erinevad. Selle üheks nurgaks sobib täiesti tavaline suuline keel, mida me kasutame kasvõi Skype'iga kõneldes. Selle teiseks nurgaks on täiesti tavaline normkirjakeel, just selline, nagu me paberil oleme harjunud nägema. Aga netikeeles on üks osa, mis on täiesti uus ja väga oluline. See on kirjalike spontaansete netidialoogide keel, mida kasutavad jututoad, Facebooki suhtlejad jmt. See on suhtlusviis, mida enne dialoogilise neti sündi eraldi allkeelena üldse olemas ei olnud. Milline see keel on? Üks Facebooki- vestlus võib alata näiteks nii: T: Heii! :) T: Mis teed? kas sa saaksid mind aidata ühe küsimusega... tegelt, oota.... ma kirjutan küsimuse ja sa kirjuta mis sa vastaks selelele T: sellele* M: tsau, kle niisama jah, okei On näha, et selles on kirjakeele ja argisõnavara. Aga selles on ka koos kirjaliku ja suulise keele grammatilised võtted, näiteks avalik eneseparandus selelele> sellele või
Tema eeltöid kasutas hiljem Fr.R.Kreutzwald. Aastatel 1840-1852 ilmus Faehlmannil mitu saksakeelset kunstmuistendit (,,Loomine" ja ,,Vanemuise laul"), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta kirjutas kolm antiikset värsimõõtudes luuletust ja dialoogilise luuletuse ,,Suur on, Jumal, su ramm", kalendrites ilmunud jutud ,,Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik" ja populaarse ,,Kalendritegija kimbus". Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tõlkelised jutustused ,,Reinuwader Rebane" ja ,,Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Tema värsiloomingul (kogu ,,Viru lauliku laulud", poeem ,,Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.
laused, fraasid. Teksti keelelistest valikutest tuleneb selle eesmärk ja liik ning selles võib eristada mitmesuguseid struktuuriosi. Niiviisi iseloomustatud kirjalik tekst on oma algupärasest kontekstist väljavõetunagi mõistetav tervik. Kirjutatud monoloog on pika intellektuaalse ajaloo tulemus. Selle koostamist tuleb teadlikult õppida, seda oskust ei saada kaasa iseenesest nagu emakeele kõnelemise oskust. Emakeelde ja emakeelsesse kultuuriühiskonda sissekasvamine käib dialoogilise teksti kaudu. Teksti teine äärmus ongi suuline dialoog, kõige üldisem ja läbi Infoühiskonnas on endisest tähtsam suuta eristada olulist informatsiooni vähem olulisest ning õppida avama tekstide mitmetahulisi ja mitmemõõtmelisi tähendusi. See tähendab oskust kriitiliselt lugeda ja tekste analüüsida. Analüüsioskus on abiks ka tekstide koostamisel. Tegevusalade struktuuri ja töö iseloomu muutumine jätab jälgi keelekasutusse. Õppeaeg pikeneb ja haridustase
Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega. Eepika jutustav ilukirjandus jutustavate ilukirjandusžanrite üldmõiste eeldab jutustaja olemasolu eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi on proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid esikohal on jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega Eepika žanrid eepos romaan jutustus lühijutt novell laast ehk miniatuur reisikiri valm muinasjutt anekdoot jm Eepos eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm müütilise sisuga värsiline lugulaul tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised olendid teemad: maailma loomine, looduskatastroofid, kangelasteod jpm
Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justinanus selle 529.a. p.Kr. sulgeb. Platon suri 80 aastasena. Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure tõenäosusega ehtsaks. Pütaagoraselt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine on olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. Polyteia sisaldab kõiki Platoni filosoofia põhiseisukohti. Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: 1. DOXA - Arvamas, kui paljas uks tuleneb otse meeltest. 2. DIANOIA - Ratsionaalne arusaamine 3. NOESIS - Otsene intuitsioon ideedest. Platon pooldas hingederändamise õpetust: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed. Igal tähel on üks hing, hingesi juurde ei looda. Hinged toituvad ideede vaatlusest. Ideedemaailmas näeb hing
