kohalikus kihelkonnakoolis. seminaris (18561859). otsustavat mõju õppeaastad Valga Cimze Jakobsoni vaadete kujunemisele avaldasid v Click to edit Master text styles v Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa Second level järglasena Torma koolmeistri kohal. Third level Fourth level Fifth level v 1862. aastal tekkis konflikt mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. v Aastast 1864 töötas C. R. Jakobson kooli ja koduõpetajana Peterburis. v Omandas 1865. saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. v Seal liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere, armas eesti rahvas..." Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht ajakirjandusClick to edit Master text styles Second level Tänu eestikeelse Third level ajakirjanduse tekkele Fourth level
· Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 asutati ,,Vanemuise" selts Tartus ja ,,Estonia" selts Tallinnas · 1867 algatas J. V Jannsen Eesti Üldlaulupe korraldamise mõtte. 4. Cimze seminar 1839 asutati nn. Cimze seminar köstrite harimatuse kõrvaldamiseks
seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud Põltsamaa laulukoor.Pillikoorid tegutsesid algselt peamiselt vennastekoguduste juures. Tähelepanuväärne oli 1818. aastal asutatud eesti pasunakoori tegevus (koosseisus 14 -18 mängijat), milles said oma esimese õpetuse ka Adam Jakobson (C.R. Jakobsoni isa) Tormast ning Taavet Wirkhaus (D.O. Wirkhausi isa) Väägverest. Need mehed panid oma kodukohas aluse pasunakooridele, mille tegutsemine oli aastakümneid eeskujuks ja innustajaks. 4. 18-20 juuni 1869. aastal toimunud esimene eesti laulupidu, mille eestvedajaks oli Vanemuise selts Tartus. Ainult meeskoorid, puhkpilli orkestrid. · Aleksander Eduard Thomson (31.1.1845 Sangaste kihelkond - 20.10.1917 Petrograd) . Koorihelilooja, eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Thomsoni
9) lõõtspill 10) torupill 11) kromaatiline kannel 12) vana 6-7 keelne kannel 13) setu kannel 2. Asjaarmastajalik koorilaul ja pillimuusika Koorilauluarengule aitasid kaasa vennastekoguduste populaarsus ja kooslaulmine, kihelkonnakoolide avamine ja koolikorralduse allutamine haridusministeeriumile mitte kirikule. Koorilaul oli alguses päris algeleine (pille polnud mille järgi häälde seada), aga Adam Jakobson ja David Otto Wirkhaus aitasid edendada pillimängu ning seejuures siis ka koorilaulu. A. Jakobsonil oli rahalise puudujäägi ja oskamatuse kiuste väga suur tahe ja sellega viis ta Torma pasunakoori väga heale tasemele. D.A. Wirkhaus oskas mängida mitmeid pille ja oli enamuste Eesti pillikoori asutajaks (kuid peamiselt juhatas siiski Väägvere orkestrit). Ta oli koguni kuuel laulupeol üldorkestrite juhiks. Pillimängu edasisele arengule aitas kaasa ka muusikalise
Pillikooride tekkelugu Eestis on seni uuritus vähe, enamasti on seda tehtud seoses järgmise probleemidega: laulupeod ja koorilaulu areng. Ainsana on pillimänguharrastusele üldhinnangu andnud muusikateadlane Elmar Arro, kes nägi selles progresseeruvat liikumist. Ta väitis, et orkestrid piirdusid oma tegevuses ainult ajaviite- ja tarbemuusika viljelemisega. A.Kasemets tõi aga esile vennastekoguduste määrava osa esimeste orkestrite asutamisel, tehes seda Torma ja Väägvere orkestrite asutamisloo põhjal. 3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE 1880-1891 aastatel tegutses Eesti aladel umbes 250 isetegevusliku eestlaste orkestrit ja 7 ansamblit, millest maal 211 orkestrit ja 5 ansamblit, linnades vastavalt 37 ja 2. Enim oli orkestriliikumisest haaratud Tartumaa, kus mängukooride arv ulatus ca 80-ni ning enamikus kihelkondades leidus mitu aktiivselt tegutsevat kollektiivi, samal ajal kui
15-aastaselt pandi õppima preestriks, kuid asjaolude kokkulangemisel sai temast tunnustatud muusik. Araabia muusika on väga elav ning iseseisev Lavastaja ja koreograaf David Sunnenbluck on lavastaja ja tantsija Ta on õppinud nii Click to edit Master text styles tantsuakadeemiates kui ka Second level balletikoolides Third level Oma karjääri esimesel poolel Fourth level tegi ta kaasa paljudes Fifth level lavastustes ja etendas soolorolle Esimest korda lavastas David Cassanova aastal 2001 Peaosatäitjad Casanova Colin Thomas Maggs / Anthony Maloney Baffo Takuya Sumitomo / Ilja Mironov Henriette Hayley Jean Blackburn / Julia Litvinenko Manon Mai Kageyama / Hayley Jean Blackburn
2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannsen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883
Kristjan Raud 22.okt. 1865 19.mai 1943 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu · Kristjan Raud sündis 22.oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus(kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida.
Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kontserdid väljaspool kihelkonda ärgitasid looma analoogseid pillikoore ka mujal Eestimaal, eriti pärast esimest üldlaulupidu. D.O Wirkhaus kui puhkpillimuusika isa juhatamisel mängisid pillikoorid mitmetel üldlaulupidudel. 3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused
Evald Aav Madli Allikas ja Eleri Laanemets Tartu Tamme Gümnaasium 11A 7. mai 2014 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on
Teisel pdeval k5lasid ilmalikud laulud. muse:"Millal tullewad ka Eesti nored mehhed laulopiddule kokko iihhe sureskoris Uhendkoori juhatasid Johann voldemar Jannsen ja 24aastanevalga seminari kas- laulma, iiht-teist tundma ia n6nda iihheks wennalikuks ja harritud rahwala kokko vandik Aleksander Saebelmann (heliloojanimega Kunileid), puhkpilliorkestreid sullama?" David Otto Wirkhaus. Kolmandal pleval oli kavas iilaikute kooride esinemine, Jannsenikui muusikaelu organisaatoriaktiivse tegvuseviljala sai meeslauluseltsi seejdrellaulsid 22 koort Vanemuise aias v6istu. Esimeselekohale tuli Tallinna Vanemuine asutamine Tartus 1865. aasta jaanipleval. Teatavastioli paar aastat Estonia seltsi meeskoor,teisele Kursi ja kolmandale koguni seitsekoori: Thrtu-
Carl Robert Jakobson Koostas: Kevin Pommer Sündis 26. juuli 1841 Tartus ning suri 19. märts 1882 Kurgjal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haridus C.R.Jakobson õppis: *Noorpõlves sai hariduse Tormas kihelkonnakoolis *18561859 Valgas Cimze seminaris *1865 õppis ära saksa keele ning kirjanduse alal gümnaasiumi ülemõpetaja kutse Töökohad *18591862 oli ta Torma kihelkonna õpetaja 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt
Vincent Willem van Gogh Elu ja looming Elu ja looming Click to edit Master text style Hollandi maalikunstnik Second level Third level Sündinud 30.märts Fourth level Fifth level 1853 Isa Theodorus, ema Anna Cornelia Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Gustav Ernesaks Elu algus Click to edit Master text styles · Gustav Ernesaks sündis 12. Second level Third level detsembril 1908. aastal Peningi Fourth level vallas Perila külas. Fifth level · Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta 15- aastasel. · Ta õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. · 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. · Pärast konservatooriumi
Katre Pohlak 11.Klass Rakke Gümnaasium Kes oli tizian? Õige nimi oli Tiziano Vecellio Nime hääldus: titsi'aano vets'ellio Tuntakse ka Vecellio nime all Itaalia maalikunstnik kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid meistreid Sündis umbes 1477 Pieve di Cadore'is Suri 27. august 1576 Venezias katku Autoportree Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ELUKÄIK Maaliõpinguid alustas ta juba 9aastasena Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Venezia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks elukäik
tähelepanu juba tema kaasajal. Alates aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument). Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Jakob Hurda büst Otepää kiriklas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pildid Jakob Hurdist Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
Noorus 1907-1910 oli Võnnu kihelkonna Ahunapalu vallakooli õpetaja Tekivad konfliktid pastori ja talumeestega Võtab osa seltskondlikust tegevusest(kõnekoosolekud, näitering, osaleb haridusseltside tegevusest) Vaba aeg kulus enesearendamisele 1911 vallakooliõpetaja Kavastu Tähemaal Visnapuu k to edit Master text styles noorena Second level Third level Fourth level Fifth level Visnapuu 1913 Visnapuu 1908 Visnapuu 1909-esimese reas vasakult Tartu periood Teenis raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis Kujuneb loominguliseks isiksuseks Huvitus vene kultuurist (futurism, akmeism) ja idamaade religioonist
