Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "CD-ROM - Teine kontrolltöö, Arvutid I". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ketas, disc, süvendid, spiraali, kiirest, ketta, memory, tavalisem, pikkuseks, kihiks, peegeldamine, pealmine, bitist, koodis, bitti, monokroomne, muusika, kordi, tavaliste, samale, kustutadaarvutikasutajad mõttele ise CD-ROM-ile oma tarkvara salvestada. Praegu ongi tootmisel sellised seadmed, mis võimaldavad spetsiaalsele tühjale laserplaadile (toorikule) kirjutada. CD-kirjutajaidon kahte sorti: CD-R- suudab kirjutada vastavale plaadile ainult ühe korra, st plaadil olevaid andmeid enam muuta ei saa. CD-RW-(CD-ReWriteable) suudab kasutada nii CD-R, kui ka spetsiaalseid CD-RW plaate.CD-RW plaadil saab andmeid korduvalt üle kirjutada 1.1.CD-R Compact Disc Recordable, salvestatav laserketas. Kasutatakse ka nime CD-WO või "WORM disk". Sarnaneb ehituselt CD-ROM-ile, kuid põhimiku ja metallikihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist andmekiht. Põhimikku on pressitud pidev spiraalvagu, mille järgi kirjutav seade hiljem kirjutuslaserit positsioneerib. Kirjutamisel tekitatakse vagudevahelisele alale "lohke". Need ei ole tegelikult lohud, vaid materjali kerge sulatamisega mittepeegeldavaks muudetud piirkonnad, mida CD- seadme laser
mereväele valmistatud kõvaketas. 1973. aastal tuli IBM välja niinimetatud tänapäevaste kõvaketaste isaga, millest väljastati kaks 30 MB mudelit ja üks 70 MB mudel. 1980.aastal valmistati esimene kõvaketas kodukasutuseks. Selle kõvaketta maht oli 5 MB. Samal ajal valmistas IBM 1 GB kõvakettaid, mis olid külmkapi suurused. 1983. aastal lasti välja kõvaketas 5 laiusega 3.5, mis on tänapäevaste kõvaketaste standardiks. Sülearvuti ketas laiusega 2.5 ning mahutavusega 100 MB lasti välja 1991. aastal. (Vikipedia) 1.2.2 Väline kõvaketas Välise kõvaketta ühendamine on üks lihtsamaid viise arvutile lisamälu saamiseks. Välisel kõvakettal on hea säilitada fotosid, muusikat, videoid ning teisi mahukaid faile. Samuti võib see olla see sisekõvaketta mälumahu täiendamiseks. Välise kõvaketta paigaldamiseks tuleb see arvuti ja toitejuhtmega ühendada. Enamuse ühendamiseks on vaja USB-porti.
Kuivõrd etapid on sõltumatud saame siis, kui esimene käsk on kolmandas etapis ja teine käsk teises alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 12.Süvapöördusmälud. Random access memory –suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge
....................................................................................21 4.3. CD-ROM.......................................................................................................................24 4.4. Kirjutav CD-ROM'i seade.............................................................................................29 4.5. DVD- (Digital Versatile Disc).......................................................................................32 4.6. Magnet-optiline ketas....................................................................................................38 4.7. Striimer..........................................................................................................................39 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick)..................................................................39 5. KUVAR................................................................................................................................41
................. 24 Peidikmälu, vahemälu (Cache) ................................................................................................... 25 Arvuti mälu ............................................................................................................................................. 30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy) ................................................................................ 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) ............................................... 33 Muutmälu (RAM) ....................................................................................................................... 33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) .................................................................... 34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) ......................................................... 36
.................................................24 Peidikmälu, vahemälu (Cache)..................................................................................................25 Arvuti mälu ....................................................................................................................................30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy).............................................................................. 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification)..............................................33 Muutmälu (RAM)......................................................................................................................33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM)..................................................................34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM).......................................................36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory).........................
on kolmandas etapis ja teine käsk teises alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 3. Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge
kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises
holograafiline salvesti 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). VAADAKE SEDA ILLUSTRATSIOONI KA, SUHT KERGE MÕISTA : http://csillustrated.berkeley.edu/PDFs/handouts/cache-3-associativity-handout.pdf Tänapäevaste vahemälusüsteemide kasutamise efektiivsus ulatub 90%-ni ehk üheksakümnel juhul sajast mälu poole pöördumisest leiab protsessor otsitava informatsiooni kiirest vahemälust. Kui vajalikke andmeid vahemälus ei leidu, järgneb lugemine aeglasemast põhimälust. Tänapäeval realiseeritakse vahemälu tihti kahes osas. Väiksem ja kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemälu võib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronlülitus. L1-vahemälude maht ulatub käesoleval ajal kuni 64 KB-ni, L2-vahemälud mahutavad kuni 1MB informatsiooni
Toimub tarkvaraliselt. Segmendid on eri suurusega ja laetakse sinna kus on ruumi. Keerukam ja aeganõudvam kui lkdeks jagamine. Optilised mäluseadmed Optilistel ketastel on magnetketate ees märgatavad eelised. Ei ole vaja karta magnetpeade purunemist, ega väliskeskkonna kahjuliku mõju. Vähem tundlikud temp. Suhtes. CD-ROM andmete säilitamiseks. Kihid: polükarbonaat, valgustpeegeldav õhuke kaitsekiht, markeering. CD-R ühekordselt kirjutatav optiline ketas, aga aluse ja metallikihi vahel on valgustundlikust org. ainest andmekiht. CD-RW ümberkirjutatav ketas. Andmekihi pind koosneb keemilistest komponentidest, mis võivad oleneval tempist oma olekut korduvalt muuta. Laserkiire abil kustutamine. Spetsiaalse riistvara realiseerimine Programmne realisatsioon suvalist algoritmi saab realiseerida universaalarvutis programmina. PC külge ühendada juhitav seade ning kirjutada programm.
