Tartu Kutsehariduskesus AUM13 Siim Lõhmus MAALRITÖÖ PROTSESSID Iseseisevtöö Tartu 2013 1. Korralik auto üldpesu. Pigi eemaldus ja see järel korralik sampoonipesu 2. Kõrval detaili poleerimine, et saada õige värvitoon 3. Värvinäidise võtmine kõrval olevalt detaililt, kuna autot võib olla juba hajutatud varem sellest kohast 4. Näidise värvimine võrdlus kaardile 5. Tooni võrdlus erinevates valgusetes ja erineva nurga alt 6. Ülejäänud auto kinni katmine 7. Detaili pesu eelpesuainega 8. Korrosiooni eemaldus - abrasiiv p80-p180 9. Mõlgi/defekti karestus - abrasiiv p180 10. Detaili pesu 11. Vanale roostes kohale roostetõrje vanale roostes kohale happekrunt ja uuele detailile epokrunt 12. Täitekrunt 13
Klaaskiud on 1)Materjal asetatakse vormi ning vorm suletakse autotööstuses hetkel 2)Vormis olev materjal omandab vastava kuju kõige levinum 3)Toimub kõvenemine materjal, põhjuseks 4)Peale vormi avamist eemaldatakse detaililt jääkmaterjal selle tugevus ning 5)Detail viimistletakse kerge töödeldavus Kanepikiud kui biokomposiit https://en.wikiversity.org/wiki/Design_ for_the_Environment/Automotive_Inte rior_Door_Panels. https://en.wikiversity.org/wiki/Design_for_the_Enviro
naturalfibersforautomotive.com/ kuju. palju kui plastid. Osad tootjad 3. Toimub materjali on isegi hakkanud kasutama kõvenemine. biokompo- 4. Vorm avatakse siitmaterjale, mis sisaldavad nt. 5. Detaililt eemaldatakse tselluloosi või kanepit, et jääkmaterjal ja detail vähendada mõju keskkonnale. viimistletakse Valmistamine ja töötlemine: http://d2n4wb9orp1vta.cloudfront.net/resources/ images/cdn/cms/1113HPC_FOD_TriumphCom
hõõrutakse viili steariiniga. Õlist viili pestakse kuuma seebikivilahusega, puhastatakse terasharjaga, loputatakse veega ja kuivatatakse. Et viiliga oleks mugavam töötada, kinnitatakse ta sabale puidust või plastist käepide. Viili nürinemisel muutuvad tema hambad väiksemaks ja kaotavad võime lõigata metalli. Hammaste nürinemisest annab märku see, et suureneb jõud, mida lukksepp peab rakendama metallikihi eraldamiseks detaililt. Kulunud viil läigib. Viili lõikevõime sõltub niihästi töödeldavast materjalist kui ka viili enda ja tema hooldamise kvaliteedist. Kulunud viile taastatakse järgmiselt: Liivapritsiga töödeldakse kulunud hambaid suruõhu abrasiivijoas. Juga suunatakse alguses piki raidevagusid, pärast aga risti hamba tagatahuga. Menetlus on jõukohane ainult kogenud töölisele. Keemilise söövitusega teritusel tuleb eelnevalt viili söövitada väävelhappe 5% vesilahuses. Nii
Lamellid sobituvad nii täispuidu kui ka plaatmaterjali ühendamiseks ja nendega saab ka eerunginurki liita. Lamell- Kokkupressitud pöögist valmistatud ovaalne tüübel. 1 Pool-poolega T-seotised Raamide valmistamisel ja okaspuidu tislerdamisel kasutatavad pool-poolega seotised pole just eriti terviklik ühendusviis. Seotist tugevdatakse liimi ja/või kruvidega ning pesa õlg tagab jäikuse. Ühelt detaililt eemaldatakse pool selle paksusest ning teiselt lõigatakse samas mõõdus tükk välja. Puit peaks olema sirgesüüline ja defektivaba. Teisenditena kasutatakse ka pool- poolega nurkseotist (L-seotist), ristseotist (X-seotist) ning pool-poolega kalasabaseotist e kalasabalukku. T-seotised T-seotisi kasutatakse täispuidust ja plaatmaterjalist kappide puhul riiulite kinnitamiseks. Liides koosneb täpsest ristikiudu lõigatud soonest, kuhu sobitub teine puutükk. Selle seotise
