Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Der Stadt Narva - sarnased materjalid

Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Der Stadt Narva". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

stadt, meine, waldemar, danke
Tallinna Raeapteek saksa keeles
4
doc

Tallinna Raeapteek saksa keeles

Das Gebäude der Ratsapotheke ist am Rathausplatz 11 aufzufinden. Eigentlich handelt es sich um drei Gebäude, die miteinander verbunden wurden. Die Geschichte der Ratsapotheke ist besonders mit der Familie Burchart verbunden, die sie von 1582-1911 betrieben hat. Zunächst pachtete der Ungar Johann Burchart (von) Belavary de Sykava, der zwischen 1579 und 1581 von Bratislava nach Tallinn gekommen war, im Jahr 1582/83 die Apotheke vom Rat der Stadt. Die Apotheke wurde dann immer an den erstgeborene Sohn der Familie weitervererbt. Nachdem Johan Burchart IV. die Apotheke im Jahr 1688 von der Stadt gekauft hatte, bestätigte der damalige schwedische König Karl IX im Jahr 1690 die damit verbundenen neuen Eigentumsverhältnisse mit ihren Rechten und Pflichten. Im Dachgeschoss richtete Johann Burchart ein kleines Heimatmuseum ein, das er ''Mon faible'' nannte. Die damaligen Ausstellungsstücke sind heute noch teilweise im

Saksa keel
5 allalaadimist
Til Eulenspiegel
13
docx

Til Eulenspiegel

Seine Mutter drängte ihn, ein Handwerk zu erlernen. Die Mutter tadelte ihn, weil er kein Handwerk erlernen wollte. Er schwieg, aber sie ließ nicht davon ab. Da sagte Eulenspiegel zu ihr: ,,Stetes Bemühen trägt reichliche Früchte, so sagt ein Sprichwort. `` Da sprach die Mutter: ,, Ich habe seit fast vier Wochen kein Brot mehr im Hause. `` ,,Das ist keine Antwort``, erwiderte Till und ging aus dem Haus. Er ging in die Stadt und sah dort eine sehr große und gute Bäckerei. Er wandte sich an den Bäckermeister und sagte: ,,Mein Herr bittet mich, ihm Roggen- und Weißbrot zu zehn Schilling ins Haus zu bringen. `` Er nannte den Namen eines bekannten Herrn aus der Gegend und sagte, dass sich dieser für einige Tage in der Stadt aufhalte und gab auch den Namen der Pension. Er bat den Bäcker, einen Jungen mitzuschicken, damit der Herr diesem das Geld geben könne. Der Bäcker war einverstanden.

Saksa keel
3 allalaadimist
Estlandische Telecomunicatsiongesellschaft firmas
1
doc

Estlandische Telecomunicatsiongesellschaft firmas

Vortrag Guten tag, main name ist ............. Ich spreche über telekommunikatsionsgesellscaft Firmas. Meine vortrag dauert ca 3-4 minuten und bitte die frage nach dem vortrag stellen. Wir haben 3 grössten telekommunikatsionsgesellscaft firmen im Estland. Sie sind Elisa, Tele2 und Emt. Die altest firma im Estland ist EMT. Sie ist über 17 jahre alt veil sie war im 1991 gegründet. Und sie hat sehr gut qualität, auch ist sie estlandische firma. Die beste angebot von EMT is 1.95 kronen pro minute. Dann komt Elisa. Sie ist bei meine meinung, die beste

Saksa keel
15 allalaadimist
Dialoog töö kohta
2
doc

Dialoog töö kohta

Guten Tag. Es ist schön dich wieder zu sehen. Wie geht es dir? Hallo. Danke, gut. Aber dir? Es geht's. Was hast du gemacht? Wo hast du gelernt? Ich habe in Gemeingymnasium Rapla gelernt und dann ich habe in Universität Tallinn studiert. Aber du? Ich habe in Gymnasium Vesiroos gelernt und dann bin ich zu arbeiten gegangen. Ich habe in Elion als Sekretärin gearbeitet. Und jetzt arbeite ich bei der Firma RMW als Sekretärin. Ich habe in der Bibliothek Rapla gearbeitet. Aber jetzt arbeite ich in der Hauptschule Kehtna als Matemathiklehrerin.