poolt kindlaksmääratud tehe ning seejärel pannakse tulemus taas siinile, kust ta suundub tagasi registritesse/mällu. f). Andme- ja aadressiregistrid- Andme- ning aadressiregistrites säilitatakse ajutiselt infot, mida protsessor parajasti töötleb. Et sisenemisaeg mällu on suurusjärgus ~50ns on oluliselt efektiivsem kasutada kiirema sisenemisajaga registreid. 31.Optilised mäluseadmed[1] *CD-ROM:*Info salvestamiseks kasutatakse peegelduvat materjali, milles on süvendid. Rada on CD-ROM'il spiraali kujuline (mitte konstentriline nagu kõvakettal). Lugeva laseri positsioneerimine on analoogiline kõvaketta peade positsioneerimisega. Peegeldunud laseri kiir teisendatakse elektriliseks signaaliks. *Süvendite(pit) sügavus on üldjuhul ¼ lanepikkusest. Tänu sellele läbib süvendisse sisenenud kiir ½ lainepikkuse võrra pikema tee ning läheb ketta pinnalt peegeluva lainega vastandfaasi.
toimub alati analoog signaaliga (kallutus mähised ja kiire heleduse juhtimine). Sellepärast peab teisendama protsessori diskreetse info kuskil analoog kujule. Selleks on digitaal-analoog muundur mis võib asuda vodeokaardil, monitoris või käsutatakse ka video mälu millel on muundur sees (RAMDAC). vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) ( Nad on kergemad ja vajavad palju vähem toiteenergiat kui tavalised katoodkiiretoruga kuvarid. Vedelkristallid on pikad molekulid, mis keerduvad spiraali, kui neile rakendada elektrivälja. Vedelkristallirakkude kihti läbiva valguse polarisatsioonitasand pöördub vastavalt molekulide spiraali orientatsioionile. Pärast vedelkristallikihi läbimist läbib valgus filtri, mis sõltuvalt polarisatsioonitasandi suunast kas laseb valgust läbi või ei lase. Nii on võimalik elektriväljaga juhtida iga pikseli heledust ja värvilise vedelkristallkuvari puhul ka värvi. ) LCD kuvarid on kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted effektil põhinevad
Nii surutakse käsu täitmise aega oluliselt kokku. Probleemiks on siirdekäsud, kuna IF teostatakse parajasti käsu jaoks, mida kavas polegi. Tekib 'mull'. Viivitustega siire. Kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub eelmise OE ajal, täidetakse järgnev käsk täielikult, enne kui siirdekäsu aadressile minnakse .. kotatakse ainult 1 takt. Andmete sõltuvuse korral tekib samuti 'mull' .. probleemi lahendab andmete edastus otse. Suvapöördusmälud RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu. Kiire ja kallis. Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid.
Põhimälu e. Muutmälu (RAM-Random Access Memory) kasutatakse arvutis programmide-andmete jooksutamisel-töötlemisel. Seal hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja muid vajalikke andmeid. Erinevad programmid vajavad erineval määral põhimälu. Põhimälu jaotust saab vaadata: Windows2000 puhul CTRL+ALT+DEL >TASKLIST-> processes ja perfomance Personaalarvuti põhimälu jaotus. Näidata ja kirjeldada Win98/Win2000. Arvuti mälu klassifikatsioon (mälu puu). Computer memory classification · jaotus pöördumise viisi järgi o suvapöördus o jadapöördus · jaotus info säilitamise põhimõtte järgi o pooljuhtmälu muutmälu püsimälu o magnetmälu o optiline mälu Mälu hierarhia arvutis (memory hierarchy) · registermälu (registers) · peidikmälu e. vahemälu (cache) · põhimälu (main store) · välismälu
Lugemisel indutseerib mähises pinge impulsse ainult magnetvälja muutus. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja suund sõltub sellest, millises suunas on magnetvälja üleminek. Seega peab salvestamisel info olema kodeeritud üleminekute kaudu. Selleks leidub erinevaid meetodeid. Kõvaketas (HDD) kujutab endast paketti pöörlevaid kettaid, mis on jäigast mittemagneetuvast alusest ja ka kaetud väga õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on oma lug/kir pea. Kõik pead positsioneeritakse koos vastavate ketaste pindadel olevate radade kohale. Kasutatakse tagasisidega süsteemi, kus teatud ketta pinnal oleva spetsiaalse servoinfo järgi häälestatakse pead maksimaalse signaali järgi. Ketaste pindadel kohakuti olevad rajad moodustavad läbi kogu paketi silindri. Rajad jagunevad omakorda sektoriteks. Ketta pind peab olema väga sile, sest pead liiguvad ketta pinnale väga lähedal.
põhimälus asuva informatsiooni kasutamises protsessori poolt. Näiteks suur osa programmist asub mälus täitmisjärjekorras, osa käske täidetakse korduvalt, mõningaid andmeid kasutatakse korduvalt jne. Need asjaolud lubavad protsessorile vajaliku informatsiooni toimetada õigeaegselt põhimälust vahemällu. Tänapäevaste vahemälusüsteemide kasutamise efektiivsus ulatub 90%-ni ehk üheksakümnel juhul sajast mälu poole pöördumisest leiab protsessor otsitava informatsiooni kiirest vahemälust. Kui vajalikke andmeid vahemälus ei leidu, järgneb lugemine aeglasemast põhimälust. Tänapäeval realiseeritakse vahemälu tihti kahes osas. Väiksem ja kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemälu võib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronlülitus. L1-vahemälude maht ulatub käesoleval ajal kuni 64 KB-ni, L2-vahemälud mahutavad kuni 1MB informatsiooni
taga olev valgustus. LED (Light Emitting Diode) kujutis luuakse valgusdioodide ehk LED-ide abil. Vastavalt ekraani tüübile on valgusdioodid ka ühe- või mitmevärvilised. Mitmevärvilise puhul on kasutusel RGB-lahendus ehk videopildi loovad punased, rohelised ning sinised dioodid. Plussid: dioodide pikk kasutusiga ja madal voolutarve. OLED (Organic Light Emitting Diode) kujutis luuakse orgaaniliste valgusdioodidega. Kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. Orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Plussid: väike voolutarve, painduvad paberipaksused ahelad valmistatakse kilele mitte klaasile. Miinused: aeglased, tundlikud kõrgetele temperatuuridele, ei kannata kõrget pinget. PLASMAKUVAR pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega. Kahe läbipaistva elektrit juhtiva plaadi
Süsteem sobib väga hästi konveieriga protsessorile, seega ajakulu ei ole otseselt võrdeline mälu poole pöördumiste arvuga. 3. RAID ja SSD (pooljuht) kettad. RAID – idee koostada väikestest ketastest ketaste massiiv, mis oleks efektiivsem kui üks suur ketas. Arendamise põhjused: tõstab oluliselt kogu süsteemi töökindlust; paralleelne pöördumine tõstab töökiirust; ühe suure ketta hind on kõrgem kui väikeste ketaste massiiv. Mitme ketta kasutamisel langeb veakindlus, kuna ühe ketta rike rikub salvestatav info. Töökindluse tõstmiseks kasutatakse liiasust, mis võimaldab vigu parandada või minna üle teise ketta kasutamisele. Nii riistvaraline kui ka tarkvaraline realisatsioon. RAID kettad jagatakse tasemeteks. - Tase 0 – ilma liiasusteta massiiv, kõige odavam. Kiirus suureneb, veakindlus mitte. - Tase 1 – liiasusega ketta massiivi puhul kasutatakse peegeldamist e dubleeritakse
konveieri tööd, on otstarbekas realiseerida konveieriga protsessoris ainult selliseid käske, kus operandid on registermälus ja ka tulemus kirjutatakse registrimällu. Suvapöördusmälud Suvapöördusmälud on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus. (Random Access Memory – RAM) RAM jaguneb valmistamise tehnoloogia järgi omakorda magnetmäludeks ja pooljuhtmäludeks. Magnetilised RAM-i mälud on oma tähtsuse kaotanud, kuid kunagi kasutati just ferriitrõngastest koostatud kuupe arvuti põhimäludena. Pooljuht RAM-i mälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeeme valmistamise tehnoloogiat. RAM-i
Tegemist on pinumälul põhineva arvutiga. Operandid võetakse pinumälu pealt ja sinna kirjutatakse ka tulemus. Kõikidel käsuformaatidel on omad eelised. Oluline on arvestada pöördumisi mälu poole, mis on oluline kiiruse seisukohast, aga samas on ka oluline käskude pikkus. 3. RAID ja SSD kettad. RAID sõltumatute ketaste liiasmassiv, mille idee on koostada väikestest ketastest ketaste massiiv, mis oleks efektiivsem kui üks suur ketas. RAID ketaste arendamise põhjused: liiasus tõstab süsteem töökindlust, paralleelne pöördumine sõltumatute ketaste poole tõstab töökiirust ja ühe suure ketta hind on kõrgem kui väikeste ketaste massiiv. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Töökindlust aitab tagada liiasus ehk ühe vea korral saab viga parandada või kasutada teist ketast. RAID kettad jagatakse tasemeteks: RAID 0 tegemist on ilma liiasuseta ketaste massiiviga, mis on RAID
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
