rõhulistes silpides: rõhuta silpide asemel on erinevad rütmiintervallid need, mis rõhulisi silpe eraldavad. 3.3 Intonatsioon Tuumatoon on viimasel intonatsioonigrupi rõhulisel silbil. Kui tuumsilp ei ole selles grupis viimane, siis tuuma helikõrgus kandub temale järgnevatele nõrkadele silpidele. Tavaliselt on madal langev toon iseloomulik väidetele ja eriküsilausetele ja kõrge tõusev iseloomulik valikküsilausetele Kõige levinum muster deklaratiivsete lausete ja küsilausete puhul on pidevalt laskuv muster. Helikõrgus on alguses üsna kõrge ning siis madaldub progressiivselt samm sammu haaval, kuni saavutab põhitooni ning lõplikult madaldub. Eestuumalistes kontuurides on rõhuline silp üsna madal ning talle järgneb kõrgetooniline rõhuta silp, see on iseloomulik nii sõnadele kui fraasidele.
säilitamist alluvusvahekorras olevate tähenduslike assotsatsioonide võrkudena , milles 5 6 konkreetsemad ja mõisted kuuluvad laiemate ning abstraksemate kategooria alla. Semantiliste hierarhiatena organiseeritud pikaajaline mälu on deklaratiivsete, st lauseliselt väljendavate teadmiste aluseks. 2.2 Skeemid Pikaajalise mälu kujutamine skeemidena kajastab selle võimet organiseerida vastuvõetavat informatsiooni situatiivse kogemuse abil, kus meeldejäetav koondatakse sageli meile subjektiivselt oluliste momentide ja võtmeideede ümber. Laekuva kogemuste tulemusena kujunevad inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus oluliste
täitmist ning seetõttu ei nõustu kostja ka hagiavalduse punktis 2.1 esitatud väitega ning on seisukohal, et hageja on see, kes ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt. 2.2 Kostja koostatud võlatunnistused on deklaratiivsed mitte konstitutiivsed. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja koostas kaks konstitutiivset võlatunnistust (hagiavalduse punkt 1.1 ja 2.2). Kostja ei vaidle vastu, et ta võlatunnistused koostas, kuid tegemist on deklaratiivsete võlatunnistustega, mis ta heausklikult andis hageja kätte, olles kindel, et hageja täidab enda krediidilepingutest tulenevat kohustust ja annab kostjale raha. Võlatunnistuses endas on küll kirjas, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuid tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb analüüsida võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, lepingueelseid läbirääkimisi ja poolte huve ning võlatunnistuse sõnastus ei ole sealjuures määrava tähendusega (RKTsKO 3-2-1-15-09)
Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika Illokutiivsed- kõnetatav saab su soovist aru. Kõige olulisem, eristame: 1.illokutiivne eesmärk- milleks räägime 2.illokutiivne jõud- kui intensiivne eesmärk 3.illokutiivne suund- kuhu suunatud ja perlokutiivsed aktid- Br aktil on tagajärg. Performatiivsus- Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. b) illokutiivsed eesmärgid ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1.Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2.Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3
ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. 25. Teadmiste esitamise formalisme. Teadmiste esitamiseks võib kasutada mitmesuguseid keeli ja formalisme, näiteks loomulikku keelt, semantilisi võrke, mitmesuguseid loogikaid, reegleid, freime, närvivõrke, andmebaaside kirjelduskeeli, algoritmilisi keeli, otsustuspuid, graafe jm Teadmuse kujutamise keeli saab liigitada deklaratiivseteks ja protseduurseteks. Deklaratiivsete keelte puhul (nt Prolog, semantika kirjelduse vahendid) kirjeldatakse olukord ja vajadusel küsitakse lahendust (lahenduskäik tuleb süsteemil ise leida). Protseduursetes keeltes (nt algoritmilised keeled) esitatakse olukorra kirjeldus, küsimus ja lahenduskäik koos. 26. Seos teadmiste esitamise ja järeldamise vahel. 27. On mitmeid vägagi erinevaid loogikaid. Millal mingit teadmuse esitamise ja arutluse meetodit võib nimetada loogikaks
