Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Diferentsvõimendi aruanne - sarnased materjalid

Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diferentsvõimendi aruanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

võimendi, signaal, võimendus, võimendustegur, amplituud, faasinihe, sisendpinge, diferentsiaalne, diferentspinge, juhendaja, graafikud, väljundis, nelinurk, laboratoorse, täitja, müürsepp, allkiri, erinesid, eeldusel, toitepinge, andes, sõltuvus, valimisega
Skeemitehnika 4-aruanne
6
docx

Skeemitehnika 4-aruanne

personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistorid (BC547B), takistid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad Arvutuste lähteandmed: ±E = 12 V Uk0 = 6 V Ik0 = 1 mA Koostatud võimendi skeem: Joonis 1. Koostatud võimendi skeem elementide väärtustega. Re= 5,6k Rk1= 6,2k Rk2= 6,2k Punktis 1 mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid: Ku = Uv / Us Ku1 = 1043 mV / 10 mV = 104,3 Ku2 = 1031 mV / 10 mV = 103,1 Joonis 2 : Väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus. Võimendi väljundsignaalide faasinihe on 180 kraadi. Punktis 2 mõõdetud diferentsiaalne pingevõimendustegur: Uvdif = 2,153 V Us = 10 mV Kdif = 215,3 Teoreetiline: kdif1=2ku=2104,3=208,6 kdif2=2ku=2103,1=206,2 Punktis 3 mõõdetud logaritmiline ASK: sagedus[khz] amplituud k 20log*(k) [dBm] 1 2,158 215,8 46,68102881 3 2,141 214,1 46,61233335 10 2,144 214,4 46,62449562

Skeemitehnika
20 allalaadimist
Elektroonika
197
pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja IT
84 allalaadimist
Analoogelektroonika lülitused
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

vahelduvsignaali tippväärtused ei ulatuks sulgepiirkonda ega ka küllastuspiirkonda, mis kutsuks esile mittelineaarmoonutused. Minimaalne kollektoripinge lähtetööpunktis: UCE = UCE min + Uce kus UCE min on selline kollektoripinge, millest ülespoole algab väljundtunnusjoonte lineaarne osa (0,5...1 V väikese ning 1...2 V suure võimsusega transistoridel) ning kus Uce on signaali väljundpinge amplituud. Kuni mõnekümne mV väljundpinge korral piisab juba 1,5...2 V pingest kollektori ja emitteri vahel. Kollektoripinge ja ­voolu suurimad lubatavad väärtused määratakse transistori suurima lubatava pinge UCE max ning suurima lubatava võimsuse PC max. poolt. Transistori pika tööea nimel on soovitatav, et nii pinge kui võimsuse maksimaalväärtused jääksid lubatud piirväärtustest vähemalt 20% väiksemaks. Toitepinge E on väikevõimsustransistoride korral harilikult vahemikus 6..

Elektroonika alused
79 allalaadimist
Elektroonika piletid
32
docx

Elektroonika piletid

korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga on infrapuna-valgusdiood. Valguse paremaks suunamiseks on dioodil enamasti sfääriline või paraboolne polümeermaterjalist lääts ning vahel ka nõgus valgust peegeldav pind. Valgustugevus kasvab alates voolust 1...2mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga. 2. Võimendi põhiparameetid Võimendi on elektroonikalülitus või seadis, mis teostab võimendamist. -Diferentssignaali võimendustegur: väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentsiaalpinge suhe. Antakse 0-sagedusel ja nimitingimustel. Diferentssignaali võimendus kD vastab OV võimendusele ilma tagasisideta. OV väljundpinge on praktiliselt kogu alas lineaarselt sõltuv diferenspingest. -Ühissignaali nõrgendustegur- võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe.

Elektroonika
76 allalaadimist
Elektroonika aluste õppematerjal
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

.........................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28 4.1.Transistori ehitus.................................................................................................................................................... 28 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus......................................................................................................................... 28 4.3. Transistori tööpõhimõte..........................................................................................................................................29 4.4. Transistori kolm lülitust. ........................................................................................................................................

Elektroonika alused
390 allalaadimist
Skeemitehnika konspekt
32
doc

Skeemitehnika konspekt

8 6,31 2,51 70 10000000 3162,3 9 7,94 2,82 80 100000000 10000 90 109 31623 100 1010 100000 Ül: Võimsusvõimendi võimendus KP = 33dB. Sisendvõimsus PS = 20mW. Arvuta võimsusvõimendi väljundvõimsus PV. P P K PdB  10 lg V  33  10 lg V  : 10 PS 20 PV P 3,3  lg  103,3  V  PV  20 103,3  40W 20 20 Ajakonstant. U C E UC C IL 

Telekommunikatsionni alused
46 allalaadimist
Elektroonika alused
114
doc

Elektroonika alused

........................................................................................................................................... 35 ........................................................................................................................................... 38 ................................................................................................................................................ 80 Mitmeastmelise võimendi korral...................................................................83 1. POOLJUHTIDE OMADUSI 1.1.Üldist Pooljuhtseadised ja nende kasutamine oli eelmise sajandi tehnilise revolutsiooni peasüüdlaseks. Nendeta ei oleks personaalarvuteid, mobiiltelefone ega palju muud sellist, mis tundub meile igapäevasena. Võime julgesti öelda , et ilma pooljuhtseadisteta ei oleks praegust infoühiskonda. Samal ajal tuleb meeles pidada , et pooljuhttehnika on poole sajandi jooksul läbinud

Elektriahelad ja elektroonika...
150 allalaadimist
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

........... 237 Jõupooljuhtmuundurite ja elektriajamite tootjad ....................................................................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus

Elektrivarustus
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun