· tihendumaterjale riiulit (see hetk on pehmumistäpiks) · liimaineid Leektäpp Bituumen asetatakse kuumakindlasse Peamine puudus - madal temp. püsivus ja vananevus tiiglisse; hakatske temp. tõstma; iga 2 Bituumenid kraadi tõusmisel antakse bituumeni pealispinnale sädet; leektäpiks loetakse Koostis ehk sisaldavad: madalaimat temp. mil bituumeni aurud
Ehitusmaterjalid. Jagunevad: · Looduslikud ehitusmaterjalid,-puit ja kivi. · Metallid. · Keraamika. · Ehitus sideained. · Ehitussegud- betoon,mört. · Raudbetoon. · Tehiskivimaterjalid. · Bituumenid ja nende baasil valmistatud materjalid. · Asfaltbetoon. · Plastmassist tooted. · Isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid. Ehitusmaterjalide suurt tähtsust iseloomustavad järgmised faktid: · Materjalid on baasiks, millele rajaneb kogu ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju materjalidest. · Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri.
Asfaltkatte aluse krundiks Tee pindade killustiku kleepkihiks Katusekatte- ja hüdruiosolatsioonipapide immutamiseks Õhukeste materjalide pindade kleepimiseks Võõpisolatsiooni valmistamiseks metallkonstruktsioonide kaitseks Mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks Puudused Madal temperatuuripüsivus Vananevus muutuvad aja jooksul hapramaks Bituumenid Bituumenite liigitus: - Looduslik bituumenid - Looduslik asfalt - Naftabituumen - Põlevkivi bituumen (tõrv) - Modifitseeritud bituumen Looduslik bituumen Puhtal kujul leidub looduslikku bituumenit harva Kuulsamad leiukohad on Trinidadil ja Bermuudal sagedamini on ta segunenud savi või liivaga või imbunud boorsesse kivimisse - Bituumenit võib kivist välja keeta või lahustada
MINERAALSED SIDEAINED Ehitussideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained Jagunevad kahte põhiliiki orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). Mineraalne sideaine muutub füüsikaliskeemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks).
13. Millise kaitse annab kuumtsinkimine metallile? Pikaajaline kaitse, kergelt kättesaadav 14. Mis vahe on kuumtsinkimisel ja galvaanilisel metalli katmisel? Galviseerimine on esemete elektrolüütiline katmine metalli- või metallisulamikihiga. Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ja mis kaitseb samuti pinda korrodeerumise eest. 15. Mis põhjustab polüstüreenvahu sulamist? – Bituumenid ja mõned lahustipõhised liimid põhjustavad PS materjali lagunemist (sulamist). 16. Millist infot annab ehitusmaterjali tooteetikett? – Toote etikett annab olulist teavet rakenduste tingimuste kohta, sealhulgas pinna ettevalmistus, temperatuur, kõvenemise aeg ja aeg korduvkatmiste vahel. 17. Millised probleemid tekivad vinüülkatte paigaldamisel puitalusele? mõnel puitpaneelid eraldavad pindaktiivseid aineid, mis põhjustavad
.6%. Jämetäitematerjal: ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde on suurem või võrdne 2mm. Peentäitematerjal: D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt o,063 mm avadega sõelale jäävatest teradest. Fraktsioneeritud täitematerjal kas peen või jäme bituumen (nafta varud, looduslik asfalt, gilsonit, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumenid ja modifikaatorid, kummibituumen; bituumeni tootmine, vananemine, penetratsioon, pehmenemistäpp, murdmistäpp, viskoossuse mõiste, nakke parandajad); BITUUMENID JAOTUVAD Looduslikud 5 erimit Tehislikud nafta, kivisüsi, põlevkivi, bituumen liivakivi töötlemisel Nafta varud Nafta varud on kahekordistunud, taas töötlemine, uued leiukohad. Keskmiselt veel 50 aastaks (2016.a. seisuga), kuid: Venezuela varud - 340 .a. (suurim naftareserv maailmas) Ameerika
On olemas looduslik bituumen, looduslik asfalt, naftabituumen, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumen. Kasutatakse: asfaltbetoonide , sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepekihiks, katusekatte ja hüdroisolatsioonipappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadel kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. Millistest ühenditest koosnevad bituumenid? Koosnevad õlidest, vaikudest, asfalteenidest, karbeenidest, karboididest, parafiinist Tuleta meelde peamisi bituumeneid iseloomustavaid omadusi? Peamised omadused on: pehmumistäpp, penetratsioon, duktiilsus, leektäpp, lahustuvus vees, lahustuvus kloroformis. tuleta meelde bituumeni markide tähistusi? Tähistatakse tähtedega B(eesti standard), BN(soome standard), BIP(vene standard) Mida kujutavad endast modifitseeritud bituumenid? Kujutab endast kummi ja bituumeni segu.
