elu-, sigimis-, ja toitomispaigana hist geograafilist piirkonda. liik - kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioonid. kossteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu ksteisega seotud organismid koos neid mbritseva keskkonnaga. (nt. vesikeskkond) biosfr - elukond on Maad mbritsev elusloodust sisaldav kiht. 3. Elusolendite riigid: Taimed Loomad Seened Bakterid Algloomad 4. Bioloogia haruteadused ja nende uurimisobjektid: molekulaarbioloogia - geen, mutatsioon, rakk, replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. rakubioloogia - rakkude ehitus ja talitus ehk elu avaldused. anatoomia - organismide ehitus. fsioloogia - bioloogilised protsessid ning nende phjuslikud seosed. geneetika - geenide vanematel jrglastele edasikandumine ja tunnuste moodustumise seadusprasus isendi arengu vltel. koloogia - taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelised suhted neid mbritsevas looduses.
http://www.abiks.pri.ee Haruteadused molekulaarbioloogia, rakubioloogia, anatoomia, füsioloogia, geneetika, ökoloogia, viroloogia, mikrobioloogia, mükoloogia, biotehnoloogia Seotud teadused biofüüsika, geenitehnoloogia, meditsiin, tõuaretus, biotehnoloogia, looduskaitse, taime ja loomageograafia, biokeemia, sordiaretus, veterinaaria, biomeetria Biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes Bioteh toodetavad ained: bakterite poolt : antibiootikumid, aminohapped, toidupaksendajad, ensüümid, orgaanilised happed, etanool, õlu, biokile, piimatooted; seente poolt: hallitusjuust, penitsilliin, ensüümid, pagaritööstus, õlu, vein, metaan Bioteh eelised : suur energiasäästlikkus, jäätmevaba või loodusele kahjutute jäät...
1.Dem on teadus rahvastikust objekt: uurimisobjektiks on rahvastik 2.Dem haruteadused: 1.ajalooline demograafia, 2.rahvastiku statistika, 3.teoreetiline demograafia 3.Maltluse rahvastikuteooria: M uuris 18saj Inglismaad, kus rahva arv kahekordistus iga 25 aasta tagant st harvas geomeetrilises progressioonis. Põllumajandustoodang aga kasvas matemaatilises progressioonis. Tagajärjeks kartis ülerahvastiku nälga. Kui inimesed ei suuda seda protsessi ise reguleerida siis hakkavad seda tegema sõjad ja epideemiad. Ise soovitas jääda üksikuks või abielluda hiljem
Vastus ärritusele väljendub liikumisena. Loomad võtavad informatsiooni väliskeskkonnast vastu meeleorganitega. Närvisüsteem töötleb ümber aistingud sise- ja väliskeskkonnast. Ka taimed liiguvad pööravad lehti valguse suunas. Ainuraksed kingloomad ujuvad soolakristallist eemale. Ka bakterid on võimelised liikuma. Liikumine on omane enamikule elusorganismidest. Bioloogia uurib elu erinevatel tasemetel. Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Bioloogia erinevad haruteadused tegelevad erinevate tasemetega. 1 Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused 1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2. Rakk - rakubioloogia e. tsütoloogia 3. Kude - koebioloogia e. histoloogia 4. Organ - anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitlust) 5. Organism - zooloogia (loomi), botaanika (taimi), mükoloogia (seeni), geneetika (pärilikkust),
sidekude- seob teisi kudesid 3. epiteelkude- kaitseb elundite sise-ja välispinda 4. lihaskude- liikumine Molekulaarne DNA Molekulaargeneetika bioloog Rakuline Neuron Tsütoloogia neuroloog Organismiline Süda Anatoomia anatoom Liigiline Suur- kirjurähn Etoloogia etoloog Ökosüsteemne Raba Ökoloogia - ökoloog 1.3. Loodus seadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitemeid loodusnähtusi. Bioloogia haruteadused tegelevad organiseerituse eri tasemetega. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatisoonid, liigid ja ökosüsteem. Teaduslikud meetodid on meetodi mida loodusteadlased kasutavad oma uurimistöös. Teaduslikud faktid on teadmised, mis on teadusliku meetodi abil kortuvalt kinnitatud. Teaduslik teooria on ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistus. Teadusliku meetodi põhietapid: 1. probleemi püstitamine (kindel uurimisobjekt)
geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. Üks
.,n.rp;iel'a1 k Loodusteadlaste ulrrimisobiektid pdrinevad ,,icl. Ioodusest, bioloogidel on need pdrit looduse Meie pr., elusast osast. Nagu eespool juba selgus, tegele- I .rime lisak: vad bioloogia haruteadused elu organiseerituse uuilmts- untoti,r= muutuia '-..riknel,a t tt o0lel(t eri tasemetega. Seega on bioloogia uurimisob- - .,rama vOim: jektideks biomolekulid, rakud, organismid, - urimisobjt
suhted. See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud. Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoo- fiaga, mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil. Filosoofiat või/ehk kõige kõrgemat tasandit peetakse ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks.
suhted. See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud. Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoo- fiaga, mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil. Filosoofiat või/ehk kõige kõrgemat tasandit peetakse ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks.
suhted. See toimub neljandal tasandil. Näiteks need suhted seovad majandusteaduse teoreetilise tuumaga kõik teised majandusteaduse harud. Seda seost ei ole võimalik ignoreerida, sest näiteks majanduse mingisugune haru peab olema kooskõlas üldise majandusteooriaga. Kuid peale selle seovad koordinatsioonisuhted ka kõiki majanduse haruteadusi. Kuid need suhted ei ole samad, mis seosed majandusteooriaga. Näiteks ei ole kõik majanduse haruteadused üksteisega ühtviisi seotud. Mitte ükski teadus ei ole võimeline eksisteerima iseseisvalt. Seda rõhutab subordinatsioonisuhete üldisus. Kuid teaduse iseseisvus võib esineda ainult suhteliselt, kui võrrelda mingit teadust teiste teadustega samal tasandil. Läbivsuhted seostavad kõikide teaduste sisekontsentrid otseselt filosoo- fiaga, mis asetseb ju kõige kõrgemal tasandil. Filosoofiat või/ehk kõige kõrgemat tasandit peetakse ka kogu teaduse teoreetiliseks tuumaks.