väiksemateks. Sellega suurendatakse bensiini saagist. Autokütusega seonduv: Detonatsioon- kõrge rõhu juures hakkab küttesegu liiga kiiresti põlema ja asendub plahvatusega. Mootoris on kuulda klõbinat , nn kloppimist. Selle tulemusena langeb moorori võimsus, suureneb kütuse kulu. Oktaaniarv- väljendab bensiini detonatsioonikindlust. Mõõdetakse vahemikus 0-100. Heptaan- oktaaniarv 0 (väga väike detonatsioonikindlus) 2,2,4-trimetüülpentaan- oktaaniarv 100 (väga kõrge detonatsioonikindlus) Et oktaaniarvu suurendada, kasutatakse antidetonaatoreid. Selleks suurendatakse bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust; lisatakse hapnikuühendeid (eeter, nitroühendid) Feromoonid Ained,, mida putukad eritavad omavahelise info vahetamiseks. Kasutatakse keskkonnasõbraliku putukatõrje vahendina. Triklorometaan ehk kloroform
- Gudroon (kuni c50) asfaldi tootmine Fraktsioonid : - Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi : - Bensiini fraktsioon: - Petrooleeter (40-70C ) lahustid - Aviobensiin (70-100C) - Autobensiin (100-140c) Krakkimine : - Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks - Bensiini osakaal suureneb 50-60&%-ni - Termokrakkimine - Katalüütiliseks krakkimiseks. Bensiinid, nõuded : - Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus - Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindris kiirusega 25...35M/s - Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500-2000 M/s sellist plahvatuslikku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. - Bensiini detonatsioonikindlut hinnatakse oktaaniarvuga - Oktaaniarv on kokkuleppelne mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega - Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaanni ja heptaani segu.
põlemiskambri kuju jne), 2.ekspluatatsioonilised ( väike RON, MON ja R100kraadi, küttesegu koostis, mootori üle koormamine, mootori ülekuumenemine, põlemiskambri nõetumine jne), 3. ilmastikulised ( kõrge õhutemperatuur ja õhurõhk, vähene õhuniiskus jne ) tegurid. 21. Mootoribensiinide detonatsioonikindluse ja oktaan(i)arvu mõiste: Detonatsioonkindlus kui mootoribensiinide tähtsaim omadus on mootoribensiinide markideks ja sortideks jaotamise alus. Detonatsioonikindlus on mootoribensiini omadus põleda ka suure surveastmega mootoris normaalse kiirusega, mitte detonatsiooniliselt. Selle mõõduks on leppeline mõiste oktaaniarv. Oktaaniarv on sädesüütega sisepõlemismootorite kütuste detonatsioonikindluse iseloomustav suurus. Suurus millega mõõdetakse bensiinide plahvatuskindlust, võimet vastu seista isesüttimisele. On leppeline suurus ja seda määratakse võrdluskatsetel. 22. Mootoribensiinide oktaaniarvu määramine:
Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on : Värvid, Plastid, Fosfaadid, Kaitsemäärded KÜTUSED Kütuseid on : • Tahked • Vedelad • Gaasilised Mootoribensiini tihedust mõõdetakse +15C juures. Sama Diisliga Detonatsioonikindlus iseloomustab kütuse omadust põleda kloppimiseta ja temast sõltub mootori kasutegur ning erivõimsus. Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102 Väävlivabaks nimetatakse kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 ppm (part per million). Kaasaegsed mootoribensiinid on praktiliselt pliivabad sisaldades pliid kuni 5,0 mg/l kohta. ÕLID
Toitesüsteem Ülesandeks on valmistada kütusest ja õhust sobiva koostisega küttesegu, hoida kütuse tagavara. Koosneb: bensiinipump, voolik, karburaator, filter, tagastustoru, kütusetoru, bensiinibaak. Ühe kg bensiini kohta kulub umbes 15 kg õhku. 2. Rooli korrasoleku kontroll. Roolisamba raputamine edasi-tagasi, rooli pööramine 360 kraadi. :D Pilet 13. 1. Bensiin. On naftasaadus, mis koosneb mitmesugustest süsivesinikest ja põleb aurustunud olekus. Tähtsaim bensiinile on detonatsioonikindlus, selle rikke korral võib mootor üle kuumeneda. Detonatsioonikindlust saab vaadata oktaanarvu järgi näiteks A95 arv näitab oktaanarvu mootormeetodil. 2. Rooli rikked Auto ei hoia otsesuunda Kokkujooks on liiga suur, Rööpvarra kõveraks paindunud Auto pole täpselt juhitav ( rattad pöörduvad üle takistuste veeremisel kõrvale) Rooliratta vabakäik liiga suur Auto kisub ühele poole Rehv tühjeneb, esirataste kalle vaja reguleerimist, tee on ühele poole kaldu.
