Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali
terviku mahajäänus. Teiste sõnadega ühiskonna mõistus, arengutase, elulaad ja suhtumine ümbritseva maailmasse jäi paljudes valdkondades pigem XIX sajandisse. Näiteks julgeoleku garantiks oli potentsaali suurendamisel põhinev jõudude tasakaal, mis hiljem mängis tähtsa rolli tulevase sõja puhkamisel või siis inimeste teadmatus, kuhu jõudis elu tehniline pool. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Peale julgeoleku see tähendas ka ohtu lokaalse kriisikolde tekkel nägid lepingud ette blokke tervikuna ``mängu`` astumist.
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina
*Eksperimendid näitavad, et first-fit ja best-fit annavad paremaid tulemusi kui worst-fit. Nendest esimene on ka kiirem, kuid võib tekitada suurema fragmenteerumise. Lehekülgede saalimine *Protsessi füüsiline aadressiruum ei pea tingimata olema pidev- protsessi eri osad võivad asuda füüsilise mälus suvaliste kohtade peal laiali. *Jagamefüüsilise mälu fiktseeritud suurustega tükkideks. Leheküljed *Põhiline meetod -Füüsiline mälu jahatakse fikseeritud suurusega blokkideks-raamideks -Loogiline mälu jahatakse ka osadeks- lehekülgedeks. -Protsessi käivitamisel loetakse tema leheküljed vabadesse raamidesse. -Iga aadress on protsessoris jagatud kaheks. --Lehekülje number- indeks lehekülje tabelis. --Nihe lehekülje sees.
Ramesseum- Vaarao RamsesII 19 ja 20 dünastia. Suure ladude kompleksiga religioosne linnamõõtu ehitis. Ramsest kujutavad hiiglaslikud figuurid Ramses kujutatud Osirisena. Elas üle 90 aasta vanaks Abu Simbeli templite kompleks Niiluse ülemjooksul. Kaljusse raiutud Sudani piiril. Oli 19. sajandil liivasse mattunud. Imaline astronoomiline efekt 2 päeval aastal valgustab päike telje lõpus olevaid jumala kujusid. 20. sajandil Assuani pais- tempel uppus veealla. Kalju lõigati blokkideks lahti ja pandi pisut kõrgemal uuesti kokku ning arvestati, et astronoomilised efektis säiliksid. Tehti ka tehislik uus kalju ümber. Ramsese hauatempel. Kuningate org Paljud vanad vaaraod maeti sinna ümber u100e.Kr-250p.Kr Muumiaportreed- Kreeka-Rooma mõjutused. Egiptus kuulub Rooma riiki. Puitalusel vahamaal- Enkaustika Faijumi portreed- leiukoha järgi 19.saj. Egiptuse kunsti laiali vedamine nt. Üks egiptuse obelisk Pariisi kesklinnas. Sfinksid Londonis jne, Vana kreeka Vaasimaalid
3. Tegevuskavade koostamine Vajalik, sest: Aitab koordineerida tegevust Vähendab ebaselgust Väheneb topelt tegevus ja "tühi töö" Kontrolli võimalus 22. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? 23. Milline on Gantti graafiku toimimise põhimõte? Näide Enne kui alustad koosta plaan, defineeri projekt ja mis osadest koosneb. Jagad kogu graafiku suurteks blokkideks, mis koosnevad alamülesandest. Ühe suure bloki lõppeted algab teine, suure bloki sees on märgitud alamülesanded ja kui kaua need aega võtavad. Selle point on näha kuidas aega ja ülesandeid paremini jaotada ja mis kõige rohkem aega neelab ja tähelepanu vajab. 24. Mida nimetatakse strateegiaks? Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. Ehk :D Suur, kauge eesmärk ja kuidas sinna jõuda. 25
Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. Kui = 0,45 ... 0,65, siis on valiidsus rahuldav. Kui > 0,7, siis on test kõrge valiidsusega Konstruktvaliidsus - mil määral on meile teoreetiliselt huvipakkuvad konstuktid uurimuses edukalt operatsionaliseeritud. Selle suurendamiseks kasutame nt erinevaid mõõtmisviise. Operatsionaliseerimine on huvipakkuvate kontseptsioonide muutmine küsimustiku küsimusteks või küsimuste blokkideks. Muutujate viimine sellisele kujule, et neid saab vaadelda, loendada, mõõta. Teoreetiliste või teatud valdkonnas kasutatavate kontseptsioonide tõlkimine tavainimesele arusaadavasse keelde. mis on sondküsimused ja miks neid kasutatakse? Sondeerimine siis, kui vastus on pealiskaudne, ei vasta tegelikult. Nt ,,raske öelda", ,,kuidas kunagi" siis intervjueerija võib sondeerida kirjeldage, kuidas viimati oli; mida te mäletate; miks sa nii ütled?