3.Gaasiõlid lähevad diislikütuste valmistamiseks ja samuti kergeks kütteõliks. 4.Rasked kütteõlid koosnevad mitmesugustest destilleerimise jääkidest ning leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. Teised kasutusalad 1.Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. 2.Parfiine( nn parfiinivaha ) kasutatakse paberi-, keemia- ja tekstiilitöösutuses, ka meditsiinis. 3.Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. 4.Rasked ained ( bituumenid ) on asfaldi tooraine. 5. Autokütused Autodes kasutatakse diisel- ja bensiinimootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuuris kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindrisse portsjon kütust. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootoritest kasutatakse kõrget kompressiooniastet, sest see tõstab mootori võimsust
Lisalugemine: Nafta Spetsiaalselt valitud naftafraktsioonid on kasutusel lahustitena keemia- ja farmaatsiatööstuses. Parfiine(nn parfiinivaha) kasutatakse paber-, keemia- ja tekstiilitööstuses ning meditsiinis. Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. Rasked jäägid(bituumenid) on asfaldi tooraine. Koksi rakendatakse tööstuses, nt elektroodide valmistamiseks. 6. Autokütused Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiinimootoreid. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet, mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja
Naftamaardlate leiud aastatel 1930-2004 gigabarrelites prognoos aastateks 2005-2050 Naftast toodetavad produktid 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 6 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused DIISLIKÜTUS- naftast toodetud diiselmootorikütused on süsivesinike segud, millised eralduvad destilleerimisel temperatuurivahemikus 180...360 oC. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Diislikütus peab olema võimalikult isesüttiv ja ühtlaselt põlev-TSETAANIARV
Lahustuvat orgaanilist ainet nimetatakse bitumoidiks. Kui bitumoid on füüsikalisest keemiast lähtuv nimetus, siis bituumen on geoloogiline termin. Looduses on süsivesinikud segunenud mittesüsivesinikega. Neid segusid eristatakse üksteisest hapniku-süsiniku ja vesiniku-süsiniku aatomite suhte põhjal. Samuti lisandina esinevate heteroelementide (N,O,S) ja metallorgaaniliste ühendite abil. Ühed niisugustest segudest ongi looduslikud bituumenid. Eespool loetletud koostisosadele lisandub veel mineraalne aine. Eestis kasutatava klassifikatsiooni järgi kuulub ka nafta looduslike bituumenite hulka. Nafta kui kõmukõlalise maavara nimetamine Eesti maavarade kontekstis on pigem eksitav kui tõsimeelsemat laadi. Siiski ei saa eitada naftaprobleemi reaalsemaid tagamaid. Esmakordselt on looduslike bituumenite esinemist Eestis mainitud juba 19. sajandi keskel. 1905.a. saadi Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel
Ei kannata temperatuuri tõusu ja aja jooksul vananeb, muutub hapraks. 2. Bituumenmaterjali kasutuskohad. Katuse kattematerjalid, teede pindamisel, immutamiseks, metallide korrosiooni kaitseks, värvide-, lakkide valamisel. 3. Bituumenmaterjali koostis. Õli 45-60%, vaiku 13-42%. 4. Milline on kõige kvaliteetsem bituumen? Looduslik bituumen on kõige kvaliteetsem. 5. Millised on modifitseeritud bituumenid? Sisaldavad kõrgmolekulaarset ainet, mis parandab omadusi. POLÜMEERBITUUMEN JA KUMMIBITUUMEN. 6. Mida saadakse tahkete orgaaniliste ainete utmisel? Tahkete orgaaniliste utmisel saadakse TÕRVA. 7. Bituumeni kasutamine ehitusmaterjalides. Ruberoidis ehk tõrvapapis, bituumeniga immutatud papp põrandakatteks, peal korgipuru ja niisketes kohtades keraamiliste plaatide all. PLASTMASSID 1
Mustkillustiku valmistamiseks kasutatakse sitket naftabituumenit penetratsiooniga 25 ºC juures 60...100. Bituumeni orienteeruv kulu on 1,02,0%. Mustkillustik segatakse sundsegamisega segistis, mille dosaatorite täpsus peab olema piirides ± 3% vastava segukomponendi massist. 33. Pindamisel kasutatavad sideained, nõuded neile? Pindamise SIDEAINEKS sobivad bituumenemulsioonid, põlevkivibituumenid, naftabituumenid, polümeer-modifitseeritud bituumenid ja viimastest toodetud emulsioonid. Pindamisel kasutatava sideaine nake täitematerjaliga peab olema vähemalt 50% pärast 24 tunnist katsetamist rullpudeli meetodil (ALt.A18, ASTM D 3625-91) või löögimeetodil (ALt.A20) vähemalt 90%. 34.Kirjelda pindamistöö korraldust pindamisel mustkiluustikuga. Killustik võib olla eelnevalt töödeldud bituumeniga (mustkillustik). Mustkillustiku terad ei tohi kokku kleepuda ja bituumen peab olema jaotunud killustiku pinnale ühtlaselt
Paljud riigid toodavad energiat plastmassjäätmetest, mida pole võimalik ümber töödelda ning see aitab omakorda naftat säästa. Naftast toodetavad produktid Omaduste ja kasutusalade järgi jaotus: 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Millest jääme ilma nafta lõppedes? "Naftasõltuvus" nii tavatsetakse nimetada seisundit, milles minusugused Lääne inimesed elavad. See võib ju ollagi tõsi kodanike puhul, kes liiklevad kesklinna ja magalate vahet hiiglaslike linnamaasturitega, kuid mina sõidan autoga haruharva ja pealegi on minu oma pisitilluke. Pole
............ 155 11.3. Kipstooted ............. 156 11.4. Ksüoliit ............. 158 11.5. Kiud-tsementtooted ............. 159 11.6. Tsementkivid ............. 162 12. Bituumenmaterjalid ............. 165 12.1. Bituumenmaterjalide olemus ja liigitus ............. 165 12.2. Bituumenid ............. 166 12.3. Bituumenite katsetamine ............. 167 12.4. Tõrvad ............. 168 12.5. Emulsioonid ............. 169 12.6. Kleepmastiksid ............. 170 12.7. Katusekatte- ja hüdroisolatsioonid ............. 170 12.8. Bituumenmaterjalide transport ja hoidmine .........