mõõtetulemused tabelisse. Mõõteskeem: Mõõtetulemused mõõtesihtmõõtetulemusedkesk hälvetegelik mõõdeseade mõõdeA-AB-BC- Ckeskm.I-I99,5399,5899,5599,550,0599,8299,87II- II99,5599,5199,6299,56ovaalsus0,020,070,06 Laboratoorne töö nr 2 Detailide pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga. Detail nr 28 ja nr X Töö käik: 1.Kahelt detaililt mõõdan 5 erinevat pinda. 2.Võrdlen pindade karedusi etalonidega ja valin etaloni, mis minu arvates sobib kõige paremini. Seejärel mõõdan kõikide pindade karedust profilomeetriga. Mõõtetulemused: pinna nr12345det. kujusilindersilindertasapindtasapindtasapindnõukogude etalonigaRa6Ra5Ra10Ra5Ra6euroopa etalonigaRa3,2Ra6,3Ra12,5Ra12,5Ra6,3profilomeetrigaRa3,4Ra4,3Ra9,4Ra5,8Ra3,7Ra4,
pinda. Soveldi katmine abrassiivpulbriga võib toimuda otseselt või kaudselt. Soveldi otsesel katmisel surutakse abrassiivterad soveldisse enne soveldust. Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga, nüüd raputatakse peale ühtlane abrassiivpulbri kord ning karastatud terasest luisu, rulli või võlliga surutakse pulber soveldisse. Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus toimub abrassiivi tungimine detaililt tunduvalt pehmemasse soveldisse. Soveldamisel ja plankimisel tuleb arvestada, et mida siledamat pinda me soovime, seda õhem peab olema soveldile kantav abrassiiv- ja määrdeaine kiht. Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal , horisontaaljõud P aga võimalikult detaili ja soveldi kokkupuutepinna lähedale; sellega
Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid. Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks korda aeglasemalt kui kraanivesi. Vees lahustunud gaasid halvendavad vee jahutusvõimet, seetõttu keedetud vesi (või korduvalt kasutatud vesi) võrreldes toorega jahutab intensiivsemalt. Õli jahutusvõime võrreldes veega on 3...4 korda väiksem. Karastusviisid. Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel
vältima niiviisi keevitustraadi purunemist. Püstolist väljaulatuv traadiots lõika 10-15 mm pikkuseks. Reguleeri traadi etteandekiirus ja keevitusvool sobivaks. Õigesti reguleeritd voolutugevuse ja traadi etteandekiiruse korral on keevituse ajal kuulda iseloomulikku “tärisevat” heli. Kui traadi etteandekiirus antud voolutugevuse korral on väike, tekib susisev heli, kui aga liiga suur, siis surutakse keevituspüstol detaililt lahti ja tekib “täksuv” heli. Pihusta pritsmetevastast aerosooli keevituspüstoli otsale või kasta keevituspüstoli ots pritsmevastasesse pastasse. 4 Keevitamise alustamine Keevitamise alustamiseks pannakse elektroodi ots vastu keevitatavat detaili ehk viiakse kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule
20. Vahekoonuse, freesitorni või freesi spindlilt eemaldamiseks tuleb kasutada selle otstarbelist torni, pannes eelnevalt pingi töölauale puidust tugiklotsi. 21. Pinke ei tohi pidurdada käesurvega pingi detailidele, sest käsi võib sattuda freesi alla. 22. Pärast freesi või freesitorni paigaldamist ei tohi võtit pingutustpoldile jätta. 23. Pingi seiskamisel tuleb välja lülitada ettenihe, seejärel eemaldada frees töödeldavalt detaililt ja lülitada välja freesi (spindli) pöörlemine. 24. Pingi töötamise ajal ei tohi avada või maha võtta piirdeid ja kaitseseadiseid. 25. Pink tuleb vooluvõrgust välja lülitada kohe, kui: - on elektrikatkestus; - metallosad on pinge all; - elektrimootor töötab kahel faasil (undab); - maandusjuhe on katki; - on tekkinud vibratsioon. 26. Elektriseadmete rikete korral tuleb välja kutsuda elektrik, ise ei tohi rikkeid kõrvaldada. 27
rõhuregulaatoriga rõhu jämedaks reguleerimiseks; Piisav suruõhu kogus sobiv kompressor ja torustiku läbimõõt vooliku pikkus L= 10m, siseläbimõõt min 9 mm, Sisendrõhk vooliku alguses min 0,6 bar üle püstoli sisendrõhu silikoonivaba materjal, antistaatiline, piisav rõhu taluvus Värvipüstol HVLP = ,,High Volume Low Pressure" Väiksem värviosakeste kiirendus Parem kattevõime Vähem Overspray- d põrkab detaililt tagasi (ca 35%) Kogukulu väiksem Düüs 0,7 ... 1,3 1,4 mm ?? Õhukulu enamasti ca 200 l/min (vt püstoli juhendit) Rõhu mõõtmine Rõhku saab defineerida kui pinnaühikule mõjuvat jõudu P = F/A (N/m2). Absoluutne rõhk rõhk mõõdetuna absoluutse vaakumi (p=0) suhtes; Suhteline rõhk rõhk mõõdetuna õhurõhu (p amb ) suhtes; Merepinnal p amb = pn = 1013,25 mbar, kus pn - normaalrõhk Kolbkompressor Kasutatakse suruõhu
eeliseks on tema mittetundlikkus temperatuurile - õli jahutab ühesuguse intensiivsusega nii temperatuuril 20 °C kui ka 150...200 °C. Õli puuduseks on tema tule-ohtlikkus (süttimistemperatuur sõltuvalt õli margist on 150...320 °C piires) ja karastusvõime kadumine aja jooksul (õli pakseneb). Peale selle õli põleb ja detaili pinnale moodustub oksiidikile. Karastusviisid Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida opti¬maalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbi¬viidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud oma¬dused. Tavakarastus e. ühes keskkonnas (vannis) karastus (vees või õlis) on lihtsamaid karastusviise. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail jahuta-takse karastusvedelikus kuni täieliku mahajahtu-miseni. Seda viisi käsutatakse süsinik- ja legeer-terastest lihtsate detailide karastamisel.
Peale eespool mainitud tegurite toimub pöörleval lõikamisel ka kinemaatiliste lainete teke. Kinemaatilised lained põhjustavad samuti pinna kvaliteedi languse. Lainete suurus sõltub eendekiirusest, lõikeservade arvust, instrumendi läbimõõdust ja detaili pöörlemiskiirusest. 15 Ettevalmistus treimiseks Enne treimise alustamist tuleb ette valmistada treitav toorik, esmalt eemaldada detaililt kõik naelad ja muud võõrkehad. Puidu treimiseks vali selline materjal, millel puuduvad oksa kohad. Joonlaua abil tee kindlaks ja märgi ära töödeldava detaili mõlema otsa tsentrid. Töödeldava detaili mõlemasse otsa puuri tsentri augud ja anna seejärel töödeldavale detailile võimalikult suur pöördkeha kuju. Eriti kõva puidu korral on töödeldavale detailile kaasaveotsentri poolsesse otsa vaja teha sälgud. Tooriku paigaldamine treipinki
selle otstarbelist torni, pannes eelnevalt pingi töölauale puidust tugiklotsi. · Pinke ei tohi pidurdada käesurvega pingi detailidele, sest käsi võib sattuda freesi alla. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Pärast freesi või freesitorni paigaldamist ei tohi võtit pingutustpoldile jätta. · Pingi seiskamisel tuleb välja lülitada ettenihe, seejärel eemaldada frees töödeldavalt detaililt ja lülitada välja freesi (spindli) pöörlemine. · Pingi töötamise ajal ei tohi avada või maha võtta piirdeid ja kaitseseadiseid. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Pink tuleb vooluvõrgust välja lülitada kohe, kui: - on elektrikatkestus; - metallosad on pinge all; - elektrimootor töötab kahel faasil (undab); - maandusjuhe on katki; - on tekkinud vibratsioon. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel
jahutab ühesuguse intensiivsusega nii temperatuuril 20 °C kui ka 150...200 °C. Õli puuduseks on tema tuleohtlikkus (süttimistemperatuur sõltuvalt õli margist on 150...320 °C piires) ja karastusvõime kadumine aja jooksul (õli pakseneb). POOLELI Terase karastamine Terase karastustemperatuuri valik Karastusviisid. Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamistingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel
· Reguleeri traadi etteandekiirus ja keevitusvool sobivaks. Täpseid juhiseid selleks on väga raske anda kuna erinevad aparaadid nõuavad erinevat reguleeringut. Õigesti reguleeritd voolutugevuse ja traadi etteandekiiruse korral on keevituse ajal kuulda iseloomulikku "tärisevat" heli. Kui traadi etteandekiirus antud voolutugevuse korral on väike, tekib susisev heli, kui aga liiga suur, siis surutakse keevituspüstol detaililt lahti ja tekib "täksuv" heli. · Pihusta pritsmetevastast aerosooli keevituspüstoli otsale või kasta keevituspüstoli ots pritsmevastasesse pastasse. Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek),
Reguleeri traadi etteandekiirus ja keevitusvool sobivaks. Täpseid juhiseid selleks on väga raske anda kuna erinevad aparaadid nõuavad erinevat reguleeringut. Õigesti reguleeritd voolutugevuse ja traadi etteandekiiruse korral on keevituse ajal kuulda iseloomulikku “tärisevat” heli. Kui traadi etteandekiirus antud voolutugevuse korral on väike, tekib susisev heli, kui aga liiga suur, siis surutakse keevituspüstol detaililt lahti ja tekib “täksuv” heli. Pihusta pritsmetevastast aerosooli keevituspüstoli otsale või kasta keevituspüstoli ots pritsmevastasesse pastasse. Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek),
elektrood. Vastasel juhul võib põletada kas elektroodi või isegi põleti maha. Alalisvooluga keevitamine. Alalisvooluga keevitamisel on elektrood lülitatud perioodi miinuspoolusega ja siin elektronid eralduvad elektroodilt (st. katoodilt) ja siirduvad plusspoolusele (anoodile) ja muutuvad plusspoolusel gaasiioonideks. Ioonide liikumise tagajärjel tekib nende vahel erinev soojushulk, kusjuures eraldub plusspoolele (elektroodilt) 70% ja miinuspoolele (detaililt) 30% soojushulgast. Vahetades perioodi poolust, muutub ka elektronide ja gaasiioonide liikumise suund. Siin eraldub elektroodile juba 70% soojusest ja 30% detailile, mille tulemusel suure voolu tõttu elektrood sulab. Kasutades sellist võimalust, peab elektrood olema suurema läbimõõduga. Kui elektrood 1,6 mm kannatab voolu kuni 125 A miinuspoolega, siis plusspoolega peaks see olema juba 6,4 mm. Miinuspoolega keevitades saame sügavama läbikeevituse kui plusspoolega
· Reguleeri traadi etteandekiirus ja keevitusvool sobivaks. Täpseid juhiseid selleks on väga raske anda, kuna erinevad aparaadid nõuavad erinevat reguleeringut. Õigesti reguleeritud voolutugevuse ja traadi etteandekiiruse korral on keevituse ajal kuulda iseloomulikku "tärisevat" heli. Kui traadi etteandekiirus antud voolutugevuse korral on väike, tekib susisev heli, kui aga liiga suur, siis surutakse keevituspüstol detaililt lahti ja tekib "täksuv" heli. · Pihusta pritsmetevastast aerosooli keevituspüstoli otsale või kasta keevituspüstoli ots pritsmevastasesse pastasse. Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspüstoli päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek),
viilide otsa. Kõvast puidust kehas 1 on karastatud ja seestpoolt kahest otsast keermetatud puks 3. Viili 2 otsa keeramisel lõikab see viili sabale mõned keermed, millest piisab käepideme kindlaks liitmiseks viiliga 1.7.3. Viili vastupidavus, nürinemine ja taastamine. Viili nürinemisel muutuvad tema hambad väiksemaks ja kaotavad võime lõigata metalli. Hammaste nürinemisest annab märku see, et suureneb jõud, mida lukksepp peab rakendama metallikihi eraldamiseks detaililt. Kulunud viil läigib. Viili lõikevõime sõltub niihästi töödeldavast materjalist kui ka viili enda ja tema hooldamise kvaliteedist. Keermespuksiga viilikäepide joon. 117 Kulunud viile taastatakse järgmiselt: Liivapritsiga töödeldakse kulunud hambaid suruõhu abrasiivijoas. Juga suunatakse alguses piki raidevagusid, pärast aga risti hamba tagatahuga. Menetlus on jõukohane ainult kogenud töölisele.
