PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13 Diabeetiku jalgade hooldus lk 14 Kokkuvõte lk 15 Kasutatud kirjandus lk 16 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopa...
Diabeet ja toitumine kroonilise neerupuudulikkuse korral Üldised toitumisalased soovitused diabeetikule Diabeet, neerupuudulikkus ja toitumine Mida üks neerupuudulikkusega diabeetik võiks ja peaks sööma on üsna komplitseeritud kuna diabeetiku menüü ja neerupuudulikkusega patsiendi menüü on kohati vastandlikud. Ühest küljest peaks vältima liigset süsivesikute tarbimist,et hoida head veresuhkru taset samas vältimaks neerupuudulikkuse süvenemist soovitatakse madala proteiinisialdusega ja rohkem energiarikast menüüd.
Haamervarba tugi gehwol on nahasõbralikust polümeer geelist elastne ja hästi paigalpüsiv polster varvaste hõõrumise ja konnasilmade tekke vastu varba otsas Kinnitub teise varba külge Asetada haamervarvaste alla, kinnitus ümber teise varba Kasutamiseks päevasel ajal Leevendab survet, hõõrdumist hoiab ära villide tekke Erinevad suurused Vähendab valulikku survet ja hõõrdumist villi , sarvnaha või soolatüüka piirkonnas Kuivale, õhukesele ja hellale nahale. Sobib diabeetikule, psoriaasi all kannatavatele Pehmendab paksu, kõva ja karedat nahka Sisaldab lanoliini, pantenooli, tsinkoksiidi,bisabololi, eukalüpti, lavendlit, rosmariini, mentooli, kamprit, citronellat, lavandiini, tüümiani Õhukesed ja mugavad tugipõlvikud. Ideaalne tugi veenilaiendite või seisva töö korral. Vereringet toetava survega. Surve väheneb suunaga üless. Mugavad kandmiseks kogu päeva ning reisimisel.
2. tüüpi diabeetikud peavad eelkõige korrigeerima oma elustiili, hakkama rohkem liikuma ja tervislikult toituma, et alandada kehakaalu. Seejärel saab nende veresuhkru taset alandada tablettraviga, kuid kuna haigus on progresseeruv, siis vajavad ka 2. tüüpi diabeetikud mõne aja möödudes insuliinravi. On tähtis saavutada nende elementide õige vahekord ehk tuleb õppida elama diabeediga. Tasakaalu saavutamine nõuab diabeetikult eluaegset pühendumist. TOITUMINE Diabeetikule on kõige tähtsam süsivesikute hulga jälgimine, kuid kui olete ülekaaluline, peate arvestama ka rasvu ja valke. Veresuhkru ravieesmärgi saavutamiseks on vajalik õige toitumine, tablettravi ja/või insuliinravi ning piisav füüsiline koormus. Isegi kui te juba võtate tablette või süstite insuliini, peate järgima tervisliku toitumise põhimõtteid, et hoida veresuhkur normi piires.
veresuhkru tase järsult tõuseb. Aga suhkruid on erinevaid: Sahharoos - tavaline toidusuhkur Glükoos- viinamarjasuhkur (puuviljades, mees) Fruktoos- puuviljasuhkur (puuviljades, mees) Laktoos- piimasuhkur Maltoos- linnasesuhkur (idanevates seemnetes) Tavalist toidusuhkrut võib kasutada 5-10 g päevas, kuid see oleneb tervislikust seisundist ja tuleb kooskõlastada raviarstiga. Glükoos imendub väga kiiresti ja seetõttu ei sobi diabeetikule. Kõik piimatooted sisaldavad laktoosi, näiteks klaasis piimas on seda rohkem kui tavaliselt tee sisse pannakse. Fruktoosi on puuviljades ja mees, see on kaks korda suhkrust magusam. Tööstuslikult toodetakse seda sahharoosist. Fruktoos imendub suhteliselt aeglaselt ja peetakse suures osas kinni maksas. Väike kogus fruktoosi ei tõsta oluliselt veresuhkrut. Tänapäeval on õpitud valmistama mitmesuguseid suhkruasendajaid, mis jaotatakse kahte
(Halling: 1994) Eristatakse kahte diabeedi tüüpi - insuliinisõltuv ehk I diabeedi tüüp ja insuliinisõltumatu ehk diabeedi II tüüp. (Täht: 1999) 3 2. DIABEEDI TÜÜBID 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet Tekib reeglina lastel või noorematel inimestel, kuid sellesse võib haigestuda ka vanemas eas. Kuna insuliinisõltuv diabeet areneb kõhunäärme insuliini tootvate rakkude hävimise tagajärjel, on insuliin I tüübi diabeetikule vältimatult eluks vajalik asendusravi. Kui varem arvati et kõhunääre lõpetab insuliini tootmise äkki, siis nüüd teatakse, et insuliinisõltuva suhkrutõve puhkemisele viiv sündmuste ahel algab juba sageli aastaid enne tõeliste sümptomite avaldumist. I tüüpi diabeedi puhul on haigusnähud selged ja arenevad haiguse puhkemise järel kiiresti mõne päeva või nädala jooksul. (Ilanne- Parikka jt 1999:15) Haiguse teket soodustab umbes pooltel juhtudel pärilik eelsoodumus(30 50 %
- diabeetiline südamelihaste kahjustus - diabeetiline jalg - muud harvemini esinevad häired, nagu nahamuutused, higistamishäired, vastuvõtlikkus infektsioonidele, impotentsus ning suu- ja hammaste haigused Diabeediga kaasnevate haiguste ehk elundimuutuste ( hiliskomplikatsioonide ) all mõistetakse kaua kestnud ja halva suhkrutasakaaluga diabeediga põhjustatud häireid mõningate elundite talitluses.On täheldatud, et diabeetikule on on teistega võrreldes umbes 15-kordne alajäsemete amputatisooni risk. Jalakahjustust soodustavad tegurid on muuhulgas jäseme halb verevarustus ja neuropaatia. Eneseravil on keskne koht jalakahjustuste ärahoidmisel. 2.1 DIABEETILINE JALG: Selle termini all mõistetakse suhkruhaige jalaprobleeme, mis on tingitud nii närvide kui ka veresoonte kahjustustest. Vastavalt sellele, mis on kahjustuse
3 1. Tervislik toitumine Toidust saadakse energiat, mida kasutab keha hingamiseks, südametööks ja teisteks eluvajalikeks funktsioonideks (Energia...,:2014). Toit omakorda koosneb toiduainedest, mis on näiteks leib, või, kurk, vorst jne. Toiduained koosnevad aga omakorda toitainetest (Tammer, U. 2004. Toitumissoovitused diabeetikule). Toitained seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning neid kasutab organism kehaomaste ainete ainete sünteesiks ja energeetilistel eesmärkidel. Toitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesanndeks on inimorganismi häireteta talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente jaotatakse mikrotoitaineteks ja makrotoitaineteks. (Toiduaine ja toitaine...)
süsivesikute kiiret imendumist teistest toitudest. Teraviljatooteid ja kartulit süüa mõõdukalt nende suure süsivesikutesisalduse tõttu. Võrreldes teiste tangainetega tõstab manna kõige kiiremini veresuhkrut (süsivesikud imenduvad kiiremini verrre. Janu korral võib juua vett, mineraal vett või teed, mis ei anna süsivesikuid. Naturaalne mahl tuleks lahjendada veega. Füüsiline koormus Füüsiline koormus on sobiv ja väga soovitatav igale diabeetikule ,sest see alandab veresuhkru taset, normaliseerib vererõhku, langetab vererasvade sisaldust, aitab langetada liikset kehakaalu, annab hea enesetunde. Alustada liikumist intensiivsusega ja jälgida enesetunnet! 10 . Kokkuvõte Maailmas on üle mitmekümne miljoni inimese, kes on diabeetikud. Ometigi ei ole elu diabeetikuna raske, kui kinni pidada raviskeemist
tarvitamise või ülemäärase kehalise koormuse tulemusel võib diabeetiku veresuhkur langeda liiga madalale. Seisundit nimetatakse hüpoglükeemiaks. Esmalt tarvitab veres leiduvat glükoosi närvisüsteem. Seetõttu saab seda diabeetiku ebaloomulikust käitumisest aru saada, et kõik ei pruugi korras olla. Teadvusel oleku puhul sobib esmaabiks midagi magusat. Teadvusetuse puhul tuleb kohe kutsuda arst. Esmase abina ei tohiks süstida insuliini, sest see oleks diabeetikule eluohtlik.3 3http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Rajasalu, T. Mis on I tüübi diabeet? 2.2 II-TÜÜPI DIABEET Selline diabeedi vorm on rohkem levinum. Kõhunääre on võimeline insuliini eritama, kuid ta ei funktsioneeri korralikult ning insuliini eritub liiga vähe. II tüüpi diabeedi tekke põhjuseks võib olla pärilik eelsoodumus, seetõttu võib II tüüpi diabeeti esineda lähematel sugulastel. Mida
Kuidas muidu seletada seda, et 14-aastane laps, kellel on diabeet diagnoositud juba üle 2 aasta tagasi ei suuda ikka veel olla tervet päeva koolis, ei võta osa ühestki üritusest ja märgab öösel voodit. Või kuidas seletada nende noorte käitumist, kes valetavad vanematele, et on kõik proovid ja süstid teinud, hiljem aga selgub, et tal pole isegi asju kaasas. Järjest uusi ja uusi vapustavaid lugusid kuuldes jääb mulje, et me võimaldame diabeetikule küll talle eluks vajaliku insuliini ja näpuotsaga anname vajalikke jälgimisvahendeid, kuid nende kasutama õpetamine jätab soovida. See omakorda raskendab toimetulekut ning isoleerib inimest ühiskonnast. Tõsine ülesanne on peredele ka see, kuidas õpetada oma last nii, et ta täiskasvanuks saades ise kogu vastutusega toime tuleks- ei lõpeks insuliin ja muud vajalik, tähtajaks oleks esitatud vajalikud taotlused Haigekassale ja Pensioniametile jne.
