Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse CA = f () põhjal on võimalik 2 määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule CA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c A y = ln rA = ln = ln kc +nln c A ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 3. Katsemetoodika Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O3 3O2 Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga,
KOH kontsentratsiooni leiame pH abil: 10 -14 C KOH = - pH , mol/l 10 10 -14 C KOH = = 5,37 * 10 -9 mol/l 10 -5, 73 N -1 C KOH dt = C KOH * t m C KOH * d t 0 0 i =1 C KOH * dt = 5,37 * 10 -9 * 15 = 8,055 * 10 -8 C 0KOH t m C KOH * dt = 0,1207 Leiame diferentsiaalse jaotusfunktsiooni E(t): C C KOH 5,37 * 10 -9 E(t) = 0 KOH = N -1 = = 4,45 * 10 -8 C KOH * t m 0,1207 C i =1 KOH *t t E(t) dt = 15*4,45 * 10 -8 * 15 = 1 * 10 -5 Nüüd arvutame keskmise viibimisaja: N -1
Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur Mõõdetud: Uv(k.dif) = 2,26V Kdif = Uv(k.dif)/Usis Kdif = 226 Joonis 3. Diferentsvõimendi mõõdetud diferentspinge amplituud. Teoreetiline diferentsiaalne pingevõimendustegur on kahekordne pingevõimendustegur ehk 2*50=100 aga seoses Sellega, et E =+/-12V on DPVT tunduvalt suurem. 5. Logaritmiline Amplituud-sageduskarakteristik Tabel 1. Sageduse ja diferentsiaalse pingevõimendusteguri sõltuvus f (kHz) 1 3 10 30 100 K.dif (dB) 47,086 47,009 46,978 46.892 45,894 47.5 47 Kdiflg46.5 46 45.5 4 4 4 4 5 0 2×10 4×10 6×10 8×10 1×10 f Joonis 4
Tabel Integraalse jaotuskõvera lähteandmed Aeg t, s OOx mg V m/s Raadius rt , m Fraktsiooni suhteline sisaldus Q tmin =280 16,5 0,000368 rmax1,184E-05 39 600 22,5 0,000172 8,1049E-06 52 900 36,5 0,000114 6,6176E-06 85 1200 37,5 8,58E-05 5,731E-06 88 1800 38,5 5,72E-05 4,6793E-06 91 tmax =3000 42,5 3,43E-05 rmin=3,6246E-06 100 Joonis 2 Integraalne jaotuskõver Tabel 3 Diferentsiaalse jaotuskõvera lähteandmed Fkeskm=| r r r keskm Q Q/r| Max 1,19E-05 9,98445E- 14,117 3755592,31 3,7591E-06 06 65 2 1 8,10E-06 7,36125E- 32,941 22148306,6
Absoluutselt must keha. Absoluutselt must keha on keha, millele langev energia neeldub täielikult. Mitte mingi osa langenud energiast ei peegeldu ega lähe kehast läbi. Lähtudes Kirchhoffi seadusest, pole absoluutselt must keha mitte parim neelaja, vaid ka parim kiirgaja. Kui a=1, siis neeldub kogu energia. Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99. Absoluutselt musta keha kiirguse seadused, nende rakendamine kehade temperatuuri, diferentsiaalse kiirgusvõime maksimumile vastava lainepikkuse, kiiratava ja neelatava energia või võimsuse arvutamisel. 1. Stefani-Boltzmanni seadus Absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astemega. R = T^4 - R-integraalne kiirgusvõime, -Stefani-Boltzmanni konstant, T-absoluutne temperatuur. = 5,67*10^8 W/m^2*K^4 2. Wieni nihkeseadus
420 9,8102·10-6 49,0 % 540 8,6518·10-6 53,6 % -6 660 7,8259·10 59,8 % -6 840 6,9369·10 68,6 % -6 1200 5,8038·10 72,7 % -6 1620 4,9951·10 80,4 % 4200 3,1023·10-6 100 % Tabel 5. Arvutustulemused diferentsiaalse jaotuskõvera (graafik 3.) koostamiseks. r r rkeskm Q Fkeskm=|Q/r| Max 2,2478·10-5 2,3731·10-6 2,1292·10-5 11,8557 556826 -5 1 2,0105·10 1,7517·10-6 1,9229·10-5 7,2165 375290 -5 2 1,8353·10 3,3679·10-6 1,6669·10-5 8,2474 494766 -5
