LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk
...................................................... 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ............................................................................. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25 6. Lest sääremarjalihas m. Soleus ............................................................................................... 26 7. Pikk pindluulihas m. peroneus longus ................................................................................... 27 8. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................... 28 9. Vihmausslihased mm. Lumbricales ........
patella - KEDERLUU tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK LUU PEKSE linea musculi solei LESTIAS SOON Fibula - PINDLUU caput fibulae -PINDLUU PEA apex capitis fibulae TIPP ?? malleolus lateraalis KÜLG................................? ossa tarsi - KANNALUU talus - KONTSLUU os cuneiforme med, intermed et lat - TALDLUU calcaneus - KANDLUU os cuboideum - KUUPLUU os naviculare - LODILUU metatarsus - PÖIALUU os metatarsale (5) - PÖIA ABALUU ossa digitorum pedis - VARBALUUD hallux - SUUR VARVAS
5. 4 M. semimembranosus Poolkilelihas 6. 4 M. plantaris Tallalihas 7. 4 M. gastrocnemius Kaksik-sääremarjalihas 8. 4 M. soleus; Lest-sääremarjalihas; ; 9. M. triceps surae Sääremarja-kolmpealihas 5 Tendo calcaneus ehk tendo Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus 0. Achillis 5 M. extensor digitorum longus Pikk varvastesirutaja 1. 5 M. tibialis anterior Eesmine sääre-luulihas 2. 5 M
Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutust liigutused M. triceps -caput mediale calcaneus, -jala plantaar- -TC ja tibialis surae: condylus medialis; tagumine pind fleksioon (mõlemad) põlveliiges -m. caput laterale -sääre fleksioon (ainult gastro.) gastrocnemius condylus lateralis (roheline) -linea m. solei, -m. soleus caput fibulae ja (roosa/punane) fibula M
M. FIBULARIS BREVIS · ALGAB o Fibula lateraalsel pinnal · KINNITUB o 5. metatarsaalluu SÄÄRE TAGUMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. TRICEPS SURAE M. GASTROCNEMIUS · CAPUT MEDIALE o ALGAB Reieluu condylus medialis'elt · CAPUT LATERALE o ALGAB Reieluu condylus lateralis'elt M. SOLEUS · ALGAB o Linea m. solei o Caput fibulae o Fibula · KINNITUB o Calcaneus'e tagumine pind M. PLANTARIS · ALGAB o Femur'i linea supercondylaris lateralis'elt o Condylus lateralis'elt · KINNITUB o Calcaneus'e tagumisele pinnale SÄÄRE TAGUMISE RÜHMA SÜVA LIHASED M. POPLITEUS · ALGAB o Femur'i condylus lateralis'ele · KINNITUB o Tibia tagumisele pinnale M. TIBIALIS POSTERIOR · ALGAB o Tibia ja fibula tagumiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-4
1) Musculus soleus o: linea musculi solei + membrana interossea + facies posterior fibulae 2) Musculus gastrocnemius o: caput mediale – condylus medialis femoris o: caput laterale – condylus lateralis femoris i: tuber calcanei -> tendo calcanei (Achilleus) f: jala plantaarfleksioon + põlveliigese fleksioon + seismisel hoiab keha hüppeliigesest ette vajumast Musculus plantaris o: condylus lateralis femoris + capsula articulares genus i: tendo calcaneus f: pingutab põlveliigese kapslit Külgmine rühm Musculus peroneus fibularis brevis o: facies lateralis fibulae i: os metatarsi 5. F: jala plantaarfleksioon + jala lateraalse serva tõstmine Musculus peroneus fibularis longus o; caput fibulae + condylus lateralis tibiae i: os cuneiforme mediale + os metatarsi I f: jala plantaarfleksioon + jala lateraalse serva tõstmine + jalavõlvi hoidmine Eesmine rühm Musculus extensor hallucis longus