Saksa keel
33 allalaadimist
Brief
1
docx

Brief

Liebe(r) Mesut, ich habe Deine Brief bekommt und ich habe mich gefreut wenn ich das geliest hat. Herzliche Grüße aus Estland. Hier ist es auch nicht langweilig und meine Sommerferien sind fantastisch, weil das Wetter sehr warm und sonnig ist. Ich habe dir viel zu übersetzen. Letzen Montag hat meine Vater sein geburtstag gefeiert. Trotzdem ich mich gefreut und viele gegesst habe, waren da nur alte Leute und deswegen war es langweilig für mich der Zeit dort zu verbringen. Aber ich habe auch eine shöne Neukeit: ich habe einen Sommerjob bekommt. Ich muss als Krankenpfleger in lokal Krankenhaus arbeiten und ich finde diese Arbeit sehr toll weil es mir sehr wichtig Erfarung für meine später studie in der Universität gibt. Noch, in der Sommer, muss ich meine Schwester in New York

Saksa keel
2 allalaadimist
Tekstianalüüsi tekst ülesandega
3
docx

Tekstianalüüsi tekst ülesandega

er mit Blick auf den Benzinstandanzeiger: "Wir müssen noch schnell zur Tanke!" Philipp ist mittlerweile auch schon jenseits der 40, sodass man sehr viel guten Willen aufbringen muss, um ihm das noch als "Jugendjargon" durchgehen zu lassen. Dafür regt Philipp sich über die Jüngeren auf, die zum Teil nur noch elliptische Sätze herausbringen wie: "Ich fahr Tanke!" Philipp ist Journalist und hat, wie er findet, eine "flotte Schreibe". Damit meint er seinen Schreibstil. Meine "Denke" sei manchmal ganz schön verdreht, sagt er. Ich denke, mit "Denke" meint er meine Denkweise. Als ich zuletzt bei Philipp und seiner Freundin Maren zum Essen eingeladen war, sagte ich anerkennend: "Du hast eine flotte Schreibe, und Maren hat eine tolle Koche! Das ist die perfekte Mische!" Philipp stutzte, dann verstand er und erwiderte lachend: "Und du hast hoffentlich eine gute Verdaue, denn es gibt noch Nachtisch!" Mein Freund Henry hätte weniger Nachsicht

Saksa keel
2 allalaadimist
Meine Wohnung-Taschengeld und Das Politische leben in Estland
1
docx

Meine Wohnung, Taschengeld und Das Politische leben in Estland

Meine Wohnung I wohne in Otepää Stadtzentrum. Otepää ist sehr ruhing Stadt und es ist ein guter Ort, um zu leben. Ich lebe in Wohnblock, Wir haben drei zimmer, ein Toilette, ein Küche und ein Waschküche. Ich habe dort gelebt 17 Jahren und Meine lebe letzten zwei Jahre Ich wohne hauptsächlich in Tallinn, Mustamäe. Ich wohne in Studentenwohnheim, es ist sehr schön und neue.Ich liebe Otepää, da es gibt nur wenige Meschen. Ich habe sehr Behaglich Zimmer in Otepää in Meine Zimmer ich habe kein TV, kein Computer aber es gibt viele Bücher und groß Bett. In Tallinn Ich habe Computer, Bett, viele Lautsprecher, Toilette, Küche und WaschkücheDas ist alles, was Ich brauche hier. Studentenwohnheim ist nicht weit von der

