Kiivi (Actinidia chinensis) Uku Volke Taust · Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. · Sealt edasi hakati teda palju kasvatama Uus-Meremaal · Nimi kiivi on otse samanimeliselt linnult pärit · Tänapäeval Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis, Vahemeremaades, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal. Bioloogia · "Kiivi" on vilja nimi, tegelikult kasvavad kiivid aktiniidia taimedel · Aktinaadiad on põõsakujulised roniväätidega taimed. · Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1 isastaim. · Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest. Toiteväärtus · Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega, 100 g-s umbes 300 mg. (120% organismi ööpäevasest C-vitamiinivajadusest) · Sisaldab ka provitamiini A · D-vitamiini · kal...
Hiina sidrunväändiku marjad (Schisandra chinensis) (WU WEI ZI viie maitsega mari) Toonikum ergutab, tugevdab südant ja närvisüsteemi. Aitab ületada väsimust pärast haigust. Alandab vererõhku ja suurendab kopsumahtu. Mõjub hästi nägemisele, eriti värvitajule. Ei soovitata rasedatele ja imetamise ajal.
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24
Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Kadakas lepib kehva pinnasega.Ta suudab kasvada nii lagedal loopealsel kui ka metsa all. Teised kadaka liigid : Hiina kadakas Juniperus chinensis Kaljukadakas Juniperus scopulorum Keskmine kadakas Juniperus x media Kirju kadakas Juniperus squamata Laiuv kadakas Juniperus procumbens Roomav kadakas Juniperus horizontalis Sabiina kadakas Juniperus sabina Virgiinia kadakas Juniperus Riik:Taimed Plantae Hõimkond:Paljasseemnetaimed Pinophyta Klass:Okaspuud Pinopsida Selts:Okaspuulaadsed Pinales Sugukond:Küpressilised Cupressaceae Perekond:Kadakas Juniperus Liik:Harilik kadakas Juniperus communis
Kõrbetes ja poolkõrbetes võib kasvada palju erinevaid ja kuivade tingimustega kohanenud taimeliike. Rikkalikult võib esineda ka roomajaid, samuti on mitmetes kõrbetes kõrge endeemsuse aste, see tähendab, et paljud liigid esinevad vaid selles kindlas piirkonnas. Sonora kõrbes on endale elupaiga leidnud umbes 2500 taimeliiki. Sonoras kasvab arvukalt kaktuseid. Iseloomulikke liike: Taimed · Saguaarokaktus (Carnegiea gigantea) · Simmondsia (Simmondsia chinensis) Imetajad · California jänes (Lepus californicus) · Vöötsaba (Bassariscus astutus) · Tavakeksik (Dipodomys deserti) · Taskukeksik (Perognathus amplus) · Lumelammas (Ovis canadensis) · Koiott (Canis latrans) · Harksarvik (Antilocapra americana) Linnud · Kaktusekäblik (Campylorhynchus brunneicapillus) · Must-siidinäpp (Phainopepla nitens) Kahepaiksed ja roomajad · Kaevur-kilpkonn (Gopherus agassizii)
Iseseisev töö, artikli vormis. Kiivi. Ajakirjanik: Tere kallid lugejad täna uurime kiivide elu olustiku ning kiividega seotud asjaolusid. Kiivi kasvataja: Tere kiividel on mitu erinevat nime ja nendeks on ladina k: Actinidia chinensis, Actinidiaceae ,inglise k: Kiwifruit, Chinese gooseberry, saksa k: Kiwi, Chinesische Stachelbeere, rootsi k: Kiwi. Ajakirjanik: Mis riik on kiivi kodumaaks? Kasvataja: Kiivi kodumaaks on Hiina ja Tavani mäestike metsaalad. Ajakirjanik: Missuguseid toitaineid toiduaine sisaldab kiivi? Kasvataja: Rohkelt on kiivides erinevaid suhkruid - sahharoos, fruktoos ja glükoos. Valke ja rasvu on kiivis kasinalt - alla grammi sajagrammise vilja kohta
