Edasi reformitifinantsasju. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollimaksud/piirid. Uus kriminaalkoodeks kaotas riigis piinamise, oluline oli ka uus õigusemõistmine talupoegade üle. Maria laiendasrahvakoolide võrgustikku. Loodi kutsekoolid tööliste ettevalmistamiseks. Joseph2 andis välja tolerantsuspatendi, mis lubas moodustada luterlastel, kalvinistidel oma kogudusi. Alamate patendiga kaotati pärisorjus. Austria riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Venemaa Peeter reformis oluliselt riigikorda.1711. aastast oli kõrgeim riigiasutus Senat. Loodi kolleegiumid-uues keskasutused . kolleegiumi juhtis president, kellele allus hulk ametnikke, viitsepresident, nõunikud, assessorid. Kuningas jagas maa kubermangudeks. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus igalühel oli oma õuekohus, ja sellele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud.
kalvinistidel ja ortodoksidel rohkem õigusi), likvideeriti kloostreid, kaotati munga/nunnaordusid (vähendas katoliku kiriku mõju). Põllumajanduses algasid reformid 1770.aastatel kui teotööd vähendati 3-le päevale nädalas. 1781. anti välja patent alamatest, millega kaotati pärisorjus suuremas osas riigis. Kõik reformid viidi Austrias läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud kaasa ei rääkinud. Seetõttu on Austria riigikorda nimetatud ka valgustatud despootiaks. Kui algas Suur Prantsuse revolutsioon enamused reformid katkesid või tühistati. Saksa filosoofid: G.W. Leidniz- uus filosoofia, C. Thomasius- kõlblusfilosoof, nõiaprotsesside vastu, rõhutas hariduse andmist õpetatuse asemel, C. von Wolff- ratsionalist, esitas terve mõistuse teooria, riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, J. G. von Herder- progressi idee (ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus) Saksa valgustuse eripära oli see, et saksa mõtlejatele
Tõeliselt absoluutset võimu pole aga olnud ühelgi valitsejal ja tõenäoliselt on see ka võimatu. 2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatu, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, mille korral kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Näiteks võiks Inglise Parlamenti pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on umbes sama vana kui riikluski, seostatakse seda mõistet enamasti 16. ja 17
autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga omanud ükski valitseja ning tõenäoliselt on see reaalsuses ka võimatu. Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatut, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, kus kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub kas ühele isikule või riigiorganile (näiteks võiks Inglise Parlamenti pidada pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks). Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustavaim sõna on öelda monarhil ja tema poolt valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on ilmselt umbes sama vana kui riikluski, seostatakse mõistet enamasti 16.17
ratsionaalselt seletada ega põhjendada usku usutakse. Hommikumaal on valitsev monokraatiline mõtlemine. Kogu võim ja õigus on läbi aegade olnud ühendatud ühe valitseja kätesse, kelleks võib olla kas jumal ise või siis tema poolt ametisse seatud maapealne valitseja, ükskõik millist tiitlit (nt kuningas) ta konkreetselt kandis. Valitseja oli ise ühtlasi Jumal või vähemasti Jumalaga võrdne, jumalikustatud isik. Õhtumaal nimetatakse sedalaadi valitsemissüsteeme despootiaks e teokraatiaks. Õiguse allikad, õiguslike õpetuste allikad on Idas ühtlasi religiooni allikad, religioossed pühakirjad, näiteks Koraan. Õigus ei ole seega midagi vähemat kui Jumala enda vähemalt jumaliku valitseja tahe. Surelik inimene ei saa sarnaselt usunormidega muuta ega täiendada jumalikku päritolu õigusnorme. Jumala tahtel kord antut ja teoreetiliselt muutumatuna püsivat õigust on põhimõtteliselt võimalik ainult järjest paremini tundma õppida. Õigus ja usk on üks