komponendi B suhtes n2 jne. Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse cA = f () põhjal on võimalik määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule cA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c y = ln rA = ln A = ln k C + n ln c A , ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 2. Töö käik. Perioodilise osoonimise katseseadme skeem 1 perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor, 2 osoonigeneraator, 3 kompressor, 4
ühikulisele punktlaengule. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja tugevus on positiivsele ühikproovilaengule antud väljapunktis mõjuv jõud. 3. Gaussi teoreem integraalsel ja diferentsiaalsel kujul. Gaussi teoreem: elektrivälja tugevuse vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate laengute algebralise summaga, jagatud elektrilise konstandiga 0. Gaussi teoreem diferentsiaalse kujul: Vähendatakse ruumala kuni see muutub punktiks. Elektrostaatilisevälja divergents Divergents skalaarne funktsioon koordinaatidest Divergents näitab kuidas elektriväli muutub selle punkti läheduses. Mittehomogeenne väli ( väljatugevus ei ole kõigis punktides ühesugune) muutub iga telje suunas erinevalt. Iga välja punkt on laengu enda punktiks. Juhul kui div E on positiivne, siis nendes välja punktides asuvad välja allikad. Seal kus on negatiivne seal välja neelud.
millele on raken-datud vahelduvpinge Uv. Mähise poolt tekitatud magnetvoog sulgub läbi õhupilude ja ankru. Ankur on mehaaniliselt kinnitatud detailile, mille nihet mõõdetakse. Joonisel pole detail näidatud, küll aga võib mõõdetav nihe olla nii verti-kaalsuunaline (y1) kui ka horisontaalsuunaline (y2). Ankru nihkumine muudab magnetahela magnetilist takistust, selle tulemusena muutub mähise induktiivsus ja seega ka mähist läbiva vahelduvvoolu tugevus I. 2.11 Mis on diferentsiaalse induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Diferentsiaalsel induktiivtajuril on kaks magnetahelat ühise ankruga (vt joonis 3.14), millega kompenseeritakse ankrule mõjuvat elektromehaanilist jõudu. Mähised 1 ja 2 oma induktiivsustega L1 ja L2 (või vastavate reaktiivtakistustega) moodus-tavad sildlülituse kaks õlga, aktiivtakistused R ülejäänud kaks. Mähised on identsed. Sildlülituse ühte diagonaali antakse vahelduvvooluline toite-
See lõuna pooluse torm võib olla miljardite aastate vanune. Suuruse poolest on see õhukeeris võrreldav Maaga ja sealsed tuuled puhuvad kiirusega keskmiselt 153 m/s (550 km/h). Põhjapooluse arktilise tsükloni ümber püsiv heksagonaalne muster on olnud mitmete spekulatsioonide sihtmärgiks. Suurem osa astronoome usuvad, et selle on põhjustanud atmosfääris seisulaine. Polügonaalseid kujundeid on katse korras suudetud korrata laboratooriumis vedelike diferentsiaalse rotatsiooni abil. Magnetosfäär Saturnil on lihtsa kujuga sümmeetriline dipoolne magnetväli. Magnetvälja tugevus ekvaatoril on 0,2 gaussi (20 µT), mis on hinnanguliselt 1/20 Jupiteri magnetväljast ja ühtlasi pisut nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusel on Saturni magnetosfäär ka palju väiksem kui Jupiteril, ulatudes vaid 1,1 miljoni km-ni. Tõenäoliselt on Saturni magnetväli genereeritud sarnaselt Jupiteri magnetväljaga