aprill Tiivuline toonelill Ammobium alatum 1 15-20 C 4-7 päeva Suur lõvilõug Antirrhinum majus 1 V 15-23 C 10-14 päeva Mätashari Celosia 1 V 20 C 7-14 päeva Ilukapsas Brassica oleracea 1 15 C 6-8 päeva Aedaster Callistephus chinensis 1 10-15 C 7-14 päeva Tulipunane sigaretilill Cuphea ignea 1 18-20 C 7-14 päeva Hiina nelk Dianthus chinensis 1 16-20 C 7-14 päeva Keskpäevalill Dorotheanthus 1 18 C 14-20 päeva Kerarebashein Gomphrena 1 18 C 14 päeva
gl/Inpsbq 4. Nimi: Alatiõitsev begoonia Ladinakeelne nimetus: Begonia semperflorens Sugukond: Begoniaceae Interneti aadress: http://goo.gl/dUWmYQ 5. Nimi: Ibeeriselehine tukalill Ladinakeelne nimetus: Brachycome iberidifolia Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: https://goo.gl/BwyHuR 6. Nimi: Ilukapsas Ladinakeelne nimetus: Brassica oleraceae Sugukond: Brassicaceae Interneti aadress: http://goo.gl/3wvMlH 7. Nimi: Hiina aedaster Ladinakeelne nimetus: Callistephus chinensis Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/SJ7f2F 8. Nimi: Puis-petuunia Ladinakeelne nimetus: Calibrachoa x hybr. Sugukond: Solanaceae Interneti aadress: http://goo.gl/7RmwZA 9. Nimi: Mätashari Ladinakeelne nimetus: Celosia argentea Sugukond: Amaranthaceae Interneti aadress: http://goo.gl/MZy5aW 10. Nimi: Kirinõges Ladinakeelne nimetus: Coleus x blumei Sugukond: Lamiaceae Interneti aadress: http://goo.gl/Dg6SJf 11. Nimi: Harilik kosmos
punased. Erinevalt lõhnavast kuslapuust õitseb suve teisel poolel, sageli kuni sügiseni välja, kuid õitsemine ei ole nii rikkalik, kui lõhnaval kuslapuul Sugukond aktiniidialised -Actinidiaceae Perekond aktiniidia -Actinidia Perekonna tuntumateks esindajateks meil on südajas aktiniidia (A. kolomikta) ning teravalehine aktiniidia (A. arguta). Märkimist väärib, et aktiniidiate perekonda kuulub ka kõigile viljade kaudu hästi tuntud hiina aktiniidia (A. chinensis) ehk kiivi. 6) Actinidia kolomikta -südajas aktiniidia Väga dekoratiivne, sõrestikel umbes 5 meetri kõrgusele tõusev, kesksuvel valge-roosa laiguliseks värvuvate lehtedega kahekojaline liaan (värvuvad valdavalt isastaimede lehed, mistõttu dekoratiivhaljastuses tuleks eelistada just neid). Südaja aktiniidia viljad on umbes väikese tammetõru suurused, rohkelt seemneid sisaldavad, pikkadel rootsudel rippuvad, kiivimaitselised marjad. Et marju saada, peab emastaimedega
· Valu leevendus · Kõrgenenud sensuaalsus · Vähenenud iiveldus · Ajataju muutus · Kuiv suu · Paranoia · Muusika, kunsti ja huumori kõrgem hinnang · Vererõhu tõus · Silmasisese rõhu langus (silmad muutuvad punaseks) · Motoorsete võimete ja keskendumisvõime mõningane halvenemine · Loov, filosoofiline ja sügav mõtlemine · Väsimus Kanepi liigid · Cannabis intersita · Cannabis americana · Cannabis chinensis · Cannabis erratica · Cannabis foetens · Cannabis generalis · Cannabis gigantea · Cannabis kafiristanica · Cannabis lupulus · Cannabis macrosperma · Cannabis ruderalis · Cannabis sativa Ja paljud muud. Kuidas tarvitatakse ja mille abil? Kanepit tarvitatakse peamiselt suitsetades. Suitsetatakse joindina (sigaretina), kasutatakse piipu või bongi. Bongis kasutatakse vett suitsu jahutamiseks ja filtreerimiseks