Tuleb eristada kahte asja: 1. ühiskondlik staatus, mis ei sõltu kõnelemisest. - nt sõjaväes lipnik on alati lipnik ja reamees jääb reameheks. 2. kuidas kõneakt ise formeerib need suhted kui oleme võrdsed, aga mina palun, siis ma seon end sinust alla poole. Kui ma sind palun, siis ma sinust sõltun ja olen selle kõneakti kontekstis sinust nõrgem. -> suhted kehtestuvad kõneakti käigus. Olulisim on sotsiaalne staatus deklaratiivsete kõneaktide puhul ,,sõda välja kuulutada ei saa, teil ei ole sellist staatust" · verdiktiividid, verdiktid ntks kohtuotsust ei saa ju läbi viia baaris, kuigi tegu ja sõnad on samad aga lihtsalt ei sobi konteksti antud tegu. Õigus kõneaktiks peab olema, eriti seotud formaalsete kõneaktidega: nt lapsele nime andmine, igaüks ei saa su lapsele nime anda. Kõneaktid siiamaani oli igal ülusel eesmärk, aga nüüd Searle näitab, et ütlusel on erand:
ning kui avastatakse viga, siis tekitatakse kunstlikult erandolukord. Trigeri kasutamise võimalused Andmetega seotud reeglite kontroll Tuletatud väärtuste arvutamine Ridade väljade algväärtustamine, kui algväärtus sõltub mingi tingimuse täidetusest Turvalisuse tagamine Andmemuudatuste logimine Vaadete kaudu baastabelites olevate andmete muutmise võimaldamine (INSTEAD OF triger) Deklaratiivsete kitsenduste eelised trigerite ees Süsteem valib ise kuidas kontrollida. Ei pea looma trigereid kõikvõimalikele andmebaasi sündmustele, mis võivad põhjustada kitsendusele mittevastavate andmete andmebaasi sattumist. Kitsenduse täidetuse kontroll saab toimuda transaktsiooni lõpus. Kitsenduse loomisel kontrollitakse andmebaasis olevate andmete vastavust sellele. 29. Kuidas saada surrogaatvõtme veergu unikaalseid väärtuseid? (teema 13)
nagu ta esitatud on, vaid sisuliselt varjatud küsimusele tegelikult esitatud küsimusega vormiliselt sobivalt. (Nt. soolatopsi-küsimusele on õige vastus mitte ei/jah, vaid annan/ei anna.) Searle meelest on kõneaktil alati 1-2 eesmärki, võibolla isegi rohkem. Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. Soovin õnne. Ei väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. Teksti vastandlikud fundamentaalsed omadused: - ülearusus - kõnes on alati palju rohkem ülearust kui keeles. Kõige rohkem on ülearust teismeliste tüdrukute dialoogis (kõige vähem informatiivne), aga leidub ka asjalikes paberites. Kõige vähem sisaldavad ülearust materjali kunstilised tekstid, luule. Luuletekstis on kõige vähem selliseid sõnu, ilma milleta võib hakkama saada
nagu ta esitatud on, vaid sisuliselt varjatud küsimusele tegelikult esitatud küsimusega vormiliselt sobivalt. (Nt. soolatopsi-küsimusele on õige vastus mitte ei/jah, vaid annan/ei anna.) Searle meelest on kõneaktil alati 1-2 eesmärki, võibolla isegi rohkem. Performatiivid on otsesed vastandid kaudsetele illokutiivsetele kõneaktidele. Performatiivne ütlus nullib sõnade ja asjade vahelised piirid, siin sõnad ongi teod. Seotud deklaratiivsete kõneaktidega. Nt. Soovin õnne. Ei väljendata mingit protsessi, teostatakse seda. Teksti vastandlikud fundamentaalsed omadused: - ülearusus - kõnes on alati palju rohkem ülearust kui keeles. Kõige rohkem on ülearust teismeliste tüdrukute dialoogis (kõige vähem informatiivne), aga leidub ka asjalikes paberites. Kõige vähem sisaldavad ülearust materjali kunstilised tekstid, luule. Luuletekstis on kõige vähem selliseid sõnu, ilma milleta võib hakkama saada
mida prototüübiteooria? Semantiliste tunnuste teooria – sõna tähendus tuletatakse referendi tajutud ühistest omadustest Funktsionaalse sarnasuse teooria – sõnade tähendus tuletatakse vastavalt referendi funktsioonile. Prototüübiteooria – kategooria tüüpilisemad jooned on esindatud protorüüpidena – konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus. Milliseid muutusi deklaratiivses teadmises ette tuleb? Deklaratiivsete teadmiste õppimise tulemuseks on: - Teadmiste suurem abstraktsus ja perspektiivi muutus - Teadmiste suurem kooskõlalisus ja detailsus - Skeemide liitmine ja teadmiste keerukuse suurenemine - Teadmiste kumulatiivne kasv ja suurem seotus Milliseid takistusi tuleb teadmiste integreerimise protsessis ette? Igasuguseid asju: kodeerimise vead, uute teadmiste moonutamine, vanade skeemide kõlbmatus jne. Skeemid ja stsenaariumid Mille poolest erinevad skeemid mõistetest
