ilma enda hüvedeta mitte midagi vastu saades. (Hayes, 2002) Altruismi mõiste tõi "altruisme" mõistes filosoofiasse ja edasi sotsiaalpsühholoogiasse prantsuse filosoof Auguste Comte 19. sajandi algul sõnast "autrui", mis prantsuse keeles tähendab "teised" (Meos, 2000). Minnes filosoofia pealt sotsiaalpsühholoogi juurse, siis altruistlikut täitumist on tänaseks uuritud üsna palju. Üheks kuulsamaks eksperimendiks on Darley ja Lanane poolt korraldatud uuring 1970. aastal, mida kirjeldab ka meie õpik. Selles eksperimendis lähenesid näitlejad suvalistele inimestele tänavatel ja küsisid endale kümmet senti raha ilma midagi vastu andmata. Sellest uuringust selgus, et kolmandik inimestest oli valmis kümmet senti niisama loovutama ilma igasuguse põhjenduseta. Samas, kui näitlejad tõid välja selged põhjused, miks neil raha on vaja (näiteks "vajan raha helistamiseks" või "mu rahakott varastati ära")
lihtsa tegevuse puhul kiirus, jõupingutus. Grupiliikmete ressurss Ressursside seostamine: · Disjunktiivne ülesanne grupp valib ühe liikme parima või professionaalsema panuse · Konjunktiivne (seotud) ülesanne produktiivsus sõltub vähima ressursiga liikmest · Aditiivne ülesanne tulemus on kõigi liikmete panuste summa või keskmine · Valikuvaba (discretionary) grupi liikmed kombineerivad panust vabalt ' Kõrvalseisja sekkumise uuringud · Latané, Darley (1968): suitsukatse · 75% üksikutest sekkus, 13 % 3-liikmelistest gruppidest · Seletuse variant püüd mitte näida argadena Kontroll: Latané, Rodin (1969): appikarjete katse · 70 % üksikutest sekkus, 40 % 3-liikmelistest gruppidest Darley, Latané 1968 telefonikatse · 85 % üksikutest sekkus, 62 % 3-liikmelistest gruppidest, 31 % 6-liikmelisetest gruppidest Mitmese ükskõiksus kõrvalseisjate näiline rahu Vastutuse pihustumine kõrvalseisjad jagavad vastutust
Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. · Motiiviks võib olla · Egoism · Altruism · Inimesed on oma käitumises siiski enamasti ratsionaalsed ja enda heaoluga arvestavad. · "Väärilise põhjuse" korral oleme sageli üsna abivalmid Nt raha kerjamine, Darley & Latané, 1970 Agressiivsus · Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on motiveeritud seda vigastust vältima füüsiline või verbaalne otsene või kaudne endale või teistele suunatud · Vägivald on agressiivse käitumise ekstreemne vorm
(köietõmbamine, Ringelmann, 1913). Sotsiaalne looderdamine tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. 48. Kirjelda kõrvalseisja efekti ja selle leidjate (nimed!) tehtud eksperimente Kõrvalseisja efekt teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras, inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment, Latané ja Darley, 1968).Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. 49. Kirjelda konformsuse tekkimist ja selle uurijate (nimed!) eksperimente Konformsus ehk mugandumine on oma käitumise või veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena gruppi sobimiseks. Esimeste seas pööras sellele tähelepanu Muzafer Sherif (1937), kes näitas, et ebamäärases olukorras võtsid katseisikud omaks teiste inimeste hinnangud
5. Elumuudatuste taotlemine tähendab usulise elusuuna otsimist, radikaalsete usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. Need meetodid võivad erinevate inimeste elus omada erinevat tasakaalu. Üldistatult tuleb tõdeda, et usulised toimetulekumeetodid on seotud inimese sisemaailma ja selle seostega nii iseenda, Jumala, elusündmuste kui ka teiste inimestega. Mõnel juhul võib olla usulistel toimetulekuvahenditel ka elumuutev tulemus. 29) Darley ja Batsoni „Halastaja samaariamehe“ eksperiment Abistamisfaktorite uurimisel on tuntuim Darley ja Batsoni (1973) nö „halastaja samaariamehe eksperiment“. See keskendub eelkõige religiooni ning abistamiskäitumise vahelistele seostele. Tähelepanu on pööratud ka religiooni ja vaenukäitumise vahelisele seosele ning abistavale suhtele. Neljakümnel Princetoni Teoloogiaseminari üliõpilasel paluti ette valmistada kolme
Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamist, Jumala usaldamist, intensiivset palvetamis 3. Lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine puudutab vaimuliku abi otsimist, keskenemist usulistele tegevustele, pühitsustegevusi, 4. Teiste ja Jumala läheduse otsimine puudutab vaimulikelt abi otsimist. 5. Elumuudatuste taotlemine tähendab usulise elusuuna otsimist, radikaalsete usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. 29. Darley ja Batsoni „Halastaja samaariamehe“ eksperiment. Abistamisfaktori uurimisel kasutatud.Uuriti üliõpilaste abistamiskäitumist, kas läksin kokkukägardanud inimesele appi. 5 punkti skaalal. Esimene muutuja oli kiirustamine, mis väljendus selles, et erinevatele kõrvalmajja minejatele, kes lamajast möödusid, anti eelnevalt kolm erinevat ajasurvet väljendavat instruktsiooni(kui kiire siis vähem abistajaid). Teine muutuja, mille mõju uuriti,
olla kulukas. Seetõttu kaalutakse hoolikalt tasusid ja kulutusi. Üheks võimalikuks kulutuseks on aeg. Teiseks rahaga mitteseotud aitamise kulutuseks on tunne, et meid sunnitakse midagi tegema. Seda kulutust seletab psühholoogilise vastutoime teooria. Psühholoogilise vastutoime tulemusena tekib meil selline motivatsioon, mille eesmärgiks on taastada ohustatud käitumuslik vabadus. Konfliktsed normid: Darley and Latané arvasid, et lisaks abistamist mõjutavatele normidele on olemas ka vastupidised normid. Konflikt enesetasustamise ja välise tasu vahel: Kui inimesed tasustavad endid oma abistava käitumise eest, siis saavad nad seda teha vaid siis, kui abistamist tingis nende endi seesmine soov Kohanemine teiste kannatustega: Kui 1960-l aastatel hakati näitama TV-uudistes igasuguseid õudusi, siis esialgu tekitas see inimestes tugevaid emotsionaalseid reaktsioone. Kui aga
Esmalt olete te tugevalt häiritud, ärevil, mures, hirmunud - need on teie poolt kogetava stressi reaktsioonid. Kuid kuna te olete õnnetuspaigal, siis teil hakkab samas naisest ka kahju, seetõttu hakkate te kogema ka teatavat empaatiatunnet. -sümpaatiat, soojust, muretsemist teise eest. Nad viivad inimest nagu erinevat kas siis egoistlikku või altruistlikku aitamise teed. Aitamist tingivad situatiivsed tegurid (5) Üheks oluliseks aitamist mõjutavaks teguriks on ka situatsioon. John Darley and Bibb Latané (1970) pakkusid välja, et on olemas terve rida erinevaid küsimusi, millele inimene peab enne teise aitamist vastama. Sotsiaalne kontekts võib mõjutada otsust aitamise kohta igal järgmisel sammul. a)"Milles asi" Kuna sellised sündmused on ebatavalised ja mitmetähenduslikud, siis vaatavad inimesed seda, kuidas teised reageerivad ja kas üldse abi on vajalik. Aidatakse tavaliselt enam siis kui olukord on ühetähenduslik, selge. "Kas see on minu asi?"
1895 Triplett eksperiment: sotsiaalne soodustamine. Kas grupis töötamine on alati kasulik? ● Vastutuse hajumine ● Konformsus ● Grupimõtlemine – üksmeele illusioon, meie vs nemad mõtlemine ● Sotsiaalne looderdamine – koos töötades on jõupingutus väiksem summaarselt kui see oleks üksi tehes (ehk üksi teeks inimene ka rohkem tööd ära kui kogu grupi peale kokku tehakse) Kõrvalseisja efekt. 1970.a. Latane ja Darley eksperimendid. Haigushoo eksperiment. 2 inimese olukord – 85% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi 5 inimese olukord – 31% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi Vastutuse hajumine väiksem kui osalejad said enne eksperimenti ohvriga tuttavaks või olid sõbrad. Suitsu eksperiment. Üksi olles – 75% teavitasid suitsust 2-6 min jooksul. 3 inimese olukorras – 38% teavitasid suitsust 2-6 min jooksul. Passiivse kaasosaleja olukorras – 10% teavitasid suitsust.
usulistele tegevustele, pühitsustegevusi, Jumala lähedalolu otsimist, usuliste kahtluste väljaütlemist ja usuliste piiride seadmist. 4. Teiste ja Jumala läheduse otsimine puudutab vaimulikelt abi otsimist, teiste aitamist usulistel motiividel ja suhetega rahulolematuse väljendamist. 5. Elumuudatuste taotlemine tähendab usulise elusuuna otsimist, radikaalsete usuliste otsustuste langetamist ja andestamist vabanemaks negatiivsetest tunnetest. 30. Darley ja Batsoni ,,Halastaja samaariamehe" eksperiment. Uurisid abistamisfaktoreid. Teoleegia õpilastel paluti minna üle pargi asuvasse majja ja pidada seal paari minutiline kõne. Maja ukselävel nägid maas lebavat meest, kes köhis ja oigas- 0- ignomine 5- max level abistamine. 1) Kiirustamine 2) Inimese aktuaalsed mõtted mille üle inimene parasjagu mõtleb. 3) Usuline orientatsioon Kõige rohkem mõjutab abistamist kiirustamine
tarbijaks. Organiseeritud nõustamise kujunemine 1940-1950-ndad Organiseeritud nõustamise algus II MS, sellejärgselt hakkasid võrdselt arenema nii teaduslik kui praktiline suund. Nõustaja ametinimetuse sätestamine (Division of Medicine and Neurology, väljaspool psühhiaatria divisiooni). Ametikirjelduse loomise aluseks olid APA standardid(1953 eetikakoodeks APA-lt). 1946 aastal loodi ( E.G. Williamson, John Darley) Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni juurde Division of Personnel Psychologists. Hiljem teisenes see lõpuks Division of Counseling Psychology 1952. 1951 loodi American Personnel & Guidance Association (praegune American Counseling Association). Journal of Counseling Psychology alustas ilmumist 1954 (initsiaatorid Milton E. Hahn, Harold G. Seashore, Donald E. Super, C. Gilbert Wrenn). 60-ndad: kahtluste aeg
modifitseerimiseks Viha juhtimine (anger management) Agressiivsuse asendamise treening - Ei õpetata vihast lahtisaamist, vaid sellega toimetulemist Viha tekitavate olukordade analüüsimine Oma käitumisrepertuaari hindamine Alternatiividele mõtlemine Kõrvalseisja efekt teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras, inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment; Latane ja Darley, 1968). Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. Konformsus (kuulekus) ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega e. grupi normidega (joonte pikkuste võrdlemise katse, Asch 1951) Kuidas konformsus tekib? Kelman tuvastas, et olenevalt inimesest ja olukorra ebamäärasusest esineb üks kolmes protsessist: - Nõustumine vastan nagu enamus tahab, aga jään oma arvamusele kindlaks
modifitseerimiseks Viha juhtimine (anger management) Agressiivsuse asendamise treening - Ei õpetata vihast lahtisaamist, vaid sellega toimetulemist Viha tekitavate olukordade analüüsimine Oma käitumisrepertuaari hindamine Alternatiividele mõtlemine Kõrvalseisja efekt – teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras, inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment; Latane ja Darley, 1968). Vastutus ei haju, kui olukorra põhjus on selge. Konformsus (kuulekus) – ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega e. grupi normidega (joonte pikkuste võrdlemise katse, Asch 1951) Kuidas konformsus tekib? Kelman tuvastas, et olenevalt inimesest ja olukorra ebamäärasusest esineb üks kolmes protsessist: - Nõustumine – vastan nagu enamus tahab, aga jään oma arvamusele kindlaks
niflex in life in New York as it is in other big cities. (A. M. Rosenthal, 1964, pp. 82-83) _ _ Chapter 4 SOCIAL PROOF As the Genovese story grew-aside from Rosenthal's book, it became the focus of numerous newspaper and magazine pieces, several television news documen- taries, and an off-Broadway play-it attracted the professional attention of a pair of New York-based psychology professors, Bibb Latane and John Darley (1968b). They examined the reports of the Genovese incident and, on the basis of their knowl- edge of social psychology, hit on what had seemed like the most unlikely explana- tion of all-the fact that 38 witnesses were present. Previous accounts of the story had invariably emphasized that no action was taken, even though 38 individuals had looked on. Latane and Darley suggested that no one had helped precisely because there were so many observers.
ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete olemasolus (Graham 1992, Tesser ja Bau 2002) Hakati rakendama rangemaid nõudmisi eksperimentide läbiviimisel. Hakati arenema vastutustundlikumatele seisukohtadele. Oluline muudatus - kognitiivsest
2.5 Corey Catlett Newfoundland Atlantic 5.26 Corey Catlett Newfoundland Atlantic 64.66 Corey Catlett Newfoundland Atlantic 11.37 Frank Merwin Alberta West 35.02 Ed Jacobs Newfoundland Atlantic 4.99 Ed Jacobs Yukon Yukon 0.5 Carlos Soltero Nunavut Nunavut 0.7 Carlos Soltero Nunavut Nunavut 41.64 Carol Darley British Columbia West 8.99 Stefanie Holloman Manitoba Prarie 24.49 Noel Staavos Nova Scotia Atlantic 14.7 Noel Staavos Ontario Ontario 8.74 Noel Staavos Newfoundland Atlantic 4.96 Noel Staavos Quebec Quebec 8.74 Noel Staavos Ontario Ontario 19.99 Shahid Shariari British Columbia West 5.81 Shahid Shariari British Columbia West 8
annaabi.ee 
