1) otsused 2) määrused 3) keskkirjad 4)korraldus Üldakt akt, millega haldus loob õigust, üldkehtiva mõjuga, adressaate pole, kõik peavad akti kehtivusega arvestama. Sisult on tegemist legislatiiv aktiga. Alluvad PS järelevalve kontrollile, kolleegiumis vaidlustada ei saa. Kõrgemmail tasandil on üldakt on dekreet - Volitusnorm peab olema kõige kõrgemal tasandil antud( selleks tasandks on ps andtud). Selleks et anda dekreeti peab olema volitus PS-s. Dekreete on 3 liiki: 1) dekreetseadused 2) erakorralised võib olla vastuolus seadusega 3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega. Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt. Parlament ei saa kokku tulla, on mingi valdkond mis vajab kiiret sekkumist. Seadlsuega nt ei saa kehtestada maksupoliitiat, eelarvet ei saa kehtestada. Selleks on seadlus
Kuna seadlusi annab president, kes on haldusorganiks, siis võib väita, et tegemist on formaalses mõttes haldusaktiga. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseaduses nimetatud seaduseid. Seadlused on võrdsed seadusega ja seadlusega saab reguleerida teatud valdkondi. Seadlus on legislatiivakt materiaalses mõttes ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Teoorias tuntakse kolme liiki dekreete: dekreetseadused, erakorralised dekreedid ja hädadekreedid. Dekreetseadusi kasutatakse üksnes detsentraliseeritud legislatsiooniga riikides ning põhiseadusega sätestatakse täpselt administratsiooni pädevus dekreetseaduste andmisel. Erakorralisi dekreete antakse riigi julgeoleku tagamise eesmärgil ja ainult siis, kui kogu riigis või selle osas on välja kuulutatud erakorraline seisukord. Hädadekreete annab administratsioon kehtivas õiguskorras sätestatud hädajuhtudel
28. Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament. Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme. Parlament võib anda ka üksikakte e riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu. Seadused kuulutab välja riigipea. 29. Riigipea annab üldaktidena dekreete: dekreetseadused erakorralised dekreedid hädadekreedid Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Erakorralisi dekreete antakse riigipea poolt põhiseadusliku pädevuse piires ja eriseaduse alusel äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks.
täitmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi (nad eiole täidesaatev riigivõim), loetakse nende õigusaktid samuti haldusaktideks, sest nende õigusaktidki antakse seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte üldjuhul antakse (v.a.kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus, mis võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete /Eesti põhiseaduses seadlus). Dekreedid liigitatakse: 1. dekreetseadused, 2. erakorralised dekreedid, 3. nn. hädadekreedid Just dekreetseadus asendab täielikult seadus. Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Kui põhiseaduses esineb vaid üldalus dekreetseaduste andmise võimaluse kohta , siis võib tekkida olukord, kus dekreetaluste andmisega blokeeritakse parlamendi normaalne legislatiivtegevus( vrdl
põhiseadus on kõrgeim õigusakt, millega peavad olema kooskõlas kõik teised õiguse allikad. Seadused on levivinuimad õigusaktid. Seadused on üldjuhul õigusjõult võrdsed(erandi moodustavad nn konstitutsioonilised seadused. 16. Tutvusta täitevvõimu valdkonna (riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud) õigusakte Eesti õiguskorras. Üldaktid: Seadused e. dekreedid: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid (seadlus on riigipea õigustloov akt) Määrused: intra legem (kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadus), praeter legem (määrus, kus susaldub uus õigus), contra legem Üksikaktid: Riigipeal otsus (üldküsimused) ja käskkiri (ametkonnasisesed) Valitsusel, ministril: määrus, korraldus ja käskkiri 17. Tutvusta täitevvõimu õigusloome piire ja põhimõtteid. Miks määrusandlus on õigusriigi
üldakt subordineerib madalama tasandi üld-ja üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt subordineerib madalama tasandi üksikakti. Seadsuandliku riigivõimu õigusaktid Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Täidesaatva riigivõimu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Riigipea annab üldaktidena dekreete (liigitus): ¤ dekreetseadused; ¤ erakorralised dekreedid; ¤ nn hädadekreedid. Dekreetseadus asendab täielikult seadusi. Sellega reguleeritakse riigikaitset, välispoliitikat jne. Erakorralisis dekreete antakse põhiliselt kahel juhul: a) ootamatu agressiooni korral; b) ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu. Nn hädadekreete antakse eriolukordades. Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri nõue - riigipea poolt isegi eriolukorras nii vastutuse jagamine kui ka kontrollimine
parlament vastu võtta ka üksikakte. Seaduseid ning otsuseid võetakse vastu mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid e eksekutsiooni õigusaktid. Riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alussl ning täitmiseks. KOV õigusaktid loetakse ka haldusaktideks, sest need antakse välja seaduse alusel ja täitmiseks. Halduakte valdavalt antakse välja. Riigipea annab yldjuhulvälja dekreete: Dekreedid liigitatakse: Dekreetseadused- asendab täielikult seadusi. Nende abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Erakorralised dekreedid- antakse riigipea poolt põhiseadusliu pädevuse piires äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: ootamatult tabanud agressioon e
- KOV määrused, otsused, korraldused 31 d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon. Ta reguleerib seaduste kõrval (sama õigusjõuga) mingit kindlat valdkonda. Erakorralised dekreedid antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades.
- VV määrused, korraldused - ministri määrused, käskkirjad - KOV määrused, otsused, korraldused d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid 38 Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon. Ta reguleerib seaduste kõrval (sama õigusjõuga) mingit kindlat valdkonda. Erakorralised dekreedid antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil
on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3. dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: dekreetseadused; Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: o dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; o dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et
täitmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi, loetakse ka nende õigusaktid haldusaktideks, sest need õigusaktidki antakse välja seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte valdava reeglina antakse (v.a kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus - võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete (Eesti PS-s: seadlus). Dekreedid liigitatakse : 1) dekreetseadused, 2) erakorralised dekreedid, 3) nn hädadekreedid. Dekreetseadus: just see dekreediliik asendab täielikult seadusi. Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Kui põhiseaduses esineb vaid üldalus dekreetseaduste andmise võimaluse kohta, siis võib tekkida olustik, kus dekreetseaduste
Seadus formaalses mõttes — haldusakt, millele on antud suurema legitiimsuse nimel seaduse tähendus (nt Riigikohtu esimees ja riigikontrolör ja õiguskantsler määrati 1993. a ja 1994. a ametisse seadusega, nüüd tehakse seda siiski otsusega). Seadusteks formaalses mõttes loetakse igaaastaseid eelarve seaduseid. Seadlus — riigipea õigusakt. Õigust anda seadusejõulist õigusakti nimetatakse dekreediõiguseks. Dekreete on kolme liiki lähtuvalt tema õiguslikust jõust: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid. Seadlus on sisuliselt seadusjõuga õigusakt (formaalses mõtte siiski ei ole seadus). See on funktsionaaselt õigustloov akt. PS annab seadLusandluse õiguse presidendidle. Seega kuigi President on tema pädevust silmas pidades haldusorgan, siis on tal täita ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid (dekreedid on õigustloovad aktid, mida võtab vastu haldusorgan)
ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3) dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et
ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3) dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et
annaabi.ee 
