probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest kasvas tõeväärtussemantika. Analüütiline keelefilosoofia sündis USA-s, toetudes Fregele ja Russelile ok 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson) Strukturalismi põhitõed *keel on autonoomne märgisüsteem, üksikfakti tuleb alati uurida süsteemi kui terviku seisukohast *keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine, diakroonilised (ajaloolised) argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad *keel on sotsiaalne nähtus, tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keel on struktuur, kõne on selle väljendus *keele struktuuris on süntagmaatilised (assosatsiatiivsed = sidusad) ja pradigmaatilised suhtes. *keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia) Ferdinand de Saussure - hariduselt indoeuroopa keelte asjatundja. Keel kui
tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi). Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 99. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakroonilised uurimused kuidas keeleline areng on kulgenud, nt areng leksikaalsest grammatilisema suunas (desemantiseerumine e semantika tuhmumine), kuidas keelendi kasutamisel suurenevad grammatikareeglitest juhitud piirangud ja väheneb süntaktiline vabadus; kuidas täistähenduslikest sõnadest saavad sisutühjad
lausetele jm on lisatud lingvistilisi andmeid. 80. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 81. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keele uurimine. 82. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 83. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. ( näiteks eesti kirjakeele arengud ärkamisajast tänapäevani) Sünkroonia on keele hetkeseisund. Diakroonia on keele ajalooline areng. 84. Mida saab teha morfanalüsaatoriga
Tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub vähem häälikuid, kui oskab moodustada. Eristades hääliku materiaalset ja psühholoogilist (seda, kuidas kuuleme) poolt, pani aluse foneemi mõistele. Saussure Hariduselt indoeuroopa keelte (kreeka, ladina, sanskriti) asjatundja. Sõnastas strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet. Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada.
paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama)
paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama)
paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama)
Tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub vähem häälikuid, kui oskab moodustada. Eristades hääliku materiaalset ja psühholoogilist (seda, kuidas kuuleme) poolt, pani aluse foneemi mõistele. Saussure Hariduselt indoeuroopa keelte (kreeka, ladina, sanskriti) asjatundja. Sõnastas strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet. Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega.
(kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo E.E. Evans-Pritchard (1902-1973) ☼ “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.”1961 - 2 distsipliini dialoogi kaitse ☼ diakroonia vs sünkroonia(Claude Lévi-Strauss) - antropoloogia:sünkroonsed, ajas eriti ei muutu, struktuursed, sügavad, vajavad struktuurset analüüsi - ajalugu:diakroonilised, on muutused nii esimene kui teine on tähtsad koos ☼ sündmus vs struktuur(Marshall Sahlins) - ajalugu:sündmused, antropoloogia:struktuur, ei muutu - ☼ kirjalik vs suuline(Jack Goody) (ajalugu vs antropoloogia) Claude Lévi-Strauss (1908–2009) ☼ antropoloogia: ala-, ebateadlikke nähtuste uurimine, ühiskonna, psühhoanalüütiline analüüs; ajalugu:teadlikud uurimused mõiste “ajalooline antropoloogia” sünd:
Kvantitatiivsed meetodid Püüab leida statistiliste ja ökonomeetriliste meetoditega meetmete puhasmõju (ja selle väärtuse rahas) konstrueerides alternatiivse seisundi enne või pärast poliitikat · Tugineb varasemate uuringute põhjal leitud mudelitele ja täiendavatele andmetele (uuring, register), suur valim · Ei suuda selgitada, miks meetmel on mõju · Jätab arvestamata detailse taustinformatsiooni 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Keelenähtusi saab vaadelda nii sünkrooniliselt kui ka diakrooniliselt. Sünkroonia tähendab nähtuse vaatlust mingil tema arengust eraldatud hetkel ajalugu arvestamata, diakroonia uurib keelenähtust ajaloolises arengus, osutades tekkele, muutustele ja nende põhjustele. · Uurimise eesmärgid, nt praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine 96. Eksperimentaalsed meetodid
Kagu-Eestis pole. Valdek Pall pakkus, et –vere võib olla seotud alepõllundusega ja kuna Kagu-Eestis pole alepõllundusega tegeldud, pole see seal ka levinud. 4) 5. Eesti kohanimede kogumine ja uurimine. Linnatoponüümika kujunemine. 5) Kohanimeuurimine seisneb nime päritolu ja kujunemisloo selgitamises. Kohanimeuurimine on arenenud üksiknimede päritolu selgitamisest (= etümologiseerimine) täiemahuliseks uurimisalaks. 1. diakroonilised meetodid = etümologiseerimine 6) Kohanimed jagunevad kaheks: kohanime päristähendus on see, mida ta tähistab, aga tema ennisvorm on see, kui kohanimi koosneb äratuntavatest ülldsõnadest, siis peab rahvas tähenduseks just ennistähendust (ehk millest nimi tuletati). Läbipaistmatud nimed on etümoloogiliselt läbipaistmatud. Kohanimede etümoloogia aitavad selgitada dokumenteeritud kirjutised ja teadmised sellest, mis nimesüsteemi nimi
kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid) Tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) > kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte `kunst kunsti pärast' Õige kirjandusajalugu > ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse, N. Frye `Anatomy of Criticism' (1957) > kirjanduse sünkroonilised struktuurid (laad, sümbol, müüt, zanr) ja diakroonilised struktuurid (5 faasi, müüt, romanss, kõrgmimees, madal mimees, iroonia) > Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus ei ole üks ühiskonnas käibel olevaist sotsiaalsetest praktikatest 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest
(narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid) Tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) > kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ‘kunst kunsti pärast’ Õige kirjandusajalugu > ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse, N. Frye ‘Anatomy of Criticism’ (1957) > kirjanduse sünkroonilised struktuurid (laad, sümbol, müüt, žanr) ja diakroonilised struktuurid (5 faasi, müüt, romanss, kõrgmimees, madal mimees, iroonia) > Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus ei ole üks ühiskonnas käibel olevaist sotsiaalsetest praktikatest 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest
• On tunda, et noorgrammatilisus hakkas ärritama. Pidas ka kursuse keelegeograafiast, mis tol ajal oli suurmood prantsuskeelses lingvistikas. Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega), üksikfakti tuleb alati uurida süsteemi kui terviku seisukohast. (nt me ei saa uurimust kirjutada lihtminevikust, kui me ei tea midagi olevikust, minevikust, täisminevikust) • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline(keeleajalugu arvestamata) keele uurimine, diakroonilised argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. • Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keel on struktuur, kõne selle väljendus. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia) Ferdinand de Saussure’i mõtteid keelest
31.Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20.sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval) Kirjandus on kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). 16 Õige kirjandusajalugu ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse. Kirjanduse sünkroonilised struktuurid (laad, sümbol, müüt, zanr) ja diakroonilised struktuurid (5faasi, müüt, romanss, kõrgmimees, madal mimees, iroonia) Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole kulgev korduste spiraal. Kirjandusloo struktuur lähtub mustritest ja kategooriatest, mille järgi liigituvad kirjandusteosed, kirjanduse essentsialiseerimine, kirjandus EI OLE üks ühiskonnas käibel olevaist praktikatest. 1960-1970-ndad, lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutustest.
annaabi.ee 
