FASD Raseduse esimesel trimestril mõjutab alkohol aju rakkude liikumist ja rakuvaheliste ühenduste tekkimist Alkoholi rohke tarvitamine raseduse teisel trimestril, eriti vahemikus 10-st kuni 20. nädalani peale eostumist, põhjustab enam FAS-i kliinilisi vorme kui ühelgi teisel raseduse perioodil Kolmandal trimestril on eriliselt mõjutatud hippocampus, mis võivad endaga kaasa tuua lugemise- ja nägemishäireid ALKOHOLI MÕJU RASEDUSE ERINEVATES STAADIUMITES Corpus Callosum edastab informatsiooni aju vasakust poolest paremasse poolde ja vastupidi. FAS-ga inimesel võib Corpus Callosum olla normaalselt väiksem ja mõnel juhtumil koguni peaaegu olematu Hippocampus Täidab fundamenaatselt rolli mälu, õppimisvõime ja emotsioonide juures Hüpotaalamus Kontrollib maitseid, emotsioone, temperatuuri ja valutundlikkust Cerebellum (Väikeaju) Kontrollib koordinatsiooni ja liikumist, käitumist ja mälu Aju Eessagar Kontrollib impulsse ja otsustusvõimet
KÜLGMINE KUKLA-OIMUKÄÄR (KESKMINE JA KÜLGMINE) gyrus parahipocampalis - uncus gyri parahipocampalis Lobus parietalis:KIIRUSAGAR gyrus postcentralis TSENTRAALVAOTAGUNE KÄÄR lobulus parietalis superior- ÜLEMINE KIIRUSAGARIK lobulus parietalis inferior- ALUMINED KIIRUSAGARIK gyrus supramarginalis- HOBUSERAUA KUJULINE KÄÄR gyrus angularis- NURKKÄÄR Lobus occipitalis: KUKLASAGAR cuneus- TALD sulcus cingularis- gyrus lingualis gyrus cinguli - VÖÖTKÄÄR Commissures: corpus callosum MÕHNKEHA tema osad: (splenium - MÕIK, truncus - TÜVI, genu - PÕLV, rostrum - NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus)
SEINAD Külgseinad - talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (AB1) eraldab teineteisest sulcus hypothalamicus (A2) Lagi - tela choroidea ventriculi terti - õhuke ja kahekihiline: Lamina choroidea epithelialis (B3) – modifitseerunud ependüüm Pia mater (B4) – väljaspool, tekitab vatsakese laes soonpõhimiku – plexus choroideus ventriculi tertii (B5) - laest ülalpool on otsaju osad – fornix (B6) ja corpus callosum (B7) Põhi - ees: hüpotalamus, chiasma opticum (A8), tuber cinereum (A) koos infundibulum’iga, corpora mamillaria (A10) - taga: substantia perforata posterior (A11) ja pedunculus cerebri (A12) - põhjas on 2 sopist: recessus opticus (A13) recessus infundibuli (A14) Tagasein - epitalamus – comissura habenularum (A15) ja comissura posterior (A16) - viimasest allpool avaneb vatsakesse aquaeductus mesencephali - 2 sopist:
kogemisel ja väljendamisel oletab, et negatiivsete emotsioonide töötlus leiab aset valdavalt aju paremas poolkeras. Davidsoni uurimus on näidanud, et negatiivse emotsiooni tekkega on seotud valikuline aktivatsioon paremas poolkeras. Inimesed, kel on aktiivsem aju parema poolkera eelfrontaalne piirkond, kogevad ja väljendavad rohkem negatiivseid emotsioone. Aju poolkerade vahelised erinevused ilmnevad kõige paremini neil inimestel, kel on ajupooli ühendav nide ehk corpus callosum kirurgiliselt läbi lõigatud aitamaks kontrollida epilepsia raskekujulist vormi. (Psühholoogia gümnaasiumile, Tartu Ülikooli kirjastus) 4
suuda ennast väljendada. Teiselt poolt - kui kahjustatud on Wernicke ala, siis kõne on ladus, kuid arusaamine ei toimi. Tulemuseks on hea konstruktsiooniga laused, millel pole arukat tähendust. · Ka nt pikaajaline ja lühiajaline mälu erinevates kohtades, st on pt-te, kel üks häiritud ja teine OK ja vastupidi. Mis on Wada test ja miks seda tehakse? KASUTATAKSE OPPIDE PUHUL, tegemaks kindlaks, millises poolkeras asub kõnekeskus Mõhnkeha (corpus callosum) ülesanded, miks see teatud haiguste (peamiselt epilepsia) puhul läbi lõigatakse ja mis tagajärjed võivad olla? Lõigatakse läbi, kui üks ajupoolkera hakkab surema. Tuleb osata lahti seletada visuaalne agnoosia: mis juhtub mõhnkeha ühenduste katkemisel, kui stiimul esitatakse vasakusse nägemisvälja või kui visuaalne info ei lähe tagumisse kõnetsooni ja assotsiatsioonialasse (NB! Oluline meeles pidada, et vasak pk ,,oskab rääkida")