gangreen, südameinfarkt, vähkkasvajad. KANEP Kannabis tähendab kreeka keeles kanep. On olemas harilik kanep nimega Cannabis Sativa. On ka olemas india kanep nimega Cannabis Indica. Ja on ka olemas veel metsik kanep nime ga Cannabis Ruderalis. Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike, vorme, varieteete. Cannabis intersita Cannabis americana Cannabis chinensis Cannabis erratica Cannabis foetens Cannabis generalis Cannabis gigantea Cannabis kafiristanica Cannabis lupulus Cannabis macrosperma Cannabis ruderalis Cannabis sativa (Grass) o Cannabis sativa 'Chamaeleon' o Cannabis sativa 'Finola' o Cannabis sativa 'Grace' o Cannabis sativa 'Medisins' o Cannabis sativa indica (Grass)
69. keskmine teeleht (Plantago media) L. Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Puuviljade iseloomustused Koostaja : Liisi Pernik K-08A Juhendaja : Elle Möller PÄRNU 2008 KIIVI : (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) Kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud
Stabiliseerib meeleolu ning toetab optimaalset füüsilist ja emotsionaalset heaolu. On teada ka, et see parandab mälu, keskendumisvõimet ja vastupidavust ning vähendab stressi kahjulikku mõju kehale. Ashwagandha annab energiat ja jõudu ning tal on palju immuunsüsteemi stimuleerivaid omadusi. Lisaks on tal tugev valu-, paistetuse- ja põletikuvastane toime. Ashwangandha on võimas antioksüdant. 6. Hiina sidrunväändik (Schisandra chinensis) Kõige sagedamini kasutatakse kuivatatud marju tee tegemiseks. See toimib toniseeriva ja taastavana ning selle maksa kaitsev toime on kliiniliselt tõestatud. Sidrunväändik toetab ka immuunsüsteemi, leevendab ärevust, suurendab energiat ning parandab vaimuselgust. Seda on kutsutud ka viie maitsega marjaks, kuna see maitseb korraga hapu, mõru, magus, soolane ja kibe. 7. Hiina kedristõlvik (Cordyceps sinensis)
· Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. · Viljakas, parasniiske muld. · Kasutada lille- ja okaspuu peenardes, ääristaimena. · Jagada 3-4a. tagant. Lehed muudavad värvi hooaja jooksul! Hiidiisop Agastache Hiidiisop Agastache · Kõrgus 70-120 cm. · Lillakassinised piklikud õisikud. Õitseb augustist oktoobrini. · Sobib kuivem viljakas muld. · Ei talu liigniiskust, õied meelitavad ligi kimalasi ja liblikaid. Hiina astilbe Astilbe chinensis Hiina astilbe Astilbe chinensis · Palju erinevaid sorte. · Kõrgus 40-50 cm. · Roosakad, lillakaspunased kuni tumepunased õied. Õitseb juunist septembrini. · Poolvari kuni vari. · Parasniiske, vett läbilaskev pinnas. · Vähenõudlik, sobib kasutada madalaks hekiks. Hokkaido kukehari Sedum cauticolum Hokkaido kukehari Sedum cauticolum · Mõned sordid: `Lidakenze', 'Ruby Glow' · Roomavate vartega pinnakattetaim
Mitmed kadakaliigid on väga suure areaaliga (näiteks harilik kadakas, sabiina kadakas). See põhjustab tugevat varieeruvust ka liigi siseselt. Kadakad kuuluvad valgusnõudlike taimede hulka ning nad taluvad edukalt ka väga kuivi ning toitainetevaeseid kasvukohti. Käesoleva õppeaine praktikumides tutvutakse järgmiste kadakaliikidega: Harilik kadakas - Juniperus communis Sabiina kadakas - J. sabina Hiina kadakas - J. chinensis Roomav kadakas - J. horizontalis Kirju kadakas - J. squamata Virgiinia kadakas - J. virginiana Keskmine e. pfitzeri kadakas - J. x media; sün. J. x pfitzeriana (J. chinensis x J. sabina) Kadakaliikidest on seni enim kasutatud sabiina kadakat (mis on kaua olnud ja on ka praegu haljastuse põhitaimi), kui mitte arvestada looduslikult kasvavat harilikku kadakat, mille püramiidvormid on leidnud kasutamist haljastuses