Puudujäägi korvamiseks kasutatakse ventilaatoreid. 3. Erinevad kütused 3.1 Bensiin on värvitu, voolav ja ainult temale omase lõhnaga vedelik. Bensiin on naftasaadus mis koosenb mitmesugustest süsivenikest ja põleb aurustunud olekus. Bensiini tihedus on 680 -780 kg/m3 . Koostis sõltub töötlemise viisist ja lähtenaftast. Mootori käivituvuse huvied on oluline, et aurustumine algaks parajalt madalal temperatuuril. Tähtsaim bensiinile esitatav nõue on detonatsioonikindlus. Harilikul põlemisel liigub bensiinileek kiirusega mõnikümmens meetrit sekundis, kusjuures rõhk silindris muutub sujuvalt. Detonatsiooni korral on aga tegemist plahvatusega, leegi liikumise kiirus ületab helikiiruse. Selle tagajärjel võin mootor tõiselt kahjustada saada. 3.2 Diislikütus on naftasaadus mis on enamasti läbipaistva või kollaka värvusega. Diisel pihustub ja süttib kergelt. Täpselt seda nõuabki diiselmootor. Diislikütuse üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid
salvestunud soojust. Plemistingimused (sttimistemp ja hapnik) Leegi osad(hele osa aurustumine temp madal, oksdatsioonitsoon mittetielik plemine, lemine kolmandik plemine tiuslik.) Nafta (pikad hargnemata ssinikahelad, lhikesed sirged ssinikahelad, pikad hargnenud ahelad) Nafta destillatsioon krakkimine- ahelate lhendamine ( ttlemine ainetega ) reformitakse- ahelate hargnevaks muutmine Rafineerimine- polmeriseerimise tkestamine Detonatsioonikindlus bensiinidel Oktaanarv Vrdlussegu heptaan 0-isooktaan 100 Isesttivus diiselktusel tsetaanarv vrdlussegu 1-metlanaftaleen 0- heksadekaan ehk tsetaan 100 kttevrtus- nitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus(tavaliselt 1kg) ktust tielikul plemisel hikud MJ/kg ja MJ/kuupmeeter mningad andmed: maagaas ~35 MJ/kuupmeetri kohta vedelktused ~40-45 MJ/kg kivissi ~30 MJ/kg puit 15MJ/kg probleemid: Ktuste ammendumise perspektiiv ktuste laialivalgumine ja keskkonna reostumine
%20kuld.%20K.Lepisk.pdf, Kaupo Lepsik, 2004) Naftasaadused 1. Bensiin. Bensiinifraktsioon on nafta destilleerimisel kõige kergemini lenduv fraktsioon. Bensiini keemise algus on 35...40 C. Bensiini kasutatakse peamiselt mootorikütusena, seejuures peab natuke bensiinis olema ka hästi madalalt keevaid süsivesinikke, see hõlbustab mootori käivitamist, eriti talvel. Bensiinide üheks kõige tähtsamaks omaduseks, mille määramise ja parandamisega vaeva nähakse, on detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv. Bensiinide puhul ongi põhiprobleemiks oktaaniarvu tõstmine ning seda on võimalik teha mitut moodi. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4 2. Diislikütused. Diislikütused, mida samuti kasutatakse mootorite tööle panemiseks, koosnevad umbes sama tüüpi süsivesinikest nagu bensiinid: põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke on ka areene ja alkeene. Tähtsaim diislikütust iseloomustav suurus
29. Mida iseloomustab bensiini t10? aurukorgid 30. Mida iseloomustab bensiini t50? mootor ei vaheta tööreziimi(gaastunnetuse puudb 31. Mida iseloomustab bensiini t90? Rasked fraktsioonid, mootor rikneb(setted) 32. Missugustes näitajates on erinevused suvistel ja talvistel bensiinidel? aururõhk, hägustamispunkt, külma filtri ummistuspunkt 33. Mis on oktaaniarv ja mida iseloomustab bensiinidele esitatud oktaaniarv? oktaaniarv= detonatsioonikindlus. põleda suure surveastmega mootoris normaalkiirusel. 34. Mis põhjusel on normitud kaks oktaaniarvu bensiinide jaoks? Nimeta need oktaaniarvud. mootrimeetod ja uurimismeetod 35. Mida iseloomustab mootorikütustes üldine väävlisisaldus? korruteerimist 36. Mida iseloomustab vaskplaadikatse? Miks teda lisaks üldisele väävlisisaldusele määrata on nõutud? korrosiivsust, vees lahustuvad happed ja alused 37
Keemia 2012 Keemia 2012 · Marsuut fraktsiooneerimisjääk : määdreõlid, parafiin. · Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi: Bensiini fraktsioon, perooleeter, aviobensiin,autobensiin. · Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks · Bensiini osakaal suureneb 50-60%-ni AUTOBENSIINID. NÕUDED. · Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus · Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindrisse kiirusega 25...35m/s · Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500....2000m/s. Sellist plahvatusliku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. · Bensiini detonatsioonikindllust hinnatakse oktaaniarvuga. · Oktaaniarv on kokkuleppeline mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega. · Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaani ja heptaani segu.