....14 KOKKUVÕTE............................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 18 3 SISSEJUHATUS Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest. See on haigus, mis käib haigestunuga kaasas kogu elu ning vajab pidevat ravi. Hoolimata arenevatest ravimeetoditest ning sellega diabeetikule parema elukvaliteedi võimaldamisest, arenevad aastate jooksul oraganismis muutused. Tekivad diabeedi tüsistused, millest üks tavalisimaid on silma võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus. Referaadi neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi
100g, keefir 200g, tomat 30g, teraleib 35g teraleib 35g. Hilisõhtu: taimetee 200g, dieetjogurt 180g, Hilisõhtu: taimetee 200g, võileib juustuga võileib juustuga 80g. 80g. 300: valgud 123g, lipiidid 90g, süsivesikud 307g, energia 2507kcal (10516 KJ) 150: valgud 75g, lipiidid 53g, süsivesikud 173g, energia 1453 kcal (6093KJ) 8. ÕENDUSTEGEVUS DIABEETIKU MENÜÜ KOOSTAMISEL Toitumisoovitused diabeetikule: · Kasutada või asemel margariini, taimeõli. · Lihalt eemaldada nähtav rasv, vältida vorste, viinereid, sardelle, pihve. · Sealiha asendada kala-, kana- ja vasikalihaga. · Toiduvalmistamisel eelistada keetmist ja hautamist, süüa 3-5 korda päevas. · Kasutada võimalikult madala rasvasisaldusega (rasvata või 1%) piimatooteid ning vältida rõõsa ja hapukoore kasutamist. · Kasutada vähese rasvasisaldusega juustu, kodujuustu ja kohupiima.
Tihti avastatakse diabeedi sümptomid juhusliku kontrolli käigus või seoses teiste haigustega. Veresuhkru taset saab kontrollida perearsti juures, haiglas või apteegis. Kes vajalikuks peab, võib endale ka koju glükomeetri 10 muretseda: need on apteekides müügil koos testiribadega ja verevõtmiseks vajalike vahenditega. Veresuhkru taset mõõdetakse millimoolides liitri kohta. Diabeetikule on veresuhkru taseme pidev mõõtmine vajalik, sest enesetunne hakkab muutuma veresuhkru taseme kõrgenemisel üle 11 mmol/l ning alanemisel alla 2,5 mmol/l. Diabeetikud käivad regulaarselt endokrinoloogi vastuvõtul, kes vajadusel korrigeerib raviskeemi ja süstitava insuliini kogust. Seetõttu on diabeetikutel vaja pidada diabeetiku päevikut, kuhu tuleb märkida raviskeem ja teostatud enesekontrolli tulemused, et neid kohtumisel endokrinoloogiga arutada ja analüüsida.
y analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eri- tusfunktsiooni täitmisel; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot inimese nahapinna temperatuuri sõltuvu- sest keskkonna temperatuurist ja tervislikust seisundist; y analüüsib olmekeemia ja päevitamise mõju inimese nahale; y seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende poolt toodetavate hormoonidega ja selgitab vas- tavate hormoonide ülesandeid; y selgitab diabeetikule esmaabi andmise viise; y selgitab inimese immuunsüsteemi talitlust ning immuunsuse kujunemist; y hindab oma eluviiside tervislikkust immuunsüsteemi tugevdamisel; y oskab vältida nakatumist HIV-esse; y selgitab murdeeas toimuvaid muutusi ja hindab nende tähtsust; y analüüsib naise ja mehe suguelundkonna ehituse ja talitluse kooskõla; y võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude arengut; y analüüsib munaraku viljastamise protsessi mõjutavaid tegureid;
annaabi.ee 
