtevõimendi ( diferentsvõimendi ) on lülitus, kus diferentssignaali kui kasulikku signaali võimendatakse tagasisidega määratud arv korda, samal ajal ühissignaali kui häiresignaali nõrgendatakse võimalikult palju. See leiab aset siis, kui Kd <<1 Küsn Ühissignaali nõrgendamisel omab olulist tähtsust takistite valiku täpsus, sest ühissignaali nõrgendatakse maksimaalselt siis, kui ühissignaali võimendus sisenditelt tagab absoluutväärtuselt ühesuguse väljundpinge: R2 R4 R2 R1
annaabi.ee 