Tänapäeva ottomootoris jääb surveaste piiridesse 8-12. Surveastme tõstmist tõkestab kütuse isesüttimistemperatuur ja küttesegu detonatsioonioht. Kui temperatuuri komplimeerimise lõpus ületab kütuse isesüttimistemperatuuri, võib segu süttida isegi juba enne protsessi lõppu. See ei ole kooskõlas mootori tööpõhimõttega ning tagajärjeks on mootori ebakindel töö ja kasuteguri järsk langus. Küttesegu detonatsioonikindlus põlemisel (väljendatakse sageli kütuse oktaanarvuga) sõltub tema omadusest. Antud surveastme korral on tegeliku mootori kasutegur termilisest kasutegurist väiksem mitmel põhjusel: hõõrdenähtuste tõttu on osaprotsessid tagastamatud ning ka mootori klappide ja avade hüdrodünaamiline takistus avaldab mõju. [3] 6
Ligroiin 120-210 kraadi C skaalal Petroolium 150-320 kraadi C skaalal Diiselkütus 150-360 kraadi C skaalal Gaasiõli 230-360 kraadi C skaalal Solaarõli 300-400 kraadi C skaalal Masuut poolvedel jääk Krakkimine ahelate lühendamine. Reformimine ahelate hargnevaks muutmine. Rafineerimine polümeriseerimise tõkestamine (aine töötlemine ainega, mis ei luba tekkida pikki ahelaid). VEDELKÜTUSTE KVALITEEDINÄITAJAD Detonatsioonikindlus bensiinidel. Oktaanarv võrdlussegu heptaan 0 isooktaan 100. 1988 Euroopas pliivaba bensiini nõue. Isesüttivus diiselkütusel. Tsetaanarv (diiselkütustel) võrdlussegu 1-metüülanaftaleen 0 heksadekaan ehk tsetaan 100. KÜTTEVÄÄRTUS Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus (tavaliselt 1 kg) kütust põlemisel. Ühikud: MJ/kg ja MJ/m3 Mõningaid andmeid: maagaas ~35 MJ/m3 KÜTUSTE KASUTAMISE PROBLEEMID Kütuste ammendumise perspektiiv
ilma kõrvalise tuleta. c) Kütuse isesüttivus: Tsetaaniarv min. 45, 1100...2200p/min. 5) Lisaained kütuses: lubamatud on väävel, vesi ja tahked ained. 1. 3 Gaasikütus Gaasikütuseks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedelkütustega on gaasikütustel mitmeid eeliseid: · suured varud looduses · sobilik hind · kahjulike lisandite puudumine · suur detonatsioonikindlus · kõrge kütteväärtus. Peamisteks puudusteks transpordivahendites kasutamisel on: · tankimisseadmete keerukus ning tankimise ebamugavus · toitesüsteemi osade suur mass · kergesti lenduv ning plahvatusohtlik · väikese tihedusega Gaaskütuseid on kolm põhiliiki: · generaatorigaas; · surugaas; · vedelgaas. Generaatorigaas Generaatorigaas toodetakse masina peal olevas gaasigeneraatoris puidu- või turbatükkidest. Kütust kuumutatakse 400°C juures ja sellest eraldub gaas. Selle
Gaaskütusteks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedelkütustega on neil mitmed eelised: · Suured varud looduses. · Madalam hind. · Kahjulike lisandite (vaikained, korrodeerivad ühendid, mehhaanilised lisandid) puudumine. · Mootoridetailide aeglasem kulumine (1,5...2 korda). · Määrdeõli tööea suurenemine 2...3 korda. · Mürgiste ühendite sisaldus heitgaasides mitu korda väiksem. · Suur detonatsioonikindlus, mis võimaldab tõsta mootori surveastet. · Kõrge kütteväärtus. 17.10.12 [email protected] 61 Kütused:gaas Peamisteks puudusteks transpordivahenditel kasutamiseks on: · Tankimise keerukus ja ebamugavus. · Toitesüsteemi osade suur mass. · Kerge lenduvus ja plahvatusoht. · Väike tihedus. Gaaskütused jaotatakse kolme põhiliiki: · Generaatorigaas. · Surugaas. · Vedelgaas. Mootor ja õlid, määrded
Suviseid müüakse l. aprillist kuni 1. novembrini, talviseid l. novembrist kuni l. Aprillini. Induktsiooniperiood, olenevalt margist, on 600...900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml.Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C Detonatsioonikindlus Detonatsiooni all mõistetakse küttesegu ülikiiret, plahvatuslikku põlemist. Detonatsiooni korral levib põlemine küttesegus kiirusega 1500... ...2500 m/s (normaalne 20...40 m/s) ja põhjustab väga järsu rõhu tõusu. See suurendab mootori kulumist ja võib esile kutsuda väntmehhanismi detailide purunemise. Detonatsiooni peamiseks põhjuseks on bensiini koostise mittevastavus mootori surveastmele. Bensiin, mis sisaldab suures koguses madala isesüttimistemperatuuriga komponente
