teosteks.aimne tegevus. Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud.Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik ja luuletaja. Tema esimene töö oli "Eclogues", Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Tema töö on mõjutanud Lääne kirjandust.
tlulib.ee/vana/pildid/oleviste/main7.html Caesar ( 100-44 eKr.) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis-etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. õp + ene Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik
.....................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 2 Tekst 4 13) Ius est ars boni et aequi. (Cels.) – Õigus on headuse ja õigluse kunst. 15) Ex tempore* - Hetkest väljas (out of the time) 21) Corpus delicti – Õigusrikkumise keha (body of crime) Tekst 9 9) Omnis definitio in iure civili periculosa est (Iavol.) -Iga defineerimine tsiviilõiguses on riskantne (problemaatiline). 11) Libertas inaestimabilis res est - Vabadus on hindamatu asi. Tekst 14 8) Prima facie- esmapilgul, näiliselt 9) Primus inter pares- esimene võrdsete seas 10) Unum et idem- üks ja sama Tekst 16 17) Cogito, ergo sum (Rene Descartes) – mõtlen, järelikult olen olemas. 21) Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit – loomuõigus on see, mida loodus on
) 2) Res mobiles Liikuvad asjad ehk vallasasjad Res immobiles Liikumatud asjad ehk kinnisasjad 3) Res fungibiles Asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles Mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Tekst 9 (3, 4) 3) Vita brevis, ars longa. (Hippokr.) Elu on lühike, kunst on pikk (ütlus pärineb Hippokrateselt). 4) Bellum civile Kodusõda Commentarii de bello civili. (Ceas.) (Caius Julius Ceasari) märkmed kodusõjast 3 Tekst 14 (1) 1) Leges duodecim tabularum sunt leges Romae antiquae Kaheteist tahvli seadused on antiik Rooma seadused Tekst 16 (7, 27) 7) Dum spiro, spero Kuni hingan, loodan 27) Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit Pärimine on
Caesar ( 100-44 eKr.) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis-etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on
või poeg isale. 7 31. Mores sunt tacitus consensus populi, longa consuetudine inveteratus. (Ulp) –Tavad on rahva vaikiv nõusolek, mis on juurdunud pika harjumuse käigus. 8 IX 1. Bellum omnium contra omnes (Thomas Hobbes) – Kõikide sõda kõigi vastu. 2. Universitas Tartuensis – Tartu Ülikool Alma mater – toitja ema 3. Vita brevis, ars longa. - Elu lühike, kunst pikk 4. Bellum civile – kodusõda Commentarii de bello civili – "Märkmed kodusõjast" (Caes.) 5. Homo sapiens – tark inimene 6. Omne initium difficile est – iga algus on raske 7. Litterarum radices amarae, fructus dulces – Kirjanduse(teadus) juured on mõrud, vili magus. 8. Sociale animal est homi - Inimene on sotsiaalne olend. 9. Omnis definitio in iure civili periculosa est – Iga piiramine tsiviilõiguses on riskantne. 10. Leges Angaliae sunt tripartitae; ius commune,consuetudines ac decreta cominitorum –
ta naiseks Pompeiusele. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada.Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion, kes sündis 47 eKr. Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. KASUTATUD KIRJANDUS 1 .http://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Caesar (23.09.12) 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/gaiusjuliuscaesar.htm (23.09.12)
,,Cato maior de senectute" (,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator"(,,Kõnemees") 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallio" (,,Märkmed Gallia sõjast, 7 raamatut) räägivad võitlustest Gallias ning sõjaretkedest Germaaniasse ja Britanniasse. ,,Commentarii de bello civili" (,,Märkmed kodusõjast") jutustab kodusõjast tema ja Pompeiuse vahel, püüdes lugejat veenda, et sõda ei puhkenud tema süü läbi ja et tema kaitses vabariigi huve ja rahva jalge alla tallatud õigusi. 34. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? ,,Ab urbe condita" (,,Linna asutamisest alates") Rooma linna ajaloo käsitlus, mis algab mütoloogilistest aegadest (Aenease saabumisest Itaaliasse) ja lõpeb Augustuse võõraspoja Drususe surmaga 9. a eKr
............... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit võib pidada oma aja üheks väljapaistvaimaks isiksuseks. Temast on kirjutanud Plutarachos, Marcus Tullius Cicero, Gaius Svetonius Tranquillus. Lisaks oli ta ise antiikaja üks suurim sõja-ajaloolane. Temast on jäänud mitu põnevat ja sisukat sõja-ajaloolist ürikut. Tähtsaimad teosed on "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civili, 3 raamatut). Viimane jäi kahjuks lõpetamata. Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. Suured väejuhid nagu generalissimus Aleksandr Suvorov ja Napoleon Bonaparte on väljendanud arvamust, et Caesari kirjatöödega tutvumine peaks igale ohvitserile lausa kohustuslik olema. Caesarist rääkides võime rääkida kui riigimehest, väejuhist, kõnemehest, ajakirjanduse loojast,
Tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis hästi läbi saada literaatidega. Teda peetakse ka ajakirjanduse isaks. Kui tal oli vaja esimese triumviraadi ajal senatit kontrolli all hoida siis hakkas ta levitama käsikirjalisi teadeandeid senatis toimunud arutluste kohta. Neid levitati Rooma tähtsates paikades. Ta oli väga hea kirjamees ja jättis oma valitsemisaja õigustuseks maha hulgaliselt kirjatöid. · Commentarii de bello Gallico · Commentarii de bella civili Caesar lasi riigi kaardistada. Kalendri reform, kehtestati Juuliuse kalender ja mindi üle 365 päeva aastale ja iga 4 aasta on liigaasta. Kodusõjad Antoniuse ja Octavianuse vahel Pärast Caesari surma läks võim tema pooldajate Antoniuse ja Octavianuse kätte. Nemad maksid ka Caesari tapjatele kätte. Antonius ja Octavianus läksid omavahel tülli ja puhkes kodusõda. Antoniuse kätte läks enamik võimust ja rikkad ida poolsed alad. Oma võimu
teosed ning kirjad. 37. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Teosed: ,,Commentarii de bello Gallico" (,,märkmed Gallia sõjast") kirjutatud 52/51 a talvel. Tema sulest 7 raamatut. On kirjutatud kui kõrvaltvaataja silmade läbi, kirjutas endast 3. isikus. Sellega saavutas teatud objektiivsuse, kuid samas söövitas oma nime lugeja mällu. Stiil oli hoogne, energiline. ,,Commentarii de bello civili" (,,Märkmed kodusõjast") kirjeldab 49.-48. a sündmusi. Kirjaldeb Pompeiuse ja Caesari konflikti. Need teosed olid oluliseks sammuks autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisel. Caesar kirjutas ka õigekeelsuspõhimõtteid käsitleva teose ,,Analoogiast" (pühendatud Ciceorole) Tema keelekasutus on lihtne. Kirjutas ka luuletusi ja filosoofilisi teoseid. Kirjutas ladina keele üigekeelsuse põhimõtetest. Tapeti 15. märtsil. 38
112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, nimeta autoreid. Nero valitses aastatel 5468, Flaviused 6996. Selle aja eepikale omast: kõnekunsti reeglite ülekandmine eepikasse (tegelaste kõned, ekfraasid), deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad, küüniline lähenemine, moraliseerimine, episoodilisus (mitte pikem ühendav lugu). Nero ajast: Lucanus (nt "De bello civili" e "Kodusõjast") Flaviuste ajast: Valerius Flaccus, Statius, Silius Italicus (nt "Punica" e "Puunia sõjast", pikim ladinakeelne säilinud luuleteos). 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladina lüürikast? Rütmistatud proosa (loits, maagiline tõotustekst, needus, leping vm), tavaliselt algriimis, palju kõlakujundeid, fraasid enam-vähem ühepikkused. Liisusalmid, mõistatused. 114
vastu Retoorikaalased teosed: ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator" (,,Kõnemees") Filosoofiaalased teosed: ,,,,Tusculanae disputationes" (,,Tusculumi arutlused"), ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De re publica" (,,Riigist"). 63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallico" (,,Märkmed Gallia sõjast") kirjutatud 52/ 51 a talvel ,,Commentarii de bello civili" (,,Märkmed kodusõjast") kirjeldab 49.48. a sündmusi. Need teosed olid oluliseks sammuks autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisel. Caesar kirjutas ka õigekeelsuspõhimõtteid käsitleva teose ,,Analoogiast" (pühendatud Cicerole). · Caesar kirjutas nii, nagu talle endale oli kasulik, põhieesmärk oli näidata ennast kõiges parimast küljest ta valis välja tema tegevust toetavad faktid. · Caesar kiitis oma sõdurite, eriti legendaarse 10