Temast levis jutt,et tal oli olnud ainult kolm pliiatsit, millega ta värvis:üks oli kuldne,teine hõbedane ja kolmas raua värvi. Maalid "Paradiis" "Viimane õhtusöömaaeg" Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level "Madonna lapse ja Portreepilt abiandjaga" tütrest(Marietta) Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. Aleksander Tõnisson Click to edit Master text styles Pärast Saksa vägede lahkumist 1918 ülendas Eesti Ajutine Second level Valitsus ta kindralmajoriks ja nimetas Third level Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks. Fourth level Pärast kindral Johan Laidoneri Tallinna Fifth level jõudmist detsembris 1918 usaldati tema kätte vägede ülemjuhatus, juhtis kindralmajor A. Tõnisson Vabadussõjas 1. Diviisi ülemana sõjategevust Viru rindel, kus
Põhja-Euroopa renessansi suurim esindaja Viis 15.sajandi kullasepatöökodades joongraveerimise tehnika tippu Õppis keeli ja haris vürste, et parandada oma ühiskondlikku seisundit Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus "Ninasarvik,,(1515) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tema loomingu tähtsaim osa on graafika "Rüütel, surm ja kurat"(1513) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Richard Wagner Elu ja looming Diana Ossipova ja Kadri Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · Wilhelm Richard Wagner · 22.05.1813- 13.02.1883 · 1820 - pastor Wtzeli kooli · 1826 esimene tragöödia Leubald · 1831 Leipzigi Ülikool · 1883 koorijuht Würzburgi teatris,
eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Äärmiselt aktiivne tegevus mitmel ei jätnud talle aega millelegi sügavamalt pühenduda ning kurnas ta tervist. 1896. aastal müüs ta "Postimehe" maha noorema põlvkonna rahvuslastele ning selle toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 5. Miina Härma ( Hermann ) ( 1864 1941 ) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jaansen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesi Karl August Hermann ( vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased )
ning tema ofordid, linoollõiked ja joonistused said kiitva hinnangu Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes, ofordis, akvatintas, litos ja monotüüpias 1925. aasta sügisel sai ta Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi ,,Lamav tiiger" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Viiuldaja" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Põrgu" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Tüdruk kaamliga" Click to edit Master text styles Second level Third level
Aastal 1947 avaldas ta Jazz, piiratud väljaannetega raamatu, mis sisaldab värvilisi pilte, paberist lõigatud kollaaze, millele on lisatud tema kirjalik mõtteid. 1951. aastal Matisse lõpetas oma 4-aastase sisustamise projekti, klaasist aken ja dekoratsioonid Chapelle du Rosaire de Vence kohta. Matisse suri südamerabandusse 84- aastasena 1954-ndal aastal. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Tööd
Gustav Mahler (1860-1911) Kristi Heinaste ja Kadri Talvik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · 7. juuli 1860 Kaliste, Böömimaa, Austria keisririik · Oli juut · "Böömimaalane austerlaste seas, austerlane sakslaste seas ja juut kogu maailma silmis" · 1860 kolisid Jihlava(Iglau) linna · Noorpõlves nägi, kuidas ise peksis ema ning sai hingelise trauma · Noorena kuulis rahvamuusikat,
"Eesti riik" II osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel, eessõna: Jüri Adams. Ilmamaa, Tartu 2001 Tõlked Aleksandr Butlerov. Kuidas mesilasi pidada. Jurjev, 1897 Adold Damaschke. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. Rudolf Diesel. Solidarismus. Tallinn, 1910 Pilte ! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan Vaatamast !