o Loogiline aadressiruum saab seega olla oluliselt suurem kui füüsiline aadressiruum o Aadressiruume (aadressiruumide osi) saavad protsessid omavahel jagada o Võimaldab efektiivsemalt protsesse luau · Virtuaalmälu saab realiseerida kahel viisil o Lehekülgede laadimine nõudmisel o SEgmentide laadimine nõudmisel Leheküljed · Põhiline meetod o Füüsiline mälu jagatakse fikseeritud suurusega blokkideks raamideks (frames) o Loogiline mälu jagatakse ka osadeks (sama suurusega) lehekülgedeks (pages) o Protsessi käivatamisel loetakse tema leheküljed vabadesse raamidesse o Iga aadress on protsessoris jagatud kaheks: Lehekülje number (p) indeks lehekülje tabelis Nihe lehekülje sees (page offset) (d) Lehekülgede saalimine · Protsessi füüsiline aadressiruum ei pea tingimata olema pidev protsessi eri osad
sessioonivõtme serverile. Kasutades oma salajast Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja võtit, et saada sessioonivõti. Browser ja server nõustuvad, et dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on edasine suhtlus toimub salajaselt. Kõik andmed TCP porti probleemiks turvaline võtmeedastus. DES'i korral jagatakse krüpteeritakse sessioonivõtmega. andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. 67. E-kommerts, SET - Turvaline elektrooniline ülekanne. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i Loodi turvalisteks rahaülekanneteks internetis. Tagab puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja turvalisusele kliendile, müüjale ja müüjat esindavale pangale, loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. kõigil peavad olema sertifikaadid. SET täpsustab sertifikaatide
Need rajatakse pinnasetöötlemise masinatega: buldooserite, randaalide, freeside, jms-ga. Tuletõkestusriba peab olema vähemalt 2,5 m lai. Uusi metsi rajades ja kasvatades tuleb vältida suurte laus-nõmmemännikute ja teiste tuleohtlike okaspuumetsamassiivide kujundamist. Selleks, et tuli kõrge tuleohtlikkusega metsa ei satuks ja sealt välja ei pääseks rajatakse metsa sihtide äärde tuletõkestusvööndeid. Nende abil saab jagada metsa tulekindlateks blokkideks. Tuletõkestusvöönd kujutab endast kompleksi, mis koosneb: pinnatule levikut tõkestavast tuletakistusribast ja kahel pool seda kulgevat vajaliku laiusega lehtpuuriba, lehtpuuenamusega segametsariba või nõuetekohaselt hooldatud okaspuuriba. Tuletõkestusvöönd rajatakse tavaliselt männikute ümber, kasutades selleks kaske, mis kasvab enam-vähem samades tingimustes kui mänd. Metsaserva istutatakse koos mänd ja kask,
põrkeid vältida). Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline 39.ALOHA, CSMA/CD võtmeedastus. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on ALOHA: Slotted ALOHA: kõik frame'd on sama suurusega, aeg on jagatud võrdsete suurustega osadeks piludeks (nii pikkadeks lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka osadeks, kui ühe frame'i ülekandmiseks vaja), sõlmed hakkavad frame saatma ainult ajapilude alguses
ja kuidas leida nende hulgast üles just täpselt ainult need, mida tasub hakata lahti muukima. 49. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. (kaks meest saavad kõrtsus kokku ja vahetavad võtmeid) DES (Data Encryption Standard) on tänapäeval praktiliselt asendudnud 3DES'ga, mis kasutab 3 võtit. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust. DES'i puhul kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid. DES'i on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt, olles 1000 - 10000 korda kiirem kui RSA, programmiliselt on DES 100 korda kiirem kui RSA. DES'i on võimalik murda ainult "brute force" meetodiga, st proovides kõiki võtmevariante kuna märkide esinemissageduse analüüs vms meetod ei anna tulemusi. 50
tulemüürid. 48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed 49. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES + Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. (kaks meest saavad kõrtsus kokku ja vahetavad võtmeid) DES (Data Encryption Standard) on tänapäeval praktiliselt asendudnud 3DES'ga, mis kasutab 3 võtit. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust. DES'i puhul kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid. DES'i on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt, olles 1000 - 10000 korda kiirem kui RSA, programmiliselt on DES 100 korda kiirem kui RSA. DES'i on võimalik murda ainult "brute force" meetodiga, st proovides kõiki võtmevariante kuna märkide esinemissageduse analüüs vms meetod ei anna tulemusi. 50