pöörlevad diagonaalsete triipudega postid - tajume ülespoole liikuvatena kiiresti päripäeva pöörlev vankriratas - võime tajuda vastupäeva pöörlevana Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus. tervikuks-sidumine alt-üles ülevalt-alla eri süsteemide poolt andmepõhine, detaililt tervikult detailile, lähtub tuvastatud üksik- tervikule kontekstist, teadmistepõhine stiimulite/elementide kokkusidumine üheks tervikuks neuraalne sünkroonsus -- visuaalselt tajutavas 1. tervikstiimuli kohta närvirakkude eri rühmad kujutises toimub püstitatakse nn pertseptiivne erutuvad sünkroonselt → kõigepealt: hüpotees,
d. Tsingitud terasplekki ja tsingitud terasest konstruktsioonielemente tuleb hoida kuivas, hästi tuulutatud kohas, sest vastasel juhul tekib juba mõne päevaga tsingile valge rooste kiht, mis hävitab tsingi väga kiirest. Kui rooste kiht on juba tekkinud tuleb kahjustatud pinda töödelda kemikaalidega, mis pidurdavad tsingi edasist hävingut. Kui tsink on detaililt hävinud hakkab korrodeeruma selle all olev teras. e. Tsinkkatteid valmistatakse järgmiselt: a. Kuumtsinkimine Sulatsink (temperatuuril 462°C) kantakse detailidele või kastetakse need tsinki. Katte paksus 40-400m. b. Kuumpihustus Pulbrist või traadist valmistatud sulatsinki pihustatakse detailile 2-5 kihti saavutamaks 200-300m kihti. c. Elektrokeemiline e
Õli kui karastuskeskkonna eeliseks on tema mittetundlikkus temperatuurile - õli jahutab ühesuguse intensiivsusega nii temperatuuril 20 °C kui ka 150...200 °C. Õli puuduseks on tema tule-ohtlikkus (süttimistemperatuur sõltuvalt õli margist on 150...320 °C piires) ja karastusvõime kadumine aja jooksul (õli pakseneb). Peale selle õli põleb ja detaili pinnale moodustub oksiidikile. Karastusviisid Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida optimaalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbiviidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud omadused. Katkendkarastuse e. kahes keskkonnas karastamise (time hardening, two medium quenching) korral jahutatakse detaili alguses kiirelt, seejärel aeglaselt jahutavas keskkonnas. Tavaliselt jahutatakse esmalt vees, et vältida austeniidi lagunemist, seejärel aga õlis või õhus, mis tagab detaili aeglase jahtumise martensiidi tekke piirkonnas
30. Terase karastustemperatuuri valik Sele 1.27. Normaliseerimine Karastusviisid. Olenevalt terase koostisest, detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud T ,º C detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida opti- maalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbi- 1000 viidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud oma- S o o v ita ta v a d
detaili pinnale moodustub oksiidikile. 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 C, % Sele 1.30. Terase karastustemperatuuri valik - 25 - Karastusviisid. Olenevalt terase koostisest, Karastunud pinnakiht detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida opti- maalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbi- Karastuvuse sügavus viidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud oma- dused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamis- Mittekarastunud tingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt südamik
annaabi.ee 