PaulEerik Rummo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu PaulEerik Rummo on sündinud 19.jaanuaril 1942 aastal Sündinud ja üleskasvanud Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Töötas Vanemuise teatris dramaturgina Sellel ajal oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige Elulugu Aastatel 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas 10 aastat töötas Eesti Draamateatris
töötama ja täiendama end Pariisi eraakadeemiatesse. Muud faktid tema elust Aastal 1911 liitus ta kunstnike ühendusega "Mir Iskusstva". PetrovVodkin on eelkõige tuntud oma sümbolistlike maalidega, kuid ta on loonud ka graafikat ja töötanud teatrikunstnikuna. Mõned tema tööd Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan kuulamast Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kuzma_PetrovVodkin
aastatest Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist Tuntumad arhitektid Charles Moore (1925-1993) ja Thomas Gordon Smith võtsid ainest antiigist Postmodernism arhitektuuris Tuntuim Itaalia arhitekt Click to edit Master text styles on Aldo Rossi (1931) Second level Ta ei püüdnud uusehitisi Third level Fourth level vanale arhitektuurile Fifth level vastandada, vaid proovis neid just visuaalselt siduda Aldo Rossi,, Perugia'' Postmodernism väljundid kujutavas kunstis Ainestik võetakse antiikmütoloogiast - minevikku vaatamine Vanu kunstistiile kasutades maalitakse kaasaaegseid inimtüüpe, päevakajalisi
Leonhard Lapin Rainis Kokla 12.A Jõgeva Gümnaasium 2013 Leonhard Lapin Click to edit Master text styles § Sünniaeg 27.detsember 1947.a Second level § Sündis Räpinas § Rahvuselt eestlane Third level § Kunstnik,arhitekt,luuletaja Fourth level § Kunsti õppinud ENSV Riiklikus Fifth level Kunstiinstituudis (ERKIs) Elukäik Lõpetas Räpina Keskkooli 1965.a Õppis 19661971.a ERKIs arhitektuuri eriala 19711974.a töötas arhitektina 1990.aastast ERKI õppejõud,1995.aastast ka professor 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja Olnud külalisprofessor nii Helsingi ülikoolides kui ka Eesti Muusikaakadeemias
G. Mercator 05.03 1512 02.12.1594 Click to edit Master text styles · Flaami kartograaf Second level Third level · Sündis Rupelmondes Flandria krahvkonnas. Fourth level Fifth level · Käsitööliste perekonnas seitsmes laps. · Teda mäletatakse Mercatori projektsiooni järgi. Elulugu Pere elas rasketes tingimustes. 1518 a kolisid Rupelmonde Koolis õppis edukalt ladina keelt 18 aastaselt asus õppima Leuveni kooli
Tüdruk pärlitega. Maali hoitakse Kuninglikus Maaligaleriis Mauritshuisis. Click to edit Master text styles Second level · Kunstilt nõuti looduslähedust, Third level Fourth level pilt pidi olema võimalikult Fifth level sarnane kujutatava inimese või esemega. · Ei pööratud tähelepanu välisele toredusele ega allegoorilistele ning mütoloogiast laenatud süzeedele. · Maastiku kujutati ilma Pieter de Hooch. Naine ja teenijanna ilusatamata. õues. Peamised zanrid - Portreemaal Sageli grupiportreed. ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