Maitse : Maitse on mahlakas ja magus või magus-hapu . Kustutab suurepäraselt janu. Granaatõuna mahla polüfenoolid mõjuvad efektiivselt järgmiste hädade puhul: - rakkude vananemine - kroonilised põletikulised protsessid - vähkkasvajad, eriti eesnäärme vähk - ateroskleroos ja südame-veresoonkonna haigused 6 Kiivi : (Pilt 1.7 , Pilt 1.8 ) ladina keelne nimetus : Actinidia chinensis Välimus : Piklikümar roheka viljalihaga lõunamaine puuvili . Kiivil on pruun karvane kest, roheline ja klaasjas seemneterohke viljalihaga . Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi Sisaldus : Kiivi sisaldab väga palju C- vitamiini
kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1...3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. · Harilik kanep - Cannabis sativa L (Cannabis sativa ssp sativa) · India kanep - Cannabis indica Lam (Cannabis sativa ssp indica E. Small & Cronquist) · Metsik kanep - Cannabis ruderalis Janisch Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike, vorme, varieteete: · C. intersita · C. americana · C. chinensis · C. erratica · C. foetens · C. generalis · C. gigantea · C. kafiristanica · C. lupulus · C. macrosperma · C. ruderalis · C. sativa (Grass) · C. sativa 'Chamaeleon' · C. sativa 'Finola' · C. sativa 'Grace' · C. sativa 'Medisins' · C. sativa indica (Grass) · C. sativa intersita · C. sativa L. 'USO 31' · C. sativa sativa (Marijuana) · C. sativa spontanea var. spontanea (Marijuana) · C
kohtades, kus teised rohttaimed kasvada ei taha. • Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe ülemine külg on läikiv. Metspipral on pipart meenutavad maitse ja lõhn ning sellest on taim nimegi saanud. Varrel on ka 2-3 paari abilehti, mis paiknevad vastakuti. • Õied kasvavad ühekaupa varre otsas, on kahvatud tumepunased, längus ja lamavad maapinnal. ASTILBE CHINENSIS – HIINA ASTILBE • Tugev pruunikas roomav risoom, paljad või hõredakarvased varred ja kahelisulgjad väikeste roostevärvi karvakestega kaetud pealt läikivad lehed. Õied on roosakaslillad lillakate tolmukaniitidega ja ‘Visions in asetsevad väga lühikestel Red’ karvastel raagudel kuni 30 cm pikkuses hõredas õisikus. Õitseb augustis septembris (hiline õitseja) ja kõrgus on 80...100 cm.
kasvatatakse teda nii Kesk-Ameerikas kui Kagu-Aasias. Nagalise nahkja punaka koore all on valge hõrk vili, seeme keskel. Viljaliha on eleetaoline värske ja hapuka maitsega. Kasutamine Vilja avamiseks tuleb teha noaga lõige ja avada kaas. Rambutani on hea süüa värskelt või lõigata pooleks, eraldada kivi ja segada puuviljasalatisse. Eestis küünib kilohind aga sadadesse kroonidesse. Oluline Seemet ei sööda! 8. Liti ingl lichee, lychee, ladina Litchi chinensis, soome litsi, vene Kirjeldus Litit on Hiinas kasvatatud juba tuhandeid aastaid ning teda peetakse romantika sümboliks. Ta näeb välja nagu väike durian, kuid muud neil ühist ei ole. Litil on nahkjas väikeste soomustega kaetud koor. Sees olev läbipaistev viljaliha meenutab maitselt küpset karusmarja. Ostmine Koore värvuse järgi saab otsustada vilja küpsuse üle. Roosakaspunane värv viitab küpsusele. Toores liti on roheka koorega ning üleküpsenud vili läheb pruuniks.
Деревья доживают до пятисот лет. У многих видов плоды съедобны — они представляют собой крупные оранжевые мясистые 1 —10-семянные ягоды. 1.17 Киви (Kiivi) - название плодов культурных сортов растений, принадлежащих к роду Актиниедия, виду Актиниедия китаейская (лат. Actinidia chinensis) или Актиниедия деликатеесная (лат. Actinidia deliciosa). Сами растения представляют собой крупные древовидные 8 лианы родом из Китая, поэтому киви иногда называют «китайским крыжовником». 1.18 Вишня (Kirsid) - Вишня
Fifth level Õied juunis Kanada kilpleht MENISPERMUM canadense 3m Click to edit Master text stylesVäänduv Second level Mari mürgine Third level Leht karedapinnaga Fourth level Õitseb sügisel Fifth level Hiina sidrunväändik SCHISANDRA chinensis 10 m Click to edit Master text styles Väänduv Second level Mari söödav Third level Fourth level Fifth level Roniv hortensia HYDRANGEA anomala Click to edit Master text styles Second level 12m Third level Ronijuured Fourth level Fifth level Kesksuvel õitseb
juurdunud varreosadega. Parim paljundusviis on puhma jagamine Kasutustatakse pinnakatte taimena, muru asemel puude all Sordid https://www.google.com/imgres?imgurl=http://www.calmia .ee/Pildid/Pysilill/metspipar.jpg&imgrefurl=http://www.cal mia.ee/Taimed/Pysilill/metspipar.html&h=525&w=7 Hiina astilbe (Astilbe chinensis) Kõrgus 80-100 cm, kõrge,, taim on püstjas põõsas, püstine, kitsas õisik, õitseb august-september Liike 30-35, looduslikult levinud Kesk- ja Ida- Aasias, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas, külmakindlad Kasvukoht päikeseline kuni poolvari Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes keskmise nõudlikkusega. Õitseb juuli kuni september, õied , õied punakad, roosakad kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises
kuni vaigukäike, sisaldab eeterlikke Harilik kadakas (Juniperus communis); Sabiina mägedes kasvavad kuni 4000 m troopikamägedeni, õlisid. Tihedus 15% niiskuse kadakas (Juniperus sabina); Hiina kadakas kõrgusel; ka soodsates peamiselt aga juures 410-700 kg/m3. (Juniperus chinensis); tingimustes on aeglase kasvuga, parasvöötme Kasutatakse tisleritöödel, suudavad kasvada ka lõunaosas ja treimiseks, muusikariistade ja poolrippuvatena. subtroopikas. suveniiride valmistamiseks.
väiksemad ning õhukese ja kergesti eralduva koorega, nende magus õrn lõhnav viljaliha sisaldab sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C- ja B-vitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri- ja parfümeeriatööstuses. Mandariinide maailmatoodang oli 1996. aastal 16 miljonit tonni. Esikohal on Hiina. Kiivi Kiivi (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud. Viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud
Viljalehed: mitu Sigimik: üldiselt sünkarpne Vili: käsnjas ja ebakorrapäraselt avanev Liik Nuphar luteum kollane vesikupp Liik Nymphaea alba valge vesiroos Selts Austrobaileyales Austrobaileialaadsed Väike monofüleetiline selts, mis on väga hästi eristunud mol. tunnuste alusel. Morfoloogilised sünapomorfsed tunnused puuduvad! Sug. Schisandraceae väändikulised Liik Schisandra chinensis hiina sidrunväändik Kuulus ravimtaim Hiina meditsiinis (köha, unetus) Tugev biostimulaator üldkurnatuse puhul Schisandraceae väändikulised Liik Illicium verum harilik tähtaniisipuu Igihaljas puu Koguvili on tähekujuline Köharavim, antimikroobne, seedimist soodustav Magnoliidid Leheserv terve, embrüonaalsed sarnasused Selts Piperales pipralaadsed
Juniperus sabina 'Cupressifolia' küpressilehine sabiina kadakas. Madal laiuv põõsas tugevate põhiokstega ja tugevate tihedate, jämedate võrsetega. Osa okkaid nõeljad, osa soomusjad, tumerohelised või sageli ka sinakad. Väga dekoratiivne. Juniperus sabina 'Mas' lehed ja võrsed sinirohelised, võrsed longus, tipud talvel pronksjad. Juniperus sabina 'Argentea Marginata' võrsed osaliselt valkjate okaste ja soomustega, mis asetsevad hajusalt. Juniperus chinensis L. hiina kadakas Võrsetipud rippuvad. Lehed kahesugused. Okkakujulised lehed on püstised, 3-kaupa männastes, 0,8...1,2 cm pikad, pealt keskelt rohelised ja kahe sinakasvalge õhulõheribaga. Vanematel taimedel on lehed soomusjad, kitsasrombjad, vastakuti, tihedalt ligihoiduvad, ainult tipp väljapoole pöördunud, kuni 0,15 cm pikad, tömbid, rohelised, serv heledam, seljal sissevajutatud nääre. Eristamistunnusteks virgiinia ja sabiina kadakast on kolmekaupa asuvad
tarbeesemeid. Puitu kasutatakse kütteks ning varem ka söepõletamiseks. 29. Perekond sarapuu ja harilik sarapuu Perekond sarapuu (Corylus L.) [kórülus] Corylus oli sarapuu nimetuseks Vergiliusel, kreeka k. korus kiiver, iseloomustamaks sarapuupähkli kesta kuju ja tugevust. Perekonnas on ühekojalised, ühesuguliste õitega ja suvehaljaste vahelduvate lihtlehtedega kõrgemad põõsad, harvem kuni 40 m. (C. chinensis) kõrgused hallika sileda kuni rõmelise tüvekoorega puud. Lehed tihti ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga kuni nõrgalt hõlmised ja üsna suured, abilehed väikesed, varisevad varakult. Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist. Vili on pähkel, milline on kas osaliselt või täielikult ümbritsetud lehetaolise, kaussja või
lawsoniana). · Haljastuses sobib kasvatamiseks noorena veidi soojematesse kohtadesse istutatuna (kaitstud põhja poolt), nii üksikpuudena kui grupiti. 19. Perekond kadakas (Juniperus) ja harilik kadakas (Juniperus communis) Juniperus - Perekonna esindajad on igihaljad kahe- või ühekojalised puud või põõsad. Perekonda kuulub u. (50) 60 liiki, milledest 9 kasvab Euroopas nt harilik kadakas (Juniperus communis), sabiina kadakas (Juniperus sabina), hiina kadakas (Juniperus chinensis). Perekond jagatakse sageli kolmeks alamperekonnaks: alamperekond Caryocedrus. Marikäbid on suured ja seemned luukõva sisemise kattega kokku kasvanud. Lehed okkakujulised (Juniperus drupacea). alamperekond Oxycedrus. Seemned on vabad. Kahekojalised. Lehed okkataolised, ilma vaigunäärmeteta (Juniperus communis etc.). alamperekond Sabina. Seemned on vabad, lehed sageli soomusekujulised, õli- või vaigunäärmega. Primaarsed lehed on okkakujulised
'Punctata'; 'Purpurea'; 'Quercifolia'; 'Variegata' ('Aureo-variegata'); 'Columnaris Nana'; 'Frans Fontaine'; 'Globus'; 29. Perekond sarapuu ja harilik sarapuu Perekond sarapuu (Corylus L.) Corylus oli sarapuu nimetuseks Vergiliusel, kreeka k. korus kiiver, iseloomustamaks sarapuupähkli kesta kuju ja tugevust. Perekonnas on ühekojalised, ühesuguliste õitega ja suvehaljaste vahelduvate lihtlehtedega kõrgemad põõsad, harvem kuni 40 m. (C. chinensis) kõrgused hallika sileda kuni rõmelise tüvekoorega puud. Lehed tihti ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga kuni nõrgalt hõlmised ja üsna suured, abilehed väikesed, varisevad varakult. Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist. Vili on pähkel, milline on kas osaliselt
annaabi.ee 