Näited:Lineaarne,mittelineaarne,relee karakteristika.Nim olekut kus järgi juhtimisel.Seega neid on eriti sobiv rakendada lihtsate ühe sisendi ja sisend ja väljund suurus ei muutu.nt; mootor töötab konstantse kiirusega. väljundiga süsteemide korral.Klassikaliste süsteemide juhtimiseks kasutatakse Ülekandetegur ja selle kolm vormi?- On sisendsuuruse ja väljundsuuruse suhe enamikus proportsionaalse,integraalse ja diferentsiaalse(PID) toimega Väljendatakse kolmel viisil: Staatiline: ks=y/x y=kx Dünaamiline:kd=y/x.. regulaatoreid.Lihtsad süsteemid on enamasti ühemõõtmelised.1 sisendi ja 1 Suhteline:ksuht=y/yo/x/xo väljundiga.Sel juhul on juhtimispbjekti oleku ja väljundi vaheline sõltuvus Siirdetunnusjoon ehk hüppekaja?- Näitab kuidas toimub üleminek ühest määratav lihtsa funksiooniga ning selliseid süsteeme saab hästi juhtida ka püsiolekust teise
Cp- isobaariline moolsoojus - kui soojendamine toimub konstantsel rõhul. · Diferentsiaalne ja integraalne (kumulatiivne) jaotusfunktsioon. Diferentsiaalne jaotusfunktsioon näitab, kui suur on mingisse kiiruste (kõrguste) vahemikku kuuluvate molekulide osakaal. Integraalne (kumulatiivne) jaotusfunktsioon näitab, kui palju on antud energiast suurema energiaga molekule. Integraalne jaotusfunktsioon saadakse diferentsiaalse jaotusfunktsiooni integreerimisel v-st lõpmatuseni; aga võib ka integreerida suvalises vahemikus, saades teatud kiiruste vahemikku kuuluvate molekulide suhtelise hulga. Diferentsiaalse jaotusfunktsiooni leidmiseks tuleb lahendada pöördülesanne: diferentseerides integraalset (Boltzmanni) jaotust jõuda diferentsiaalse (Maxwelli) jaotuseni. Loeng 10 · Soojusmasin.
3 XL s.o. reaktiivtakistus ehk vahelduvvoolul energia salvestub poolis (magnetväljas) XL = L = 2fL (võrdeline seos) di u = L* lülitamisel tekib suurpinge surmav, et pinge liiga dt suureks ei läheks, alalisvoolu korral saab kasutada kaitset Mittelineaarsete elementide puhul kasutatakse diferentsiaalse takistuse, mahtuvuse ja induktiivsuse mõisteid. Reaktiivsed elemendid tekitavad faasinihke. Trafo e. transformaator, pinge muutmise vahend Ferromagnetikust südamega on keerdude arv V1 1 võimendus ei ole, kuigi pinget saab muuta. = V2 2 1.7. Dioodi ehitus ja funktsioneerimine pn-siirdega diood. Ühesuunaline juhtivus Juhtimissuund on p-lt n-i Tavalise dioodi ehitus:
Erisoojus = soojushulk, mis tõstab antud aine massiühiku (kilogrammi) temperatuuri 1 K võrra Moolsoojus = soojushulk, mis tõstab antud aine ühe mooli ... Diferentsiaalne ja integraalne (kumulatiivne) jaotusfunktioon- Maxwelli jaotus seevastu on diferentsiaalne jaotusfunktsioon, mis väljendab mingi kiirusega osakeste suhtelist hulka. Et täpselt antud kiirusega liikuvate molekulide suhteline hulk on lõpmata väike Integraalne jaotusfunktsioon saadakse diferentsiaalse jaotusfunktsiooni integreerimisel v-st lõpmatuseni; aga võib ka integreerida suvalises vahemikus, saades teatud kiiruste vahemikku kuuluvate molekulide suhtelise hulga. Soojusmasin- Soojusmasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja.