Saksa keel
7 allalaadimist
Eesti rahatähed
11
ppt

Eesti rahatähed

ESTNISCHE BANKNOTEN 1 KRONE · die Farbe des Geldscheines ist bräunlichgelb · im Jahr 1992 ausgegeben · auf der Vorderseite Kristjan Raud estnischer Künstler, Bildungsund Museumsaktivist · auf der Rückseite Toompea Schloss (liegt in Tallinn) · gibt heute nicht mehr ist durch die 1krMünze ersetzt 2 KRONEN · die Farbe des Geldscheines ist gräulichblau ·auf der Vorderseite Karl Ernst von Baer estnischer Anthropologe deutscher Abstammung, Naturforscher, Geograph · auf der Rückseite Universität Tartu (ist im Jahr 1632 vom schwedischen König gegründet) · im Jahr 1992 ausgegeben · im Jahr 2006 und 2007 leicht verändert und wieder ausgegeben 5 KRONEN ·die Farbe des Geldscheines ist orange · im Jahr 1991 ausgegeben · im Jahr 1994 leicht verändert · auf der Vorderseite Paul Keres estnischer Schachspieler, Internationaler Großmeister, berühmter Schachtheoretik

Saksa keel
5 allalaadimist
Estnische Banknoten
1
odt

Estnische Banknoten

Estnische Banknoten · 1 Kroon: (bräunlich-gelb) Vorderseite Kristjan Raud (estnischer Künstler, Bildungs-und Museumsaktivist), Rückseite Toompea loss (Burg auf dem Domberg) in Tallinn. Ausgegeben 1992, heute durch die 1-kr-Münze ersetzt und daher kaum mehr im Umlauf anzutreffen. · 2 Krooni: (gräulich-blau) Vorderseite Karl Ernst von Baer (estnischer Anthropologe deutscher Abstammung, Naturforscher, Geograph), Rückseite Universität Tartu (gegr. 1632 vom schwedischen König). Ausgegeben 1992 (schlechte Qualität), 2006 und 2007 (leicht verändert, gute Qualität). · 5 Krooni: (orange) Vorderseite Paul Keres (estnischer Schachspieler, Internationaler Großmeister, berühmter Schachtheoretiker), Rückseite Blick auf Hermannsfestung von Narva (Keres' Geburtsort), Narvafluss (Grenzfluss zu Russland) und Festung von Iwangorod (Russland). Ausgegeben 1991, 1992 und 1994 (leicht verändert), gute Qualität. · 10 Krooni: (rot) Vorde

Saksa keel
4 allalaadimist
Saksa keele materjal algajatele
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Hund Haus Katze Kindern Akkusetiv dem kleinen das kleine Haus die kleine die kleinen Hund Katze Kinder Maskulinum Neutrum Femininum Plural Nominativ ein kleiner Hund ein kleines Haus eine kleine meine kleinen Katze Genitiv eines kleinen eines kleinen einer kleinen meiner kleinen Hundes Hauses Katze Dativ einem kleinen einem kleinen einer kleinen meinen Hund Haus Katze kleinen +n

Saksa keel
42 allalaadimist
Saksa keel
8
doc

Saksa keel.

1. Lektion die Karte,-n - kaart der Betreuer,-;die Betreuerin,-nen ­ giid, juhendaja, grupijuht der Name,-n ­nimi dürfen, ich darf ­ tohtima,võima der Österreicher,-; die Österreicherin,-nen ­ austerlane der Sänger,-;die Sängerin,-nen ­ laulja ich möchte ­ ma tahaksin darf ich? ­ kas ma tohin? wer? ­ kes? was? ­ mis? wo? ­ kus? woher? - kust? wohin? ­ kuhu? die Stadt,-"e ­ linn wieviel? ­ kui palju?, mitu? die Bank,-en pank der,die Deutsche,- n­ sakslane der Este,-n, die Estin,-nen -eestlane der, die Bankangestellte,-n ­ pangaametnik (teenistuja) der, die Postbeamte,-n ­ postiametnik die Hauptstadt,-"e ­ pealinn die Frage,-n ­ küsimus wissen, ich weiss ­ teadma der Staat,-en ­ riik die Anschrift,-en ­ aadress die Nummer.-n number gern ­ meeleldi, hea meelega der Ausländer,-; die Ausländerin,-nen ­ välismaalane langsam ­ aeglaselt

