Sokrates(469-399 eKr)- oli Vana-Kreeka filosoof, kes kritiseeris sofiste. Tema meetodi nimetatakse dialektiliseks st ,,tõe" leidmist vestluse, väitluse, poleemika abil."Ma tean, et ma midagi ei tea." Platon(427-347)- Sokratese õpilane, kes rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai nime kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria
edukalt hakkama saada. Vana-Kreeka Sokrates Vana-Kreeka filosoof. Suurema osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks oli inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika tähendas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et probleemi sügavamalt mõista. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks otsida tõde vestluses ja vaidluses. Platon Oli Sokratese õpilane. Tema kirjatööd on säilinud tänu sellele, et ta rajas Ateena lähedale filosoofiakooli. Kõnekunsti puhul rõhutas Platon tõe tunnetamise vajalikkust. Platoni arvates peab kõnekunst teenima ühiskondlikke huvisid ning kõneleja
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud.
Ta sai aru, et tema järgi seisneb inimlik tarkus selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Sokrates “teab, et ta mitte midagi ei tea”, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. 3. Milline oli Sokratese filosofeerimise meetod, millistest osadest tema vestlused koosnesid? Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Igal dialektik on väike alapealkiri või märksõna: iroonia, maieutika, defineerimine ning induktsioon. Iroonia- Sokrates püüdis leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses, kuid varjas sellist püüdlust, mängides rumalat inimest. Maieutika ehk “ämmaemandakunst”- Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Selles mõttes peabki inimene “tunnetama iseennast”
Seega on ligi 2500 aasta jooksul Lääne mõtlejaid inspireerinud eelkõige Platoni kujundatud Sokrates. Suurem osa oma elust möödus tänavatel ja turgudel inimestega vesteldes. Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika tähendas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et probleemi sügavamalt mõista. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks otsida tõde vestluses ja vaidluses. Platon Oli Sokratese õpilane, keda õpetaja traagiline surm vapustas ning kes asus oma õpetajat kirjutistes kaitsma. Tema kirjatööd on säilinud tänu sellele, et ta rajas
targeim vana- Kreekas. Ta katsed tõestada oma rumalust tekitasid inimestes ainult pahameelt. Kokkuvõttes ütles Sokrates: Inimlik tarkus seisneb selles, et ollakse teadlik oma teadmatusest. Sokrates teab, et ta mitte midagi ei tea, sellal kui ülejäänud ei tunneta oma teadmatust ja peavad endid targaks. Sokratese dialektika. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis nimetatakse seda dialektiliseks. Sõna dialektika (vestlusokus) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokratesel oli neli põhilist võtet: 1) Iroonia. Sokrates püüdis vestluskaaslase arutluses leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust, kuid varjas sellist püüdlust mängides rumalat inimest. 2) Maieutika ehk ämmaemandakunst. Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi
filosooofia olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle vaid õpetus sellest, kuidas tuleb elada. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. SOKRATESE DIALEKTIKA Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool. Sokratese dialektiline meetod seisneb järgmises: 1. Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea. 2. Aidata suunavate küsimustega teadmiseni jõuda, mis on võibolla temas endas peidus. 3. Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb teadmiseni jõudmiseks püüda see mõiste korrektselt määratleda. 4. Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni, s.t
"Dihhotoomia", "Achilleus ja kilpkonn" ja "Nool". 9. Sokratese meetod Platoni esituses. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Struktuur: 1. Iroonia- ma tean, et sa midagi ei tea 2. Induktsioon- suunavad küs ja vastused õpilastelt 3. Maieutika- ämmaemandakunst, Kuulab-analüüsib-suunavad kus õpilane peab ise edasi jõudma. Sokrates aitas vaimselt päris inimeseks saada. 4. Definitsioon- eesmärk, mida tavaliselt lõpuni rahuldavat ei saavutata. - verbaalne - ostensiivne 10. Argument ja selle struktuur.