need on antud aerofotoaparaadi passis ja määratud suure täpsusega, vähemalt 1:100 mm täpsus. Fookuskaugus fikseeritakse iga aerofoto servas. 24. Ortofoto Ortofoto tähendab aerofotot, mis oma esituselt (välimuselt) on küll aerofoto, kuid tema projektsioon on ortogonaalne ja mõõtkava on kogu ortofoto ulatuses ühesugune. Ortofoto valmistamine nõuab maastiku kõrgusvahede teadmist. Fotokujutis saadakse diferentsiaalse transformeerimisega, kus väga väike foto osa (kuni piksel) transformeeritakse õigesse mõõtkavasse. Esimene ortofotode tehnoloogia toimis maapinna mudeli profiilide mõõtmisega. Kas otse või siis mikroprotsessori kaudu suunati projektorit, mis ribade kaupa projekteerib foto kindlasse mõõtkavasse. Lõpptulemusena need ribad moodustavad uue ortofoto kujutise. Kaasajal valmistatakse ortofotosid, mis digitaalse tehnoloogiaga arvuti kaudu juhitakse projektorid, mis
sadestuvad raskusjõu mõjul. Elektrofiltreid liigitatakse kuivadeks ja märgadeks. Nende puhastusaste on keskmiselt 99%. Eelisteks on väike energiakulu gaasi puhastamiseks, võimalus töödelda kuuma ja keemiliselt agressiivset gaasi ning neid saab kasutada ka väga väikeste tolmuosakeste eraldamiseks. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Kui gaas sisaldab peale tolmu veel mitmesuguseid kahjulikke gaasilisi lisandeid (nt SO 2, lämmastikoksiidid, H2S, HCl, HF jt. Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon
meetodi eelised ja -puudused reaktsiooni kiiruse reaalaeg t perioodilistele -reaktoridele.Kui , - -kõige olulisemaks eelisekson nende võime -olulisemad need, kus toimub keemilise sideme seaduse leidmisel?-Võrreldes diferentsiaalse jadareaktsioonil- k1 k2-ABC-Esimene .-39. mitteisotermilise -stereospetiifiliste isomeeride sünteesiks. -Biosünteesi -katkemine ja uute keemiliste sidemete tekkimine, -mis
üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus);sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus)
oleneb: sadeneva aerosooliosakese diameetrist.( Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 m, sadestuvad kiiresti, 5-75 m suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 m ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele.) Aerosooli ei iseloomusta kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga: Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus.(Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena.) Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0).)
oleneb: sadeneva aerosooliosakese diameetrist.( Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 μm, sadestuvad kiiresti, 5-75 μm suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 μm ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele.) Aerosooli ei iseloomusta kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga: Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus.(Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena.) Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (Σ0).)
Lendtuha keskkonnamõju sõltub oluliselt elektrijaama poolt kasutatavast kütusest. Aerosoolid-Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 µm, sadestuvad kiiresti, 5- 75 µm suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Inimtegevuse ja looduslike protsesside käigus tekkivate lisandite hulk muutub ajas ja ruumis, st lisandid paiknevad ebaühtlaselt. Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saastetaseme piirväärtus (SPV). Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele
sadenemiskiirus, mis oleneb: sadeneva aerosooliosakese diameetrist.( Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 m, sadestuvad kiiresti, 5-75 m suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 m ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele.) Aerosooli ei iseloomusta kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga: - Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus.(Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena.) - Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0).)