Saksa keel
88 allalaadimist
Saksakeele Reeglid
3
doc

Saksakeele Reeglid

Die nette Frau (f) hat das `Rumpelstilzchen'. rote Hemd (n) gekauft. F. Gemischt! In the mixed sentences below, you'll need to determine for yourself which question applies. Remember to follow the flow chart in order! 1. Wir verkaufen unser altes Haus (n). 10. Frisches Brot (n) schmeckt sehr gut. 2. Kennst du einen guten Mechaniker (m)? 11. Fritz kommt aus einer kleinen Stadt (f). 3. Sandra spricht mit jeder freundlichen Person (f). 12. Ich kaufe sein schönes Auto (n). 4. Erik ist ein guter Freund (m) von mir. 13. Ich laufe zu dem kleinen Park (m) um die Ecke. 5. Hans trägt braune Schuhe (pl). 14. Herr Schmidt braucht einen neuen Fernseher (m). 6. Das ist ein runder Tisch (m). 15. Ich kaufe diese billige Uhr (f) nicht. 7

Saksa keel
12 allalaadimist
Deutsch art
13
pptx

Deutsch art

Kunst in Estland Die frühesten Zeugnisse estnischer Kunst sind Tierfiguren und Schmuckstücke aus der Zeit vor der Christianisierung. Grabsteine Holzaltäre und Fresken Bernt Notke Gemälde "Totentanz", in der Niguliste Kirik (dt: Nikolaikirche) Im Barock entstanden vor allem auf Saaremaa und in Tallinn viele sehenswerte Holzkanzeln. Arent Passer, Elert Tiele, Christian Ackermann. 1803. die erste Kunst- schule Estlands in Tartu Der Leiter -> Graphiker und Maler Karl Senff. St. Petersburg Timoleon von Neff Eduard von Gebhardt. Die ersten estnischen Künstler waren der Maler Johann Köler und der Bildhauer Amandus Adamson. August Weizenberg (1837-1921) Kristjan Raud und Ants Laikmaa Russischen Revolution in 1905 1906 fand die erste Ausstellung estnischer Kunst in Tartu statt. Nikolai Triik, Konrad Mägi und Jaan Koort · Kristjan Raud · Ants Laikmaa Triik und Mägi waren ab 1919 auch Lehrer der in Tartu gegründeten Kunstschule "Pallas". Kubismus, Bauhaus, Neu

Saksa keel
3 allalaadimist
Saksa keele DSD II eksami abimaterjal
60
pdf

Saksa keele DSD II eksami abimaterjal

Leitfaden für die schriftliche Kommunikation im DSD II Arbeitsversion SK, Seite 1 von 30 Aufgabe Aufgabe „Wachsende Megastädte“ Schreiben Sie einen zusammenhängenden Text zum Thema Leben in der Stadt – Leben auf dem Land. Bearbeiten Sie in Ihrem Text die folgenden drei Punkte: Wiedergabe • Arbeiten Sie wichtige Aussagen aus dem Text heraus. • Werten Sie die Grafik anhand von wichtigen Daten aus. Auswertung • Nehmen Sie in Form einer ausgearbeiteten Argumentation Begründete ausführlich dazu Stellung, ob Sie lieber in der Stadt oder Stellungnahme

Saksa keel
6 allalaadimist
Bfr Loesungen AB-A2-2
9
pdf

Bfr Loesungen AB-A2-2

der Techniker 5 die Krankenpflegerin 10 B Mario möchte Surflehrer werden, weil er gut surfen kann. C Tom will Informatiker werden, weil er gut in Mathe ist. D Pia möchte Journalistin werden, weil sie gern Artikel schreibt. E Lena will Krankenschwester werden, weil sie Biologie und Chemie liebt. 11 2 spannend 3 Gepäck 4 zufrieden 5 Abteilung 12 2 Ich bin zufrieden mit dem Praktikum. 3 Meine Kollegen waren sehr nett. 4 Das ist leider nicht möglich. 5 Die Arbeit war anstrengend. 6 Du warst beim Festival? Erzähl doch mal! 13a konnte ich ­ durfte ich ­ sollte ich ­ Mein Kollege konnte ­ er musste ­ wollte ich b Tabelle: ich konnte, er/es/sie konnte ­ du musstest, er/es/sie musste, wir mussten, ihr musstet, sie/Sie mussten ­ ich