MEELEELUNDITEGA SEOTUD TUNDETEED (eritundlikkuse), (vt kraniaalnärvid) Haistmistee Esimese neuroni keha regio olfactoria´s. Teise neuroni keha bulbus olfactorius´es. Kolmanda neuroni keha trigonum olfactorius´es, substantia perforata anterior´is, septum pellucidum´is, area subcallosa´s. Kolmanda neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis´e, kulgeb ümber corpus callosum´i, lõpeb gyrus dentatus´es, b) stria olfactoria intermedia, läbib fornix´i, lõpeb hippocampus´es, c) stria olfactoria lateralis´e, läbib limen insula, lõpeb uncus gyri parahippocampalis´es. Nägemistee Esimene neuron kepp‐ ja kolbrakud Teine neuron bipolaarsed rakud reetinas Kolmas neuron multipolaarsed rakud Neljas neuron corpus geniculatum lat., colliculus sup. Jätkub radiatio optica Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas.
) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis. Vaod jagavad poolkerade pinna sagarateks lobi ja käärudeks gyri. Otsaju poolkera sagarad: (4 suurt + 1 väike =5!) 1.Otsmikusagar lobus frontalis – koores peamiselt liigutuste planeerimise ja juhtimisega seotud
It collects products of neuronal and glial metabolic activity. CHEMORECEPTORS – Sensory neurones which respond to chemical stimuli (e.g. glucose concentration in blood). CONCENTRATION GRADIENT – A difference in the concentration of a particular substance between two compartments. CONE – A receptor cell located in the retina at the back of the eye. It is sensitive to colour. CONTRALATERAL – Structures located on opposite side of the midline. CORPUS CALLOSUM – The large bundle of nerve fibres connecting the left and right hemispheres of the brain. CORTISOL – A hormone* produced in the adrenal cortex*. In man, it is produced in greatest amounts early in the morning to prepare the body for daily activities; implicated in the body response to stress. CYTOPLASM – The contents of the cell, a gelly-like substance made of water and proteins*, in which all intracellular organelles* are suspended. CYTOTOXIC – Cell-killing
poolel üles pikliku ajuni, kus ta moodustab esimese sünapsi. Seal teisie-astme neuronid saadavad oma kiud vastaspoole talamusse. Motoorsed juhteteed, mis lähtuvad aju motoorsest koorset aga ristuvad piklikajus - decussatio pyramidum. Struktuurid, mis sisaldavad ainult ristuvaid aksoneid nimetatakse kommissuurideks. Aju kommissuurid sisaldavad kiude funktsionaalselt seotud ajuosadest kummastki poolest. Suurim moodustis on mõhnkeha e. corpus callosum, mis ühendab kahte ajupoolkera. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS) koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Perifeerne närvisüsteem (PNS) ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline - (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid,
peaajutus : puuduvad hemisfäärid, kesk-ja vaheaju (1-3 e/n.) • Porentsefaalia (urbajusus): õõned ajus • Heterotoopia: hallaine saarekesed valgeaines • Ageneesiad: corpus callosum (mõhnkeha ehk valgeaine kahe poolkera vahel), väikeaju (ageneesia=tekkimatus) 1.Rakkude jagunemisega seotud häired (2.–5. elukuul) • Mikrotsefaalia – pisipealisus, rakkude jagunemine katkeb varakult- tagajärjeks
suuda ennast väljendada. Teiselt poolt - kui kahjustatud on Wernicke ala, siis kõne on ladus, kuid arusaamine ei toimi. Tulemuseks on hea konstruktsiooniga laused, millel pole arukat tähendust. • Ka nt pikaajaline ja lühiajaline mälu erinevates kohtades, st on pt-te, kel üks häiritud ja teine OK ja vastupidi. Mis on Wada test ja miks seda tehakse? KASUTATAKSE OPPIDE PUHUL, tegemaks kindlaks, millises poolkeras asub kõnekeskus Mõhnkeha (corpus callosum) ülesanded, miks see teatud haiguste (peamiselt epilepsia) puhul läbi lõigatakse ja mis tagajärjed võivad olla? Lõigatakse läbi, kui üks ajupoolkera hakkab surema. Tuleb osata lahti seletada visuaalne agnoosia: mis juhtub mõhnkeha ühenduste katkemisel, kui stiimul esitatakse vasakusse nägemisvälja või kui visuaalne info ei lähe tagumisse kõnetsooni ja assotsiatsioonialasse (NB! Oluline meeles pidada, et vasak pk „oskab rääkida“)
närvidesse jäänud pikemaks ajaks püsima vöötlihasrakkudesse). Perifeerseid närve pidi levib viirus edasi kesknärvisüsteemi esmalt seljaajju. Selle tagajärjel kujunevad närvisüsteemi kahjustused. Edasi liigub viirus seljaajust peaajju, kus viiruse ulatuslik replikatsioon toimub aju limbilises süsteemis (autonoomselt funktsioneeriv, motivatsiooni ja meeleolu reguleerimises osalev ajupiirkond, kuhu kuulub corpus callosum`i läheduses suuraju mediaalne serv (limbus) ja rühm sellega lähedaselt seotud teisi ajupiirkondi), mille tulemusena kaotab suurajukoor kontrolli käitumise üle, seda nimetatakse agressiivseks (raevukaks) marutatudiks. Kui viiruse levik jätkub närvisüsteemis ja paljunemine toimub neokorteksis (suuraju suurimad liigiarenguliselt noorimad osad, mis koosnevad kuuest üksteise peal asetsevast neuronikihist), siis tekkinud kliinilised muutused viitavad nn vaiksele marutaudile
Kuidas tehakse: - Arterisse süstitakse ainet mis halvab vastava ajupoole o Motoorika on vastupidi – parem ajupool kontrollib vasakut ja vastupidi. - Kõigepealt peab käsi püsti hoidma ja numbreid lugema, varsti peaks vastaspoole käsi alla kukkuma ja ei saa enam rääkida. - Kui tekst tuleb edasi siis tavaline lateralisatsioon ei kehti; kui teksti tootmine muutub raskemaks siis on ilmselt asjad mõlemas poolkeras. Mõhnkeha (corpus callosum) ülesanded, miks see teatud haiguste (peamiselt epilepsia) puhul läbi lõigatakse ja mis tagajärjed võivad olla? - Ajupooled juhivad keha vastaspoolt. Mõhnkeha läbilõikamise mõju poolkerade vahelisele suhtlusele: - 1) Kortikaalsed ühendused poolkerade homoloogsete punktide vahel ei toimi - 2) Kumbki poolkera funktsioneerib iseseisvalt – teise poolkera tundmustele, mõtetele jms pole juurdepääsu
poolt öelduks);assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks. 3)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) - terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad funktsioonid. Limbiline süsteem Limbus = ääris, s.o. struktuurid, mis ümbritsevad ajutüve. ·Hippocampus ·Talamus ·Gyrus cinguli ·Corpus callosum ·Fornix ·Hüpotalamus ·Mamillaarkehad ·Amygdala ·Haistmissibul - üldise psüühilise aktiivsuse ja põhiliste kaasasündinud vajaduste (enesesäilitamine, toitumine, paljunemine) rahuldamisega seotud käitumise regulatsioon - mälu regulatsioon, mälu on tugevasti seotud enesealalhoiuga: näiteks loomadel on erakordselt tähtis mäletada, kust saab juua, süüa, kus on tõenäoline vaenlase asupaik
less stress ; AVP ; 2 max [3] 102. ref. faster / rapid / AW ; AVP ; e.g. survival 1 max [1] 103. (i) corpus callosum ; 1 (ii) cerebellum ; medulla (oblongata) ; hypothalamus ; cerebrum / cerebral cortex ; 4 [5] 104. acetylcholine – neurotransmitter / AW ;
Kogu suuraju on kaetud u 3 mm 40 paksuse suurajukoorega. See koor on kaetud paljude kurdudega, mis suurendab aju välispinda. Kuna ajukoor koosneb paljudest närvirakkudest, näib ajukoor hallina (seetõttu nimetatakse seda hallolluseks). Suurajukoore kurde nimetatakse ajukäärudeks (gyri) ning vagusid, mis ajukäärusid üksteisest eraldavad (sulci). Sügav pikivagu jagab suuraju kaheks poolkeraks, mis on omavahel ühendatud mõhnkehaga (corpus callosum). Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Ajukäärude vahel olevad väljad on nii sensoorsed kui ka motoorsed ning ühtlasi ka primaarsed ja
annaabi.ee 