Erinevate tootjate seadmete ühilduvuse tagamiseks töötati välja seadmete koostöö reeglistikud. Esimest neist nimetatakse üldiseks pääsuprofiiliks (Generic Access Pro file GAP). Traadita telefonid kujutavad endas enam pääsutehnoloogiat kui väljakujunenud võrgutehnoloogiat. Saatjate võimsus on DECT puhul väiksem kui mobiiltelefonidel ja ühenduskaugus on kuni 300 m (võrdle: 35km mobiiltelefonil). Edastuskiirus on 32Kb/s kodeerides kõnet kohanduva (adaptiivse) diferentsiaalse IKM (ADIKM) koodiga. Kasutatakse aegtihendusdupleks (TDD) edastust. Saatmiseks ja vastuvõtmiseks kasutatakse kanaleid samal sagedusel. Kaadri ajaline kestvus on 10 ms. Iga kaader koosneb 24 ajapilust, millest igaüks on eraldi juurdepääsetav ja kasutatav saatmiseks või vastuvõtmiseks. Kõneedastuseks kasutatakse kahte ajapilu 5 ms viitega. Pöördumiste lihtsustamiseks on 10 ms kaader jagatud pooleks: 12 esimest ajapilu kasutatakse allalaadimiseks ja ülejäänud 12 üleslaadimiseks
Erinevate tootjate seadmete ühilduvuse tagamiseks töötati välja seadmete koostöö reeglistikud. Esimest neist nimetatakse üldiseks pääsuprofiiliks (Generic Access Pro file GAP). Traadita telefonid kujutavad endas enam pääsutehnoloogiat kui väljakujunenud võrgutehnoloogiat. Saatjate võimsus on DECT puhul väiksem kui mobiiltelefonidel ja ühenduskaugus on kuni 300 m (võrdle: 35km mobiiltelefonil). Edastuskiirus on 32Kb/s kodeerides kõnet kohanduva (adaptiivse) diferentsiaalse IKM (ADIKM) koodiga. Kasutatakse aegtihendusdupleks (TDD) edastust. Saatmiseks ja vastuvõtmiseks kasutatakse kanaleid samal sagedusel. Kaadri ajaline kestvus on 10 ms. Iga kaader koosneb 24 ajapilust, millest igaüks on eraldi juurdepääsetav ja kasutatav saatmiseks või vastuvõtmiseks. Kõneedastuseks kasutatakse kahte ajapilu 5 ms viitega. Pöördumiste lihtsustamiseks on 10 ms kaader jagatud pooleks: 12 esimest ajapilu kasutatakse allalaadimiseks ja ülejäänud 12 üleslaadimiseks
Regulaatorit iseloomustavad tema ülekandefunktsioon Uvälj = (1/Usis dt ja ajakonstant = R1 * Cts . Nagu selgub joonisel 3.6.b toodud diagrammilt, reageerib regulaator sisendpinge ühikhüppele väljundsignaali lineaarse kasvuga. Diferentsiaalset regulaatorit (D-regulaatorit) on kujutatud joonisel 3.7 (a regulaatori skeem, b ülekandefunktsiooni diagramm). Joonis 3.7 Diferentsiaalse regulaatori väljundsignaal kujutab endast idealiseeritult lõpmatusele läheneva amplituudiga ja nullile läheneva kestvusega pingeimpulssi. Regulaatorit ise- loomustavad tema ülekandefunktsioon Uvälj = dUsis/dt ja ajakonstant = Rts * C1. Aperioodilist regulaatorit (A-regulaatorit) on kujutatud joonisel 3.8 (a regulaatori skeem, b ülekandefunktsiooni diagramm). Joonis 3.8
See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. Tolm, mille osakeste keskmine mõõde on üle 75 m, sadestuvad kiiresti, 5- 75 m suurusega osakesed sadestuvad aeglaselt, veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 m ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus. Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib teatud lähenduses kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Sorptsiooni all mõeldakse ülekandenähtust, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi (võib vaadelda lahustumisena) - absorptsioon või tahkesse faasi - adsorptsioon.
2) Kui sisendisse anda Usis: IB1 , IK1 ; IB2 , IK2. U = IK1RK1 + IK2RK2 . Muutub Usis polaarsus, muutub ka U polaarsus. Skeem sümmeetriline, triivi (soojuslikku) ei ole! Diferentsvõimendi. 93 Ühise emittertakisti RE asemele on kasutatud stabiilse voolu allikas IE . IE1 = IE2 = ½ IE = const. Diferentsvõimendi ei reageeri alalis (sünfaasse) komponen- di peale, - ainult diferentsiaalse komponendile. Emitterite potentsiaali vähendamiseks on rakendatud lisapingeallikas - EK2 . Kui skeemi sisendite peale pole midagi antud, skeem viibib tasakaalus, ja Uvälj = 0. Kui skeemi ühele sisendile ( näiteks, vasakpoolsele) anda mingi pinge, skeem läheb tasakaalust välja. Tekib sisendvool Isis . Selle tõttu IB1 suureneb IB2 väheneb. IE1 + IE2 = IE = const Uvälj = UK2 UK1 = UK2 + UK1 = 2UK Väljundid: T1 kollektori poolt inverteeriv;
annaabi.ee 
