Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldiv, empaatia) 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim tasu, karistus ja sundus Isiksusest tulenev võim asjatundlikkus ja karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus, juht peab tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ja võimaldab neil parandada juhtimisoskusi 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Kui juht ei suuda oma tegevust plaanida, kui ta kardab, et alluvad teevad temast midagi
Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldiv, empaatia) 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim tasu, karistus ja sundus Isiksusest tulenev võim asjatundlikkus ja karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus, juht peab tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ja võimaldab neil parandada juhtimisoskusi 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Kui juht ei suuda oma tegevust plaanida, kui ta kardab, et alluvad teevad temast midagi
positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) 6. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. *Positsioonist tulenev võim - tasu, karistus, sundus *Isiksusest tulenev võim - asjatundlikkus, karismaatilisus 7. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 8. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Delegeerida on vaja organisatsiooni suurenemisel, sest siis kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: • Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; • Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; • Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning
nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu • Karistus • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus • Karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. • Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; • Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; • Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide Juht ei suuda oma tegevust plaanida; • Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini;
isikuomadusi) 42. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonist tulenev võim - tasu, karistus, sundus Isiksusest tulenev võim - Asjatundlikkus, karismaatilisus 43. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 44. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; · Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; · Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 45. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide Juht ei suuda oma tegevust plaanida; · Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini;
Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita • Karismaatilisus- tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib järgnejatele, teamga tahetakse sarnaneda ja suhelda. 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. ● Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; ● • Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; ● • Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. ● Juht ei suuda oma tegevust plaanida;
Mõjutamise taktikta nt: seaduse kaudu, koalitsioonid, surve taktika Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus Mõjutamise taktikta nt: teadmiste kaudu juhtimine, ratsionaalne veenmine, isiklik eeskuju, inspireerimine, meelitamine 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. Kui juhil on liiga palju töökohustusi/ülesandeid. Või kui alluv on mõnes valdkonnas juhist pädevam. Näide: Richard Branson delegeerib oma alluvatele need ülesanded ja valdkonnad, milles alluvad temast targemad on. 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Juht ei suuda oma tegevust plaanida
o Karistus Sundus Isiksusest tulenev võim: o Asjatundlikkus o Karismaatilisus 7. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 8. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 9. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht ei suuda oma tegevust plaanida; Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini; Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös; Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist; Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 10.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene
- suhtlemisa ja paljusid inimesi korraga koordineerimise - nõutav töötajate probleemid kvalifitseeritus, sest iseseisvustasand on kõrge Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 12 Delegeerimisprotsessi sammud: 1) Ülesandete andmine alluvale (kui head suhted - piisab ainult seda). 2) Ülesandega seotud õiguste andmine aluvale. 3) Alluva aruandekohustuste määratlemine. Delegeerimise tähtsam komponent on suhtlemine. - Detsentraliseerimine - süstemaatiline delegeringen läbi organisatsiooni struktuuri. Juhtimise tsentraliseerimine või detsentraliseerimine hõlmab otsustamise koondamist või
selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita. · Karismaatilisus - tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib järgijatele, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Näide: ettevõtte parim liinitööline edutati kõrgemale positsioonile. 47. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 48. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 49. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht ei suuda oma tegevust plaanida; Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini;
• Tulemuste hindamine ja tagasiside 1 52. Delegeerimise mõiste, delegeerimise vajadus • Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. • Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: • Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; • Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; • Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 53. Delegeerimisprotsess Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: 1. Tegevuse/ülesande andmine alluvatele; 2. Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele; 3
positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus 37 Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: · Tegevuse/ülesande andmine alluvatele; · Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele; · Alluva aruandekohustuse määratlemine. Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: · Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; · Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; · Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning
• Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. • Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 89. Delegeerimise mõiste • Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. • Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 90. Delegeerimisprotsess Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: • Tegevuse/ülesande andmine alluvatele; • Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele; • Alluva aruandekohustuse määratlemine. 91. Delegeerimise vajadus Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: • Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; • Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; • Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil
Kui keegi allutatakse üheaegselt staabispetsialistile ja rivijuhile, siis tekitab see segadust ja nõrgendab alluvussuhteid. Seega õiguste delegeerimine pole tähtis mitte ainult sellest seisukohast, kes teeb otsuseid, vaid ka kellega ta suhtleb, keda juhib ja kes teda juhib ning kus ta paikneb õiguste hierarhias. 4.3.6.5. Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht te-gema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: - ülesande andmine alluvale; - ülesandega seotud õiguste andmine alluvale; - alluva aruandekohustuse määratlemine. Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: - selleks, et juht jõuaks täita rohkem ülesandeid; - mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; - osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskust. Delegeerida ei saa juhtudel, kui:
annaabi.ee 