inimesed on surelikud" ja väiksest eeldusest ,,Kõik kuningad on inimesed" tuleneb järeldus ,,Kõik kuningad on surelikud". Sõna ,,inimesed" on selles näites kesktermin, mis järelduses ei esine. Kui eeldused on tõesed, on järeldus paratamatult tõene. Seda liiki süllogisme nimetab Aristoteles apodiktilisteks süllogismideks eht tõestuseks. Kui eeldusi ei ole võimalik tõestada, mis on eetiliste ja retooriliste argumentide puhul tavaline, nimetab ta järeldust dialektiliseks ehk tõenäoliseks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis puutub süllogistika põhiküsimusse, nimelt kust leida esmaseid tõeseid väiteid, mida millestki ei tuletata, siis viitab Aristoteles meie võimele lihtsa ja vahetu taju kaudu milleski midagi ära tunda, näiteks tunda vaadeldavas objektis ära Kalliase- nimeline inimene, ning moodustada selle tunnetuse alusel tajuotsustus. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007)
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus
Nende tegevust kritiseeriti ka seetõttu, et olukorras, kus mingit tõe kriteeriumit pole, ei suudeta kriitilisel hetkel milleski kokku leppida ning selline ühiskond võib osutuda kergeks saagiks välisvaenlastele. (Aava 2003: 12) Ka Sokrates polnud nõus sofistidega, väites, et nad tegelevad vaimse prostitutsiooniga. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma õpilasi - nad ei õpeta neile mitte voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese enda meetodit nimetatakse dialektiliseks. Sõna dialektika (kr dialektik - vestluskunst) tähistas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemus oleks probleemi sügavam mõistmine. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks tõe otsimist vestluse ja vaidluse abil. (ibid) Platon oli Sokratese õpilane. Erinevalt sofistidest arvas Platon, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast. Ta oli otsustavalt relativismi vastu nii eetikas kui ka tunnetusõpetuses.
1 Filosoofia Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus
Ta näitab, et need ideed on võimalikud mõtlemisele. Seega ei sisalda nad mingit sisemist vastuolu ja nad tulevad mõistuse tarvitamisel n.ö. paratamatult ette. Kuid me ei tohi mingil juhul siin mõtlemist ja tunnetust segamini ajada ja arvata, et neile vastaks mingi kogemus. Kiusatus selleks on olemas. Kui sellele kiusatusele alla anda, siis satub mõistus lahendamatutesse vastuoludesse (antinoomiad). Mõistus muutub "sofistlikuks", "dialektiliseks". Kant teeb suuri püüdlusi selle nimel, et üksikult näidata, et need vastuolud on lahendamatud, eriti seoses teoloogilise ideega ja teoloogide katsetega leida uusi jumalatõestusi. Jumalat ei saa aga mõistusega ei tõestada ega ümberlükata. Ja sama kehtib ka teiste ideede kohta. 13 Mida see kõik annab metafüüsika jaoks? Kant ise arvab: "Ma pidin teadmise
Marxi avastanud. Marcuse hinnangul seisneb kapitalismi jõud 'süsteemis', mille parim näide on USA. See süsteem tahab end iga hinna eest säilitada ja tulemuseks on inimese vabaduse mahasurumine, sõjaohu kasv, toorainete raikskamine. See totaalselt rõhuv süsteem on allutanud inimteadvuse ning seda ei tajutagi. Rõhuvusele aitab eelkõige kaasa massmeedia. Inimene on ainult rattake suures süsteemi masinavärgis. Ta ei tunne mingit alternatiivset maailma. Marcuski peab ühiskonna arengut dialektiliseks e uute nähtuste teke vastandite alusel. Kuid moodne ühiskond on selle dialektika halvanud. Kapitalism suudab end ise stabiliseerida, luues uusi kunstlikke vajadusi ja pannes inimesi nende nimel töötama. Marcus leiab, et inimene on maapeal mitte tootmiseks e töö tegemiseks, vaid nautimiseks. Inimene soovib järgida oma ihasid ja tunge. Tööd peaks elus vältima. Käsitleb ka teadust. Leiab, et teadus pole kunagi neutraalne, ta on konservatiivne või kritiseeriv. Marcuse
o. rõhumine, mis protesti näiva jaatuse ja demokraatiaga lämmatab. -) H.Marcuse peamiseks teoseks on ONE DIMENSIONAL MAN (1964). -) Inimene on ühedimensiooniline, poliitiline ja ühiskondlik süsteem on sedavõrd totaalne ja kõikehaarav. -) Moodne inimene on vaid rattake selle süsteemi masinavärgis. Ta on tasalülitatud. Ta ei tunne mingit alternatiivset maailma. Koos sellega on ka tulevik blokeeritud. -) Marcuse pidas koos Hegeli ja Marxiga ühiskonna arengut dialektiliseks protsessiks. See peaks olema liikumine jaatuselt eitusele, aktsepteerimiselt resisteerimisele. -) Moodne ühiskond on aga selle dialektika halvanud. Vastupidi Marxi prognoosidele kapitalistlik kaubatootmine suudab end ise stabiliseerida luues kunstlikult uusi vajadusi ja pannes inimesi nende nimel töötama. -) Ka ideoloogilises arengus pole mingit dialektikat. -) Olemasolev elulaad on täielikult inimteadvuse assimileerinud. Milleks veel
annaabi.ee 