malleoli). PINDLUU (fibula) peas Pindluu pea (caput fibulae) kannab pindluupea-liigespinda (facies articularis capitis fibulae). Pindluukeha (corpus fibulae) tagumisel küljel on luudevaheline serv (margo interosseus). Pindluu alumine ots moodustab külgmise pekse ( malleolus lateralis). KANNALUUD (ossa tarsi) (peas) Kontsluu- talus Keskmine talbluu- cuneiforme mediale Kandluu- calcaneus Vahepealne talbluu- cuneiforme intermedium Lodiluu- os naviculare Külgmine talbluu- cuneiforme laterale Kuupluu- os cuboideum KONTSLUU (talus) (peas) Kontsluupea (caput tali) kannab lodiluumist liigespinda (facies articularis navicularis). Kontsluukael (collum tali). Kontsluu keha (corpus tali) ülemine osa moodustab kontsluuploki (trochlea tali). KANDLUU (calcaneus) (peas)
Liigutused jala üksikute luude vahelistes liigestes on üsna piiratud ega muuda jala välist vormi. Kontsluu, kand- ja lodiluu vahel moodustuva liigese eest taha kulgeva telje ümber toimub jala sisemise serva laskumine kuni 10° ja tõstmine 25-30°. Jala painutamine ja sirutamine on kokku võimalik 70-90°, lähendamine ja eemaldamine 60-90° ulatuses. Hüppeliigese ehitus: Fibula = sääreluu Fibularis longus muscle = pikk säärelihas Calcaneus = kannaluu Calcaneal tendon = Achilleuse e. kannakõõlus Tendon of tibialis anterior muscle = eesmise säärelihase kõõlus Extensor hallucis longus muscle = pikk sirutajalihas (suurele varbale) Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele) Anterior talofibular ligament = eesmine kontsluu side Metatarsal bones = pöiavõlvi luud Hüppeliigeste nikastus Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma
F: võimaldab puusaliigese liikumist, reie liikumine taha, pöörab reit välja, eemaldab reit. Reie kakspealihas m. biceps femoris Algab: · Reieluu ülemiselt otsalt · Istmikuluult Kinnitub pindluu pea piirkonda F: painutab säärt, pöörab säärt välja Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius Algab. · Reieluu keskmiselt põndalt · Reieluu külgmiselt põndalt Kinnitub kandluule, võimas kannakõõlus (tendo calcaneus) F: painutab säärt, sirutab pöida Lest- sääremarjalihas m. soleus Algab: · sääreluu ülemiselt osalt (põndalt) · pindluu pea piirkonnast Kinnitub: moodustab koos m . gastrocnemiusega kannakõõluse F: sirutab pöida Reie nelipealihas m. quadriceps femoris Jaguneb neljaks lihaseks: · reie sirglihas m. rectus femoris algab niudeluu ogalt · külgmine pakslihas m. vastus lateralis algab reieluu suurelt pöörlilt ja luu keskosalt (karejoonelt)
sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a) ranne randmeluud (8), b) kämmal kämblaluud (5), c) sõrmed sõrmelülid (14).
mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu
mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus Lodiluu - navicular Talbluu – medialcuneiform Pöialluud – metatarsal – 5 tk Lülid *Luud, mis moodustavad pikivõlvi (medial longitudinal arch). Pikivõlv – koondub kontsluu köbrule ja läbib 5 varba põhimiku. 7. Vaagnaluud: nimeta luude osad, mis moodustavad piiri suur- ja väikevaagna vahel. 1- ristluu 2- niudeluu 3- häbemeluu
sirglihas), millistelt luudelt algab ( paksud - reieluult, sirglihas niudeluult), millisele liigesele toimib puusaliiges (ette viia). 10) Millise lihase toimel me tõuseme varvastele ( sääre kolmpealihas triceps surae), millistest osadest koosneb ( lestlihas m. soleus, sääre kaksikpealihas m. gastrocnemius), millistelt luudelt algavad (sääre/reieluult), millisele luule kinnitub (kandluule calcaneus) ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust (Achilleuse kand) 1) Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. a) toruluud reieluu, pindluu, b) lameluud roided, c) lühikesed luud kanna / randmeluud d) segaluud abaluu, selgroolüli. 2) Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. a) ranne randmeluud (8), b) kämmal kämblaluud (5), c) sõrmed sõrmelülid (14).