(Ericsson) - Harjutamise jõu seadus (algselt taju uuringutest – harjutamisel väiksematest teadmiste ja reeglite kogumikest moodustatakse uued teadmiste kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega - Vigadest õppimine (ohlsson) – õpime nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud sooritusest, vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus täpsustuvad Oskuste omandamisel liigutakse deklaratiivsete teadmiste kasutamiselt protseduuriliste teadmiste kasutamisele (Andersoni kognitiivse arhitektuuri mudel) Olulised komponendid: - Deklaratiivne mälu – omavahel semantiliselt seotud mõistete võrgustik (erinev aktivatsioon), esitatud känkidena, kasutamine sõltumatu kontekstist - Protseduuriline mälu – otseselt kontekstiga seotud, ülesanne aktiveerib reeglid - Töömälu – sisaldab hetkel aktiveeritud infot
t. A ei saa talt enam raha tagasi). Sellises olukorras saab saksa kohtupraktika kohaselt A oma täitmise B-le ümber suunata: * B ei ole enam C-le võlgu, seega on rikastunud. * A saab esitada regressinõuda ( 1041). 69. Missugused on SK-i seosed võlatunnistuse (abstraktse ja deklaratiivse) instituutiga? Võlatunnistused: konstitutiivsed võlatunnistused deklaratiivsed võlatunnistused Deklaratiivsete võlatunnistustega SK-ga mingit erilist seost ei ole. Sest deklaratiivne võlatuunistus on lihtsalt üks tõend nõudeõiguse kohta, mida saab ümber lükata teiste tõenditega. Seevastu konstitutiivne võlatunnistus annab iseseisva nõudealuse, seega olukord erinev. Konstitutiivse võlatunnistusega teisele poolele antud nõudeõigust saab tagasi nõuda üksnes soori- tuskondiktsiooni alusel hagedes.
Võime moodustada üldistavaid kategooriaid on osaliselt kaasasündinud. Aeg, mis kulub kahe mõiste seose tajumiseks, oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias. Semantiliste hierarhiate kontseptsioonile toetuvad deklaratiivsed tedmised. Siia kuuluvad mitmesugused järelduslikud teadmised, mis moodustuvad olemasolevate mõistete süsteemi alusel. Tänu sellele tunnevad inimesed ära esemed, objektid ine. Koolis õpitakse deklaratiivsete teadmistena fakte, mõisteid, seaduspärasusi ja teooriaid. Teine pikaajalise mälu konseptsioon kirjeldab selle talitlust skeemidena. Skeemide teooria käsitleb mälu subjektiivsemana. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. Inimese episoodilise iseloomuga mälestused on sageli tugeva emotsionaalse värvinguga. Seepärast saab oletada, et ka meeldetuletamine võiks sõltuda inimese hetkemeeleolust. Meeleolu mõjutab õppimist
Reeglipärases avalikus väitluses peab küsija suutma põhjendada või tõestada iga küsimuse presupositsiooni tõesust, kui vastaja seda nõuab. See pole küsimusele küsimusega vastamine, vaid eeldus, mis muudab vastamise võimalikuks. Küsimuse presupositsioonide põhjendamiseks võib vastaja nõuda presupositsioonide konteksti avamist. Kui küsimuse presupositsioonid sisaldavad teadlikult esitatud solvavaid väiteid, siis saab neid käsitleda võrdselt deklaratiivsete väidetega koos sellest tulenevate tagajärgedega, mille määrab kõnekeskkond. Küsimuse püstitamise reeglid Vormireeglid 1. Küsimus peab olema selge ja võimalikult lühike. (Vajaduse korral tuleb termineid täpsustada või selgitada. Väga pikkade küsimuste korral tasub kaaluda, kes seda saab jagada mitmeks küsimuseks või ümber sõnastada lühemaks küsimuseks. Liiga pika küsimuse puhul ei saa nõuda, et küsimus tervikuna meelde jääks
annaabi.ee 