a.). Nimelt õpilane leiab probleemi, püstitab uurimisküsimused ja hüpoteesid ning töö eesmärgid ning tehakse läbi uurimuslik töö, mille käigus kogutud andmeid analüüsitakse ning tehakse hiljem nende põhjal järeldusi. 10 Dialoog ja vestlused Eelkõige mõeldakse dialoogi all dialoogilist kuulamist. Rajaleidja (2014) on toonud välja dialoogilise kuulamise olulised punktid: vahetu kohalolek, õpilasele kontsentreeritus, respekt ja kannatlikkus on harmoonilise suhtlemise ja probleemilahenduse alustaladeks. See jällegi näitab seda, et dialoogiline õppimine pole see, et õpetaja õpetab ja annab oma teadmisi otseselt õpilasele edasi, vaid dialoog sisaldab samuti õpetajapoolset suunamist, mitte etteütlemist õpilasele. Dialoogi pidamine peab õpilast motiveerima ja suunama õigete
Miks seda teost kiidetakse? Miks kellelegi see kunagi võis meeldida?) 3. Dialoog kunstiteose ja vaataja vahel, mis dikteerib ajalist vaatamismustrit. Küsimusetele, mis vaatajal tekivad, saadakse vastus tööd lähemalt silmitsedes või kaasteksti lugedes, mis omakorda viib järgmiste küsimusteni, mis jällegi sunnivad teosest või kontekstist vastust leidma. Kolm dialoogivormi ei järgne tingimata üksteisele, vaid võivad aset leida samal ajal. Dialoogilise vaatamise puhul on olulisim, et kunstiteost ja dialoogipartnerit käsitletakse võrdväärsetena ning nii muuseumit kui kultuuripärandit nähakse avatuse ja külalislahkuse kehastusena, mis aktsepteerib kõiki erinevaid vaatepunkte ja seisukohti. Erinevalt VTSist, milles õpetaja juhib teose vaatamist avatud ja täpselt planeeritud küsimuste abil, suunab dialoogiline vaatamine ka õpilasi küsimusi sõnastama ja neile vastuseid otsima. Dialoogiline
Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. On proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid. Neis on esikohal jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega). Eepos: Homeros. Ilias, Odüsseia (Odysseus, Paris, Helene). Hesiodos Theogonia, Tööd ja päevad (jumalad) Tragöödia, teosed ja nende tutvustused (eesõnad: hypotheseis) (Oidipus, Medeia, Phaidra, Antigone, Elektra jne.) Rooma eepika: Ovidius Metamorfoosid, Vergilius Aeneis , Apollodoros Bibliothk. 3. Tuua näiteid, kuidas kajastub antiikaja mütoloogiline aines baroki- ja klassitsismiaja kunstis? Barokk
Lugu - + + Jutustamine - + - lüürilisus eepilisus dramaatilisus Kõnes Sagedasti Sagedasti Sagedasti seotud kõnes sidumata kõnes dialoogilise ülesehitusega f. 4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? a. Kuigi nendes jaotustes on erinevusi, on nad omavahel tihedalt seotud, ning sisaldavad üksteise algeid 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse
Tegeles seal oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Valmib mahukaim teos RIIK (Politeia). Akadeemia püsib 1000 aastat. Platoni kõik teosed on säilinud. Looming koosneb eranditult dialoogidest. 34 on säilinud (kirjarull, 7m). 25 neist on kindlasti ehtsad. ! Platoni kolm allikat: Pütaagorlastelt võttis ta usus matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis mõtlemise, et puhas mõtlemine = olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. ! Tunnetusteooria: Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: DOXA arvamus, kui paljas usk tuleneb otse meelest. DIANOIA ratsionaalne arusaam. NOESIS - otsene intuitsioon ideedest. Ta pooldas hingederändamise õpetust. Jumal lõi hinged ja nendega asustanud tähed, igal tähel üks hing, mida juurde ei looda. Nad toituvad vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õigust
· lugu pole lugu on lugu (tavaliselt) on · jutustamist pole jutustamine on jutustamist pole · lüürilisus eepilisus dramaatilisus · sagedasti (kuigi mitte alati) sagedasti (kuigi mitte alati) sagedasti (kuid mitte alati) seotud kõnes sidumata kõnes dialoogilise ülesehitusega LUULE PROOSA DRAAMA Olulisemad liigitusalused - teksti graafiline paigutus (teksti liigendamine värssideks või repliikideks või süstemaatilise liigenduse puudumine) - kirjaniku (kirjastaja, kriitiku vmt) määratlus - täiendavad välisvormi tunnused (riim, rütm vms) - täiendavad sisevormi tunnused (narratiivsus / mittenarratiivsus, lüürilisus, eepilisus, dramaatilisus vms) Zanriteooria (Mihhail Bahtin jt)
Kahtlustavad organisatsioonid – valitseb liigne infotöötlus ja umbusk Eraklikud organisatsioonid - Depresiivsed organisatsioonid –valitseb rituaalsus, bürokraatia, vilets infovahetus, vastupanu muudatustele Kompulsiivsed organisatsioonid – jäigad, paindumatud reeglid, liigne põhjalikkus ja täpsus Dialoog ja polüfoonia Organisatsiooniteoreetikud kasutavad M. Bahtini teooriat dialoogilise organisatsiooni kohta Polüfoonia leiab aset organisatsioonide ja nende üksuste vahel Muutmine Organisatsioonikultuuri muutmiseks on see kõigepealt vajalik teadvustada ning seejärel reaalsest olukorrast lähtudes võtta tarvitusele kaalutletus sammud Muudatused võivad toimuda ka spontaanselt uute liikmete värbamisega, uute lugud, rituaalide ning materiaalsete sümbolite muutmisega. Teadlikuks muutumiseks on sobilik dramaatilise kriisi moment ning juhtkonna vahetumine
ehk tekstuur (Halliday), mille kõige olulisem komponet on piisav sisuline homogeensus ehk koherentsus. Teksti pikkusvõib olla ühest sõnast terve raamtuni. Tekst võib olla suuline või kirjalik, monoloogiline või dialoogiline. Argikeeles (intuitiivselt) tähendab tekst tavaliselt kirjalikku üksust, mis on pikem kui lause, näiteks peatükk või koguni terve raamat. Nii kaustatakse teksti mõistet tüüpiliselt ka lingvistikas. Dialoogilise suhtluse või paari sõna pikkused lausungid võib siiski samuti lugeda tekstideks. 1970. aastatel tekkis lingvistikas haru, mid uuris tekste ja mida hakati nimetama tekstilingvistikaks. Tekstilingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib teksti kui suurimat suhtlemise üksust. Tekstilingvistika lähtub lause aktuaalse liigenduse teooriast ning tegeleb teksti ja selle fragmentide sisuliste ja struktuuriliste tunnuste analüüsiga.
Tema jaoks on jumal absoluutne sina. (Fichte jaoks on absoluutne mina). Jumal on igas inimeses välja arvatud minus, see tähendab, et ma pean rääkima igaühega nagu jumalaga. Inglise keeles on kaks mina väljendavat sõna (I ja me), saksa keeles vaid üks (ich). Keel ellimineerib ,,sind", saksa keeles on viisakusvorm sinust ,,nemad". Sellised asjad on paljudes keeltes. See mis Buberile tundus, et mina ja sina on kõige lihtsamad asjad maailmas, sellega on probleeme. Teda peetakse dialoogilise filosoofia rajakaks. Mihhail Bahtin (1895-1975), ta oli filosoof. Ta teeskles elu ajal, et ta on kirjandusteadlane. Kirjandusteadlasena polnud ta ka halb, aga filosoofias parem. Temaga on seotud mitu erinevat konseptsiooni, üks neist on dialoogiline poeetika. Tostojevski romaanid on kummalised, sellele juhtis juba tähelepanu ka Freud. Freudi järgi on meeste põhiline soov seksida oma emaga ja ära tappa oma isa, samas aga ta tahab, et see kogemus oleks originaalne (teistele see pole lubatud)
· Pütaagorlastelt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. · Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp · Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine ning voodit kujutava maali kuntsnik: "Kunstnik, puusepp ja = olemine. jumal need on kolme liiki voodi loojad" "Riik" · Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. · Ideede maailm asub taevavõlvi kohal ning seda saab vaid · Platoni teosed mõistusega näha. · Varajased kirjutused: · ÕPPIMINE ON MEELDETULETAMINE · APOLOGIA Sokratese kaitsekõne kohtunikele · Tunnetus on meeldetuletamine ANAMNESIS.
Sõnal minimaalse teksti ühikuna on 2 staatust: mediaator (liites strukturaalseid mudeleid kultuurikeskkonnaga) ja regulaator (kontrollides muutumist diakrooniast sünkrooniaks s.t. kirjanduslikuks struktuuriks). Kui Bahtin räägib “kahest narratiivis sulanduvast teest”, siis mõtleb ta selle all kirjutamist eelneva kirjandusliku korpuse lugemisena ja teksti kui vastust teisele tekstile. Ta vaatab polüfoonilist romaani kui karnevali hõlmamist ning monoloogilist kui menipposliku (s.t. dialoogilise) struktuuri lämmatamist. Iga poeetilise keele üksus on alati vähemalt kahene, mitte mõttes tähistaja/tähistatav, vaid pigem nii see kui ka teine. Poeetiline keel funktsioneerib kui tabulaarne mudel, kus iga “üksus” sarnaneb paljususest määratud tipule. Kirjandussemiootikat tuleb arendada tuginedes poeetilisele loogikale, kus pidevuse jõud oleks intervallis 0-2, jätkuvus, milles 0 näitab (denotes) ja 1st hüpatakse lihtsalt üle. 1 all mõtleb Kristeva
annaabi.ee 