julgemad. Väikese pindalaga riik soib vabariigiks, sest selle esindajatel on võimalik igal ajal kokku tulla; suurem territoorium nõuab aga juba monarhiat. Väga suure territooriumiga riike nagu Venemaa, sai Monterquieu arvates valitseda ainult despootia abil. Montesquieu pidas despootiat kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks. Teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks üle despootiaks. Seepärast pidi Montesquiei meelest hoidma aristokraatia pigem demokraatia kui monarhia poole, monarhia seevastu aga aristokraatia poole, et vältida türanniaks muutumist. Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu; täidesaatev võim täidaks seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Võimude lahususe käsitlust peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks
· Joseph II: o 1781 - Tolerantsuspatent Lubas luterlastel,kalvinistidel,ortodoksidel moodustada oma kogudusi Andis neile õiguse saada linnakodanikuks, pidada erinevaid ameteid Kaotati mõned munga- ja nunnaordud, likvideeriti osad klootrid o 1781 - Patent alamatest: Suuremas osas kaotati pärisorjus · Riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks, sest esinduskogud reformides kaasa ei rääkinud, nende õigusi kärbiti Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine · Põhjused: o Tihenev suhtlemine riikide vahel o Erakorraliste saatkondade kulukus o Reisiraskused · Alustajaks Rooma paavst, kelle saadikud olid külastanud aja jooksul mitmeid maid · Nuntsius - Paavst Leo X alaline esindaja, kes oli määratud Saksa-Rooma keisri, Prantsuse ja
1709 kuulutati vabaks need talupojad, kes osalesid vabadusvõitluses. 1711 sunniti vabadusvõitlejad alistuma. Absolutismi reformimine algas sõjaväest, loodi sõjaväeakadeemia- Therezianum. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollipiirid keisririigi sees. 1776 jõustus uus kriminaalkoodeks. Haridust laiendati rahvakoolide kaudu, loodi kutsekoolid1781 anti välja pantent alamates, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. Austria riigikorda on nim. ka valgustatud despootiaks. Parlamentarismi areng Inglismaal- koosnes kahest kojast: alamkoda (mis moodustas 1649 Kõrge Kohtu) ja Lordide koda ( mis kaotati 1649 veebruaris). 17. saj. puhkes parlamendi õiguste ümber võitlus (kodusõjad), mis mõjutasid Inglismaa sisepoliitikat. Inglise parlamentismi areng oli eeskujuks aga kogu Lääne tsivilisatsioonile ja tervele maailmale. 1603- Ingl. valitsejaks sai James I ( oli inglismaale võõras), ei meeldinud inglise parlamendi õigused. Tähtsaim õigus oli
aastatel, kuid välja anti patent teotöö piiramise kohta kolmele päevale nädalas. Pöördelise tähtsusega olid kahtlemata 1781. a välja antud patent alamatest, millega suuremas osas riigist kaotati pärisorjus. 1785. a sai see teoks ka Ungaris. Kõik reformid viidi Austrias läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud. Otse vastupidi nende õigusi kärbiti. Seetõttu on Austria riigikorda nim ka valgustatud despootiaks. Kui algas Suur Prantsuse revolutsiion, reformid katkesid ja mitmed neist...tühistati. § 17 TEADUS Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei (1564-1642) Astronoomia teerajaks sai uuel sajandil itaallane Galileo Galilei. Valmistas 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt Kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. 1610 avastas Galielo 4 Jupiteri ümber tiirlevat kuud ning leidis, et Maa tiirleb ümber Päikese. Ta avastas
- sõjatehnika – rändrahvaste puhul kõigil hea - religioon (islam ise) – põhjuseks ei olnud, islami levitamine ei olnud eesmärk (islamisse ei sunnita). Araablaste esialgsed vallutused olid lihtsalt röövretked. 2) Osised – vahemaa vallutatud rahvastega (muude süsteemidega võrreldes erakordselt erinev), sundi ei tohi olla. 3) Valitsemisviis – palju vaieldud ja nimetatakse tihti despootiateks. Tegemist ei ole tugeva pärilikkusega monarhiaga, küll aga oli ainuvõim. Despootiaks nimetatakse seetõttu, et ilmalik ja valimulik ühendatud. Despootia ei tohiks olla negatiivse tähendusega, aga tänapäeval on. Hispaanias tekkis omaette Kalifaat ja hiljem veel rohkem, kes pretendeerisid kohalikule absoluutsele valitsemisele. Nendega läbikäimine ei olnud eriti hea. 4) Suhted – (omavahel ja muu maailmaga) - islamimaailm toona (ka tänapäeval) näeb asja sellisena: sisering=dar al islam, maa-ala, kus valitseb islami seadusandlus, ideaalis peaks olema