Saksa keel
7 allalaadimist
1 8-Das Renaissance-Epitaph in der St-Benedikt Kirche in Herbern
16
pdf

1(8) Das Renaissance-Epitaph in der St. Benedikt Kirche in Herbern

ren Künstlern) Die Kissen, die den Gardies untergeschoben sind, haben an allen vier Ecken schön ausgeformte Quasten, die der von Merveldt haben kleinere und umlaufende, sehr sorgfältig gearbeitete Keder wie die an der Liegestatt der Gardies, sind aber nur grö- ßer Von Arent Passer sind weitere sieben Epitaphien bekannt, die alle oder überwiegend folgende Gemeinsamkeiten mit dem von Merveldt haben: Dargestellt wird Fundort Stadt Quelle Entstehungszeit 2 1. Caspar von Tiesen- Tallinn (Est- unvollendet 1599 hausen und Märta O- land) S.181 xenstierna 2 2. Carl Henrikson Horn Tallinn (Est- 1601 und Agnes von Dellwig land) S.181

Rootsi keel
3 allalaadimist
J S Bach
6
doc

J.S.Bach

J.S.Bach Johann Sebastian Bach 31. märts 1685 Eisenach ­ 28. juuli 1750 Leipzig oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Eisenachis (1685­1695) Linnad, kus Bach elas Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645­93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppim

Muusikaajalugu
4 allalaadimist
Saksa keele bfr Loesungen-AB-A2-1
8
pdf

Saksa keele bfr Loesungen-AB-A2-1

Lektion 19 1a 2 jung 3 streng 4 eigentlich ­ wichtig 5 anders 6 fertig 7 fehlt b individuelle Lösung 2 1B2C3A 3a 2c3a4d5b b Nominativ: wir: unser ­ unsere ihr: euer ­ eure Akkusativ: wir: unser ­ unsere ihr: euer - eure 4 2 Unser 3 unsere 4 unser 5 Unsere 6 unseren 7 euren 8 eure 5 2 seine 3 seine 4 meinen 5 Unsere 6 unser 7 eure 8 Meine 9 Deine 10 meinen 6a 2 Stuhl 3 Teppich 4 Bett 5 Schrank 6 Regal 7 Lampe 8 Sessel 9 Tisch 10 Spiegel 11 Sofa b Wohnung c 1. Küche: der Stuhl, der Tisch, das Regal, der Teppich 2. Wohnzimmer: das Sofa, des Sessel, das Regal, die Lampe, der Tisch, der Stuhl 3. Schlafzimmer: das Bett, der Schrank, der Teppich, das Regal, die Lampe 4. Bad: der Spiegel, das Regal 7a 1 die Fahrkarte 2 der Kochkurs 3 das Wohnzimmer

Saksa keel
18 allalaadimist
Hamburg
12
doc

Hamburg

Referaat Hamburg Ich habe die Stadt Hamburg ausgewählt, weil ich mehr über diese zweitgröten Stadt Deutschlands wissen möchte. Auch desshalb, weil ich Hamburg viele Jahre zurück besucht habe. Auch will ich mehr über die lange Geschichte Hamburgs wissen. Die Freie und Hansestadt Hamburg ist als Stadtstaat ein Bundesland der Bundesrepublik Deutschland, zweitgrößte Stadt Deutschlands, siebtgrößte der Europäischen Union sowie die größte Stadt in der Europäischen Union, die nicht die Hauptstadt eines Mitgliedsstaates ist. Die Landessflagge Das Landeswappen Hamburg in Deutschland Der Wahlspruch Hamburgs lautet: Libertatem quam peperere maiores digne studeat servare posteritas (Die Freiheit, die erwarben die Alten, möge die Nachwelt würdig erhalten) und findet sich als Inschrift über dem Portal des Rathauses. Die Fläche Hamburg beträgt 755,264 km² und die Einwohnerzahl Hamburg ist 1.770