Kuriteo mõiste on paika pandud. Karistused: ainuke eluvõtmine on poomine, kohaldada võis ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Protseduur kindlalt paika pandud- pärast hukkamist pidi laip 12 tundi rahvale näitamiseks jääma ja hukkamispaiga kõrvale pidulikkuseta maha matta. Olid ka häbistavad ja paranduslikud karistused. Erinevalt ALR-st on Austria seadusteraamat puhas tsiviilõiguslik seadusandlus. Järgib loomuõiguslikku süstemaatikat. ABGB, samuti ALR ja Code Civili põhiprintsiibid, süsteem ja mõned olulise detailid olid loomuõiguslikud. Oma materiaalse sisu poolest olid need roomaõiguslikud. 17.Preisimaa õigus. Igal riigil on vaja õigust süstematiseerida. Reformimine algas Preisimaal. Tekkis seadusandlik kogu- Preisi üldine maaõigus ALR. 1746-1794 Friderich II. Suuremas osas puudutas tsiviilõigust, ka kriminaalõigust. Sotsiaalse suunitluse poolest esindas see kindlat ühiskonnaideaali: heaoluriiki, kus valgustatud
(,,Kohustustest"), ,,De re publica" (,,Riigist"). Ideaalne kõnemees pidi Cicero järgi eneses ühendama nii retoorilise kui ka filosoofilise harituse. Traktaadis ,,De oratore" väitis Cicero, et kõnemees seab endale kolm ülesannet 1) tõestada oma väiteid, 2) pakkuda kuulajale naudingut ja 3) mõjutada tema tahet õige otsuse tegemise suunas. 63. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallico" ja ,,Commentarii de bello civili". Esimene räägib Gallia sõjast, teine kodusõjast. Ta oli oskuslik populaarsuse võitmisel. Sai asehalduriks Rooma Gallia aladel ning pidi uusi alasid juurde vallutama. Sel ajal kujunes talle ustav armee, ainuvõimuhaaramisele omane. Gallia tekstis õigustab ta oma tegevust, räägib endast kolmandas isikus. Ei lubanud helveetia hõimul välja rännata. Põhivastane Gallias oli Vercingetorix. Räägib ka kohalike rahvaste kommetest. Stiililt sama kui järgmine teos märkmeid kodusõjast
nüüd Ovidius ise 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, too näiteid autoritest. "Nero renessanss" ja Flaviuste aeg (6996 pKr) · kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid) · deklamatoorsus (katkestused aplausiks...) · sünged teemad, küüniline lähenemine · moraliseerimine · episoodilisuse kasv, ühendava loo kadumine Marcus Annaeus Lucanus (3965) De bello civili (,,Kodusõjast") ehk Pharsalia (,,Lugu Pharsalosest"), 10 rmt narratiiv Caesari võimuletulekust kuni Pharsalose lahinguni (48 eKr) idee: vabariikliku Rooma hukk kodusõjas fatum (saatus) ja natura (loodus) kui sündmustikku juhtivad jõud, antiik jumalatest loobumine, stoitsism eepika ,,objektiivse" narratiivi asemel isiklikud moraalsed hinnangud ,,ebaeepos", proosalik sõnavalik Gaius Valerius Flaccus (1. saj)
õigusteaduse printsiibilisele mõtlemisele. See omakorda aitas kaasa ka Rooma õiguse eraldumisele religioonist, seega üldse ilmalikustumisele. Tähtsamateks eelklassikalise perioodi juristideks olid lisaks Tiberius Coruncaniusele Sempronius Sophus2, Sextus Aelius Paetus Catus ning eelklassikalise ajastu viimane suur jurist Quintus Mucius Scaevola, kes kirjutas järgnevate juristide jaoks mõjukaima loomuõigusperioodi teose De iure civili. Quintus Muciuse surma-aastat loetakse ka ühtlasi eelklassikalise õigusteaduse lõpuaastaks. 1 Stoa filosoofiast loe eesti keeles M. Luts. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse, Tallinn, 1997, lk 64. 2 Vt konkreetsete juristide kohta käesoleva õppevahendi %%%. Stoa filosoofia mõjul asendas ühise religioosse riituse abil ühendatud, õigusrahul põhineva sugukonna (kelle jaoks väljasseisjad oli lindpriid) “inimkond” oma riiklike organisatsioonidega
annaabi.ee 