poolel 25 000 aadliperekonda, Inglismaal paartuhat. ideoloogilised (valgustuslik kriitika, ,,despotism" (Montesquieu) Levis valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Despootiat pidas Montesquieu kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopale täiesti sobimatuks. valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Ka kõiki teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks teatud tingimustes üle despootiaks. Seepärast pidi aristokraatia Montesquieu meelest hoiduma pigem demokraatia kui monarhia suunas, monarhia seevastu aga aristokraatia suunas, et vältida türanniaks muutumist. Radikaalset demokraatiat, mis tagaks inimestele ka majandusliku võrdsuse, pidas Montesquieu ohtlikuks, kuna see tooks kaasa kaose ja edasi juba diktatuuri. Inglismaa eeskujul toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu; täidesaatev
annavad ettekujutuse majandussüsteemist. Samuti on ka Egiptuse tekste, mis annavad tollest ajast ülevaate. Vana Testament on vb kirja pandud Pärsia võimu ajal, seega seal kujutati ka juutide nägemust sellest riigist. Riigikorraldus. Pärsia riik võttis üle allutatud alade võimusüsteemi. Jäi mulje, et Pärsia kuningas muutsid valitsemisviisi vaid hädapäraselt. Samas nad allutasid need oma riiklikule kontrollile. Valitses suur kuningas (kreekas nimetati despootiaks), kes kellelegi ei allunud. Kuningas resideerus pealinnades. Echbatana, Persepolis, Susa, hiljem oli suur roll ka Babülonil. Õukond oli paljurahvuslane, sh ka kreeklasi, juute. Valitsev kiht oli aaria päritolu ehk pärslased või muud indoeurooplased. Pärsia riigi alamad olid suht leplikud selle võimuga, eriti VP alal. Samas kreeklased ei leppinud kunagi sellega nagu ka Egipitus. Samas oli Pärsia riik suht stabiilne ja kestis 200a. Seni oli ta maailma suurim impeerium
juutide , pärsia võimu all olev rahvas, kajastas nende nägemust Pärsiast. Kõik see kokku on hajali allikmaterjal mis ühtset tervikut lõimida ei võimalda. Põgusalt Pärsia riik võttis üle vana allutatud alade võimu süteemi, Pärsia kuningad ei üritanud uuta seda valitsemis süsteeme rohkem kui vaja oli, allutasid need vanad süsteemid oma riiklikule kontrollile, valitses suur kuningas , absoluutne monarh, kreeklased nimetasid seda despootiaks, nende silmis oli pärsia kuningas despooti arhetüüp, resideerus oma pealinnades, kerkis esile Media pealinn Ecbatana, vana Eelami pealinn Susa, Dareios rajas uue rituaalse pealinna Persepolise , oluline roll oli ka Babylonil.Impeeriumi kõige suurem linn. Kuninga õukond rändas kolme peamise linna vahel talvel suvel , ja Susa oli nagu rohkem poliitiline linn. Õukond oli palju rahvuseline, seal oli juute,
seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Vabadust tõlgendas Montesquieu õigusena teha kõike, mida seadused lubavad. Just seaduslikkus eristab ühiskonda anarhiast või despootiast. Viimast pidas Montesquieu kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks. Ka kõiki teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks teatud tingimustes üle despootiaks. Seepärast pidi Montesquieu meelest hoiduma aristokraatia pigem demokraatia kui monarhia suunas, monarhia seevastu aga aristokraatia suunas, et vältida türanniaks muutumist. Radikaalset demokraatiat, mis tagaks inimestele ka majandusliku võrdsuse, pidas Montesquieu ohtlikuks, kuna see tooks kaasa kaose ja edasi juba diktatuuri. Inglismaa eeskujul toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtet, kus
annaabi.ee 