Saksa keel
10 allalaadimist
Saksa keele tähtsamad osad
19
doc

Saksa keele tähtsamad osad

meine deine seine ihre seine unsere eure ihre Ihre mein dein sein ihr sein unser euer ihr Ihr Mitmus: meine deine seine ihre seine unsere eure ihre Ihre Omastav asesõna ühildub temale järgneva nimisõnaga soos, arvus ja käändes. Singular Plural M F N NOM. mein meine mein meine AKK. meinen meine mein meine DAT. meinem meiner meinem meinen GEN meines meiner meines meiner Näitav asesõna (Demonstrativpronomen) M F N Plural dieser/jener dieses/jenes diese/jene diese/jene Tõlkes "see"/"too"

Saksa keel
63 allalaadimist
Saksa kirjandus 1945-st kuni tänapäevani - eksami kordamisküsimused
18
docx

Saksa kirjandus 1945-st kuni tänapäevani - eksami kordamisküsimused

Flucht der dort verbliebenen Fachleute in den Westen organisiert wird. Erwin Strittmatter: Ole Bienkopp (1963): die Bodenreform; er schaufelt sich zu Tode Christa Wolf: Der geteilte Himmel (1963): Die Erzählung handelt von der 19-jährigen Rita Seidel und ihrem Freund Manfred Herrfurth und spielt kurz vor dem Johannistag des Jahres 1961, also kurz vor dem Mauerbau. Rita und Manfred, grundverschieden ­ sie vom Lande, er aus der Stadt, sie schwärmerisch, er technisch-rational ­, begegnen sich beim Dorftanz und werden ein Paar. Sie leben dann gemeinsam bei seinen Eltern in Halle, Manfred arbeitet als Chemiker und Rita besucht das Lehrerseminar und arbeitet als Teil ihrer Ausbildung in einer ,,Brigade" des Waggonbauwerks Ammendorf. Manfred wächst in einer zerstrittenen Familie auf. Er verliert den Glauben an das sozialistische Wirtschaftssystem,

Saksa keel
7 allalaadimist
Karl 12
7
docx

Karl 12

Referaat Karl XII Anastassia Larina 8.klass Narva Eesti Gümnaasium 2011/2012 Sisukord 1.Karl XII 2.Põhjasõja algus ja Narva lahing 3.Kokkuvõte 4.Info Karl XII Karl XII (17.juuni 168230.november 1718) oli rootsi kuningas aastatel 16971718. Ta oli suurepärane väejuht, kes kuulutas suurema osa enda valitsusest kestvatele sõjadele Euroopas. Karl XII sattus troonile varasel ajal (15. aastasena) pärast Karl XI surma. 18. aastasena, noor kuningas lahkus kauaks ajaks riigist ja asus tegelema kestvate sõjaretked

Ajalugu
9 allalaadimist
Narva Lahing
4
sxw

Narva Lahing

Narva lahing(1700) Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. Eellugu. Põhjasõda o

Ajalugu
16 allalaadimist
Põhjasõda
11
odt

Põhjasõda

Põhjasõja algus 17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Root

10.klassi ajalugu
115 allalaadimist
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses
1
docx

Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses

Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peeter I, Saksi kuurvürst ja Po

Ajalugu
11 allalaadimist
Põhjasõda
10
doc

Põhjasõda

PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Täna laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud veeretada okupeeritud maadele, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Root

Ajalugu
198 allalaadimist
Eesti 18-sajandi isikud-Peeter I-Katariina II-Anton Thor Helle jne-
2
docx

Eesti 18. sajandi isikud (Peeter I, Katariina II, Anton Thor Helle jne.)