37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. (kaks meest saavad kõrtsus kokku ja vahetavad võtmeid) 18 DES (Data Encryption Standard) on tänapäeval praktiliselt asendudnud 3DES'ga, mis kasutab 3 võtit. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust. DES'i puhul kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid. DES'i on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt, olles 1000 - 10000 korda kiirem kui RSA, programmiliselt on DES 100 korda kiirem kui RSA. DES'i on võimalik murda ainult "brute force" meetodiga, st proovides kõiki võtmevariante kuna märkide esinemissageduse analüüs vms meetod ei anna tulemusi. 38
rehibilatsioon sellest, et neile püütakse esmalt leida turvaline stabiilne elupaik (Meres 2002, 62) Teisalt on paljudel lastel suhtlemisraskusi, kuna nad võtavad informatsiooni vastu halvasti või siis on see, mis nad sellest välja valivad, teistele raskesti arusaadav, sest nad võivad infot valesti hinnata, annavad sellist tagasisidet, mida teised ei mõista või nad ise ei mõista hästi teiste antud tagasisidet. Niisugused probleemid (neid nimetatakse infotöötlemise blokkideks) tekitavad sageli probleeme noortevahelistes suhetes (Payne 1995, 133). Seepärast on oluline inimeseõpetuse programmi raames anda lastele ja noortele oskusi sotsiaalseks suhtlemiseks ning sotsiaalsete oskuste omandamiseks. Sotsiaalsed oskused on kogum tegevusi, mis: võimaldavad indiviidil alustada ja säilitada positiivseid ja sotsiaalseid suhteid. Toetavad eakaaslastepoolset aktsepteerimist ja rahuldust pakkuvat kohanemist koolis.
igale tähele juurde suvaline number (tere t+2, e+3, r+1, e+6 = vhsk; võti on 2316). ///// NT: Symmetric-key (secret-key) krüptograafia. // Public-key (asymmetric-key) krüptograafia 49. SÜMMEETRILISE VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, DES ==> Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. DES`i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse 2-ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni kasutades vasaku poolega, mis nihkub paremale
polüalfabeetiliseks – nt lisatakse sõna igale tähele juurde suvaline number (tere t+2, e+3, r+1, e+6 = vhsk; võti on 2316). ///// NT: Symmetric-key (secret-key) krüptograafia. // Public-key (asymmetric-key) krüptograafia 49. SÜMMEETRILISE VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, DES ==> Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. DES‘i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse 2- ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni kasutades vasaku poolega, mis nihkub paremale
*Alfabeetiline siffer sümmeetrilise võtme algoritm. Mõlemale osapoolele on teada võti ja 2 asendusalfabeeti. 49. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 34 Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. DES (Data Encryption Standard) 'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. Ühtegi muukimisalgoritmi pole õnnestunud leida. Des `i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse 2-ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse
siffer) - täht asendatakse suvalise teise tähega tähestikus, asendus ei pea olema mingi kindla süsteemi järgi. Iga täht võib krüptimisel asendada ainult ühte tähte. 26! eri võtmevarianti (10 astmes 26 võimalikku tähepaari). 3) polyaphabetic cipher (mitmetäheline siffer) - kasutatakse mitut ühetähelist sifrit. Kindlas kohas tekstis kasutatakse ühte neist sifritest, teises kohas teist. Sifrid erinevad üksteisest võtme väärtuse poolest. DES kodeerib andmed 64 bitisteks blokkideks kasutades selleks 64-bitist võtit. 8 biti 64'st tegelikult ei kasutata nii, et võti on 56 biti pikk. DES koosneb kahest permutatsiooni (järjestuse muutmise sammust) ja need on esimeseks ja viimaseks sammuks algormitmis. Vahepeal teeb algoritm 16 identset operatsiooniringi. Iga operatsioon võtab eelmise operatsiooni väljundi sisendiks. 50. Avaliku võtme krüptograafia, RSA Edaspidi: eb(m) - krüptimise võti; db(m) - dekrüptimise võti. Saatja saab vastuvõtja public encryption key (PEK)
Tuleb märkida, milline organisatsioon küsitlust läbi viib; milline on uuringu eesmärk; kuidas saadud andmeid edaspidi kasutatakse; garanteeritakse vastuste anonüümsus, esitatakse juhised, kuidas oleks tarvis ankeeti täita 2. Põhiosa. Ankeedi põhiosas esitatakse küsimused vastavalt uurimisprogrammile ja hüpoteesidele. See on ankeedi kõige mahukam osa ning põhiosa küsimused liigendatakse blokkideks. 26 3. Demograafiline osa e. pass. Respondendile esitatakse isikulisi küsimusi tema soo, vanuse, hariduse, perekonnaseisu, rahvuse jne. kohta. Tavaliselt paikneb pass ankeedi lõpus, kuid mõningad küsimused võivad olla ka ankeedi alguses. Ankeedi kontroll viiakse läbi siis, kui ankeet on just valmis saanud, teda kontrollitakse prooviküsitluse abil
annaabi.ee 