(luu)peks (Malleolus medialis) Pindluupea (Caput fibulae), Pindluukael (Collum fibulae), Pindluu Pindluukeha (Corpus fibulae), Lateraalne vasarik e. Fibula Lateraalne (luu)peks (Malleolus lateralis) Erikujulistena kolmes reas: Proksimaalne (Kontsluu- Kanna luud Talus, plokk-Trochlea tali, Kandluu-Calcaneus) , keskne Ossa tarsi (Tsentraalne kannaluu-Os tarsi centrale)ja distaalne rida (I-IV Kannaluu-Os tarsale: I-IV) Pöia luud Ossa Ossa metatarsalia I-V: Põhimik (Basis), Keha (Corpus), metatarsalia I-V Pea (Caput) Varvaste luud Sarnanevad ehituselt ja arvult eesjäseme luudega. Ossa digitorum pedis
facies posterior tibiae; i. 2. 5. varba phalanx distalis (4 kõõlust!); f. varvaste painutamine (+ jala plantaarfleksioon) M. triceps surae - 2 suurt osa: M. soleus: o. linea musculi solei, membrana interossea, facies posterior fibulae; M. gastrocnemius: caput mediale: o. condylus medialis femoris; caput laterale: o. condylus lateralis femoris; i. - tuber calcanei kõigi osade ühine lõppkõõlus on tendo calcaneus (ka: tendo Achillis e. Ahhilleuse kõõlus!); f. a) jala plantaarfleksioon (kõige tugevam talla poole painutaja peamine äratõukelihas hüpetel, jooksmisel jne.!), b) põlveliigeses fleksioon (gastrocnemius!), c) seismisel hoiab keha hüppeliigesest ette vajumast (soleus!). M. plantaris: (inimesel vähetähtis, vahel puudub, hästi arenenud närilistel näiteks laborirottidel!) o. condylus lateralis femoris + capsula art. genus; i. tendo calcaneus; f
Paksud algavad reieluult, peenike niudeluult. Toimib puusaliigesele (ette-viimine). 30. Millise lihase toimel me tõuseme varvastele, millistest osadest koosneb, millistelt luudelt algavad, millisele luule kinnitub ja kuidas nimetatakse lõppkõõlust. Tõuseme varvastele sääremarja-kolmpealihase (triceps surae) toimel. Koosneb 2 lihasest: lestlihas (musculus soleus) ja kaksik-sääremarjalihas (musculus gastrocnemius). O. sääre/reieluu. I. Kandluu (calcaneus) Lõppkõõlust nimetatakse Achilleuse kõõlus/kand. 31. Luude jaotus : nim. millist tüüpi luid esineb ja too iga kohta näide. Toruluud e. pikad luud reieluu, pindluu Lameluud roided Lühikesed luud kanna/randmeluud Segaluud abaluu, selgroolüli 32. Käelaba luud: nim. käe osad, märgi kuidas nim. seal olevaid luid ja mitu neid on. Randmeluud (8) ossa carpi seonduvad ühelt poolt küünar- ja kodarluuga, teiselt poolt kämblaluuga
(mediaalse pinna) keskel Tibia distaalne ots – 1 cm mediaalsest päksist kõrgemale (proksimaalsele) v. saphena magna’st tahapoole Suuremad lapsed, kellel luu pindkiht paksem: o Femur’i distaalne ots – 2–3 cm põlvekedrast proksimaalsele keskjoonel o Õlavarreluu (proksimaalne ots) o Radius (distaalne ots) o Niudeluuhari (spina iliaca anterior) o Clavicula o Calcaneus Sternum (manubrium sterni) – täiskasvanu 811 Teostamine – punktsioonikoha leidmine 1) Pange põlve alla rullikeeratud rätik, nii et jalg oleks suunatud väljapoole. Leidke alguspunkt: tibia tuberositi (sääreluu köprus) – ümar väljaulatuv osa kohe kederluu all. 2) Liikuge sääreluu köpruse juurest umbes 2 sõrme võrra jala siseküljele, et seal lame/ tasane koht leida. 3) Sääreluu lava juurest liikuge umbes 1 cm võrra üles, põlvekedra suunas.
annaabi.ee 