Eesti 18. sajandi isikud Peeter I Peeter I vallutas 1704. aastal Narva. Samal aastal vallutati ka Tartu linn ja pideva pommitamise tagajärjel linn purustati. Tallinna vallutamist 1714. aastal alustas Peeter I sõjasadama rajamisega. Peeter I rajas manufaktuure, rahavabrikuid, saeveskeid ja söögikodasid nii Tallinnasse, Narvasse ja Pärnu, mis omakorda tõstis Eesti majandust. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. 1710.aastal, kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Katariina II Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 177

Ajalugu
3 allalaadimist
Põhjasõja konspekt
3
docx

Põhjasõja konspekt

Põhjasõda 1700-1721 Euroopa suurvõimuks oli saanud ka Venemaa eesotsas Peeter I'ga, kes soovis omale läänemere äärseid alasid. 1699 kujunes rootsi vastane koalitsioon, eesotsas ,Taani(kuningas Frederik IV) Poola(August II tugev) ja Venemaaga(Peeter I). Liidu eesmärk oli tagasi vallutada alad, mis "Rootsi on röövinud oma naabritelt". Hoolimata sellest, et 1661. aastal lubas Venemaa Eesti igaveseks Rootsile Kärde rahuga. 1697 - Peeter I läheb Riia alla salaja koos saatjatega, et uurida linna kaitset,nõrkusi ja ülesehitust (plaan ehitada Peterburg?) - Rootsi avastab nad ja arvab, et Venemaa tahab neid rünnata. Rootsi kuningaks oli saanud noor Karl XII. Koalitsioon lootis, et kuna ta on noor, on ta ka kogemusteta ja, et kui tema on troonil on Rootsi kerge eesmärk - see osutus aga valeks. 1700 ründas Taani Rootsi alasid Põhja-Saksamaal. Samal aastal juba purustavad Rootsi väed Taani omad Põhja-Saksamaal ja sunnivad ta sõjast välja astuma. Teadmata Taani alis

Ajalugu
5 allalaadimist
Põhjasõda
35
ppt

Põhjasõda

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Põhjasõda 1700-1732 Koostaja: Glea Habicht Juhendaja: Marika Anissimov 10 a klass 2011 Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http:

Ajalugu
14 allalaadimist
Põhjasõda
2
doc

Põhjasõda

PÕHJASÕDA Põhjasõda oli 1700- 1721. aastal peetud sõda ülem võimu pärast Läänemere. SÕJA ALGUS: Sõda algas 22. veebruaril 1700.aastal Saksi vägede ootamatu rünnakuga Riiale. Kuulnud Riia ründamisest kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse. SÕJA PÕHJUS: Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, Poola, Venemaa eesmärgiga vähendada Rootsi ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK: William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa

Ajalugu
70 allalaadimist
Kronoloogia-Eesti 18-sajandil
4
doc

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 ­ sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 ­ 1710 ­ ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 1695­97 ­ suur nälg Eestis, suri 70 000­75 000 inimest ­ viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 ­ suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august ­ sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember ­ Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar ­ August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi ­ vallutasid t

Ajalugu
31 allalaadimist
PÕHJASÕDA
30
ppt

PÕHJASÕDA

PÕHJASÕDA Sõja eeldused  Venemaa ja Poola suhete paranemine  Venemaa vaherahu Türgiga  Suur näljahäda Rootsis  15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII  Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused  Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse”  Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel  Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad  Rootsi kuningas  Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad  Taani kuningas  Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus  Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat  Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal  August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli

Ajalugu
24 allalaadimist
Põhjasõja kokkuvõte
1
odt

Põhjasõja kokkuvõte

Põhjasõda Põhjasõda peeti aastatel 1700-1721 ülemvõimu pärast Läänemerel. Rootsi vastu võitlesid Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713 aastal liitunud Preisimaa ning Hannover. Sõda algas 22. veebruaril 1700 aastal ilma sõjakuulutuseta ootamatu rünnakuga Riiale Saksimaa kurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede poolt. Riia ründamisest kuuldes otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi ning 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja. Põhjasõja esimene sõjakäikk lõppes kiiresti ning Taani väljus ajutiselt sõjast, nii et Rootsi põhivastasteks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas Venemaa keiser Peeter I tugevdama oma sõjaväge. Rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele ning reorganiseeriti Venemaa sõjalaevastik, regulaararmee ning loodi sõjatööstus. Rootsi peaväe seotust Poolas ära kasutades r

10.klassi ajalugu
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun