Charles Baudelaire ,,Kurja õied" Baudelaire'i 1857.aastal ilmunud luulekogus ,,Les fleurs du mal" sisaldub üle 120 luuletuse. Need kajastavad erinevaid teemasid, peamisel kohal on siiski inimene oma tunnetega. Käsitluslaadilt on Baudelaire'i luules tähtsal kohal sümbolid ja võrdlus. Luulekogu on jaotatud viide ossa: ,,Spliin ja ideaal", ,,Vein", ,,Kurja õied", ,,Vastuhakk" ja ,,Surm". Osade pealkirjad annavad edasi osades toimuvat, üldist meeleolu. Spliin ja ideaal on väga vastandlikud mõisted. Spliin toob üksnes negatiivseid seoseid, samas ideaal seostub kõige positiivsega. Baudelaire on aga kaks mõistet ühendanud. Siiski kumab esimese osa luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab ,,Sest mina ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis meenutaks mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrr...
9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 ¤ Lapsepõlv - lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. ¤ Baudelaire'i isa suri varakult (pärandus) ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga. ¤ Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège Louis-le-Grandis juurat ( kuid teda tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladina kvartal) ¤ Baudelaire saadeti Indiasse, pöördus tagasi täisealiseks saamisel Pariisi. (Indiasse jõudmata) ¤ 3 aastat dändielu, tänu isa jäetud pärandusele. Perekond sekkus, Baudelaire kuulutati teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk. (Sundis kirjutama) ¤ Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857. "Kurjad lilled" (põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baude...
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud......................................................................................
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega. 3. Aristokratism (= eesõigustatud ülemkiht). Uusromantikud kuulutasid elu ülimaks väärtuseks kunsti. Kunstnik oli kõrgem olend, valitu, kelle looming ja käitumine ei pea...
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu, kirjanikunimega Emil Tode ja Anton Nigov sündis 13. septembril 1962 Tallinnas Nõmmel agronoomi ja raamatupidaja pojana. Ta on väga looduslembeline, ning meeldib tegeleda ka fotograafiaga. Ta elab Järva maakonnas. Õnnepalu tunneb huvi poliitika vastu. Nagu ta ise ühes Eesti Ekspressile antud intervjuus ütleb: ,,Poliitika on seotud inimeste, nende hoiakutega. Toimuvat on eemalt huvitav vaadata kui inimlikku komöödiat, püüda näha, mis seal taga on." Ta kirjutab raamatuid selleks, et ühiskonda ja inimesi mõjutada ning luua juurde vabadust. Kuid Riigikogusse ta kandideerida ei kavatse, kuna eelistab olla sõltumatu. Õnnepalu on ka öelnud, et ta eelistab Tallinnale Tartut, kuna esimene on destruktiivne, teine aga armsam, kuna tal on selge struktuur ja olemasolu põhjendus. Siit tulenebki põhjus, miks tema romaanide peategelased...
Tõnu Õnnepalu Elukäik Tõnu Õnnepalu on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas. Tõnu Õnnepalu õppis 1980–1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat ning lõpetas selle cum laude. Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda on ta olnud vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. Oma nime asemel on kasutanud ka kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov. Tõnu Õnnepalu alustas luuletajana, saades proosakirjanikuks Emil Tode nime all. Kokku on ta avaldanud 6 romaani: 1993 "Piiririik" - Esimene tähelepanu võitnud teos, mis p...
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