Suviseid müüakse l. aprillist kuni 1. novembrini, talviseid l. novembrist kuni l. Aprillini. Induktsiooniperiood, olenevalt margist, on 600...900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml.Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C Detonatsioonikindlus Detonatsiooni all mõistetakse küttesegu ülikiiret, plahvatuslikku põlemist. Detonatsiooni korral levib põlemine küttesegus kiirusega 1500... ...2500 m/s (normaalne 20...40 m/s) ja põhjustab väga järsu rõhu tõusu. See suurendab mootori kulumist ja võib esile kutsuda väntmehhanismi detailide purunemise. Detonatsiooni peamiseks põhjuseks on bensiini koostise mittevastavus mootori surveastmele. Bensiin, mis sisaldab suures koguses madala isesüttimistemperatuuriga komponente
10…20 % bensiini, krakkimisel on võimalik saada 40…50 % bensiini. Krakkbensiin pikemaajalisel seismisel polümeriseerub, eritades bensiinis mittelahustuvaid vaikaineid. Hapendumise vältimiseks lisatakse krakkbensiinile inhibiitoreid. Bensiini koostises on C ligikaudu 85 % ja H 15 %. Mootorsaemootorid töötavad hästi ja arendavad suurimat võimsust ainult valmistajatehase poolt ettenähtud bensiiniga. Bensiini kvaliteeti iseloomustavad tihedus, aurustuvus, kütteväärtus ja detonatsioonikindlus. Bensiini tihedust mõõdetakse aeromeetriga. Bensiini tihedus temperatuuril 20°C on 0,7…0,77g/cm3. Kütteväärtuseks nimetatakse 1 kg kütuse põlemisel eralduvat soojushulka ja seda mõõdetakse kilodžaulides. 1 kg bensiini põlemisel eraldub ligikaudu 44 000 kJ (10 600 kcal) soojust. Aurustuvus on tähtsamaid bensiini kvaliteedi näitajaid. Mida suurem on bensiini aurustuvus (madalam keemistemperatuur), seda kergemini mootor käivitub ja seda ökonoomsemalt ta töötab
polümeriseerimine (PMMA), kuum pressimine koos täiteainetega (resoolvaikud), ekstrusioon, läbi vastava ava pressimine( Lintide ja torude valmistamine) ning suruõhu ja vaakum vormimine. Kui rõhk ja temperatuur silindris on võrdlemisi kõrged ning bensiin madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata Iiiga kiiresti põlema. Võib juhtuda detonatsioon(plahvatus) aga see lõhub mootorit ning püütakse teha võimalikult detonatsioonikindlaid bensiine. Detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv on näiteks 2,2,4- trimetüülpentaanil 100 aga heptaanil 0. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Oktaaniarvu suurendamiseks lisatakse bensiinile antidetonaatoreid, mis hoiavad küttesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ning odavaim on tetraetüülplii, kuid see on keskkonnale ning organismidele kahjulik. Pilet 5. Mitte kõik lisandid ei ole kahjulikud, sageli lisatakse neid juurde teadlikult.
dide) mootorite kütus on bensiin. Seda toodetakse peami- keskniiselt 740 grammi), siis vesi koguneb anuma põhja. selt naftast ja ta kujutab endast keerukat süsivesinike Niristamisel bensiin voolab, vesi aga tilgub. Kõige pare- segu. mini eraldub vesi bensiinist viimase kurnamisel läbi see- Peamised näitajad, mille järgi ekspluatatsioonis bensiini misnaha. hinnatakse, on aurustuvus, detonatsioonikindlus, mehaa- Pikemal säilitamisel bensiin valgustub. Seetõttu ei soo- niliste lisandite ja vee sisaldus. vitata bensiini hoida bensiinipaagis üle kuue kuu. Mida paremini bensiin aurustub, seda hõlpsam on moo- FOCT 2084-67 järgi toodetakse praegu järgmisi bensiini- torit käivitada ja seda vähem kondenseeruvad bensiiniau- marke: A-66 (punane), A-72 (värvitu), A-76 (roheline),
annaabi.ee 
