tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad REM-und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga depressanti võttes ega ka võtmata jättes. Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; neuronitevahelised ühendusteed ei toimi efektiivselt seetõttu halveneb mälu võime salvestada uut infot. Vähesel alkoholitarvitamisel nõrgenevad pidurdusprotsessid ja suureneb sotsiaalsus
Uimastava toimega ained- nende üldine iseloomustus ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega.
Närvisüsteemi depressant võib alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaalseid reaktsioone, pikendada reaktsiooniaega, pärssida pidurdusprotsesse. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad kiiret e. paradoksaalset und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga depressanti võttes ega ka võtmata jättes. Depressandid on: Alkohol Rahustid Oopiumid Alkohol Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; neuronitevahelised ühendusteed ei toimi
dešifreerides Nõukogude Liidu armee sõnumeid. Aastal 1954 abiellus John Vivian Libertoga. Neil sündis neli tütart. Johni pidev kodust eemalolek ja sõltuvus mõnuainetest mõjus aga nende suhtele laastavalt ning nad lahutasid 1966. aastal. 1960. aastad Eduga kaasnes aga järjest rohkem tööd ja palju kurnavat ringisõitmist. 1960. aastate algul hakkas Johnny üha rohkem alkoholi tarbima ning väsimuse peletamiseks ka amfetamiini ja barbituraate kasutama. 12 aastat pärast nende esmakordset kohtumist Grand Ole Opry lava taga palus Cash June Carteri endale naiseks, tehes seda kontserdilaval. Nad abiellusid 1968. Aastal. 1970. aastad Aastatel 1969–1971 juhtis Cash kanalil ABC telesaadet "The Johnny Cash Show". 1970. aastate alguseks oli ta juba tuntuks saanud kui Mees Mustas. Bänd kandis juba oma algusaastatel musti särke, sest see oli ainuke kokkusobiv rõivaese, mis kõigil olemas oli.
NARKOOTIKUMIDE OHUD Ohud, mis narkootikumide kasutamisel ilmnevad, on tavaliselt paratamatu üleannustamine ja sõltumuse tekkimine. Üha rohkem osutatakse tähelepanu sõltumusainetega seotud meditsiinilistele, sotsiaalsetele ja finantsprobleemidele. Üleannustamine. Üleannustamise oht on igal sõltumusainete kasutajal. Paljusid sõltumusaineid võib kergesti üle annustada, näiteks heroiini ja teisi opiaate, kokaiini, barbituraate, alkoholi, lhusteid, alkoholi kombineeritult rahustitega. Paljud teised sõltumusained ei ole nii mürgised, näiteks LSD. Sõltumus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest" võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet
Kuhu jääb ülejäänud osa? Ülejäänud osa imendub ehk resorbeerub neerutorukestest tagasi torukesi ümbritsevasse neerukoesse ja sealt veresoontesse, mis tiheda võrgustikuna ümbritsevad neerutorukesi. Neerutorukestes toimib ka kolmas uriini moodustumise mehhanism, nimelt ainete lisandumine läbi torukeste seinte uriini ehk sekretsioon. Näiteks sekreteeritakse kusiainet, H+- ja K+-ioone, orgaanilisi happeid, aga ka organismi viidud antibiootikume, sulfoonamiide, barbituraate (liik uinuteid), diureetikume (uriini teket ja väljutust stimuleerivad ained). Uriiniga väljutatakse üksnes niipalju vett ja ainete ioone ning mineraalsooli, kui on vajalik organismi sisekeskkonna püsivuse tagamiseks. Ainete resorptsioon algab juba torukeste süsteemi alguses, s.o. proksimaalsetes väänilistes torukestes. Selles osas resorbeeruvad täielikult glükoos ja aminohapped, mida lõplikus uriinis enam pole. Glükoosi võib aga
2. NARKOOTIKUMIDE OHTLIKUS Ohud, mis narkootikumide kasutamisel ilmnevad, on tavaliselt paratamatu üleannustamine ja sõltumuse tekkimine. Üha rohkem osutatakse tähelepanu sõltumusainetega seotud meditsiinilistele, sotsiaalsetele ja finantsprobleemidele. Üleannustamine. Üleannustamise oht on igal sõltumusainete kasutajal. Paljusid sõltumusaineid võib kergesti üle annustada, näiteks heroiini ja teisi opiaate, kokaiini, barbituraate, alkoholi, lhusteid, alkoholi kombineeritult rahustitega. Paljud teised sõltumusained ei ole nii mürgised, näiteks LSD. Sõltumus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest" võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada
annaabi.ee 