Epoksüüdkompaund on mehaaniliselt väga tugev, kuumakindel ja niiskusekindel ning hea isolaator. Koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast (see on kokku epo liim), millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Tugevalt polaarsete OH-rühmade tõttu nakkub epoksüüdkompaund väga tugevalt metallide ja teiste polaarsete ainetega. Elektriisolatsiooni eesmärgil kasutatakse ka lakke, näiteks vaskjuhtmete katmiseks. Lakid on nn kilemoodustajate (polümeerid, bituumenid, kuivavad õlid jne) lahused kergestilenduvates vedelikes. Kasutatakse kõige rohkem polümeerseid lakke, aga ka nitrotsellulooslakke (nitrolakke) ja õlilakke. Viimastes on kilemoodustajaks mingi taimne õli, näiteks linaseemneõli ehk värnits. Linaseemneõli polümeriseerub aeglaselt õhuhapniku toimel katkevate kaksiksidemete tõttu. 3.2.5 Anorgaanilised klaasid Anorgaanilised klaasid on struktuurilt amorfsete ja kristalsete ainete vahepealsed, nende struktuuri nimetataksegi
olema 350. Immutusmassi koostises võib olla ka looduslikku bituumenit. Pergamiinkanga laius on 750, 1000, 1025mm, rulli kaal 15kg. Pergamiini kasutatakse peeamisel mitmekihiliste katusekatte alumisteks kihtideks (paigaldatakse mastiksil), aga ka auruisoleermaterjalina. 13 Tõrvsideainega valmistatakse mitut liiki tõrvapappi. Et tõrvsideained vananevad kiiremini kui bituumenid, siis on ka tõrvapapid väiksema püsivusega kui ruberoid ja pergamiin. Toorpapp: Valmistatakse kaltsu-, makulatuuri- ja puidukiudude segust. On lubatud lisada ka mineraalkiudu. Toorpapp on hästi painduv ja temasse imbuva sideaine kaal ületab toorpapi kaalu pooleteist kordselt. Tõrvapapp: Saamiseks immutatakse toorpappi kivisöe- või põlevkivitõrva produktidega. Immutatud papi võib katta ka tahkema tõrva kilega ja õhelt või mõlemalt poolt üle puistata mineraalse sõmera
2) kaetakse glasuuriga ja 3)põletatakse lühiajaliselt uuesti. Glasuuri värvus võib olla väga erinev. Kvaliteedi järgi jagatakse sanitaartehniline keraamika fajansiks, poolportselaniks ja portselaniks. 6. MINERAALSED SIDEAINED 6.1. ÜLDMÕISTEID *Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained jagunevad kahte põhiliiki- 1) orgaanilised 2)mineraalsed. *Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). *Mineraalne sideaine muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega (peale mõne erandi). Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks).
Jaguneb klassideks: · Aklassi moodustavad polümerisatsiooni teel saadud ained (polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüstirool). · Bklass moodustub polükondensatsiooni teel saadud ainetest (polüester, penoolfenoolformatehüül, epoksüüd(vaigud). · Cklass looduslike vaikude modifikatsioonid (etüültselluloos, nitrotselluloos, tselluloid). · Dklass bituumenid ja tõrvad. Orgaaniliste ainete destillatsioonil saadud ained. Sõltuvalt temp. mõjust jaotatakse vaigud: 1. Termoplastsed saab korduvalt ümber vormida 2. Termoaktiivsed temperatuuri mõjul omadused muutuvad; ühekordsed. PLASTMASSIDE KOOSTIS: polümeer, plastikaator muudab elastsemaks, stabilisaator
paksendajana, lakkides sikatiivainena (kuivamisprotsessi kiirendajana), joote räbusti koostises (kaitseb vase oksüdeerumist). · Sellak - va lmistatakse troopiliste lakipuude mahlast. Tööstuses käsutatav puhastatud sellak on helbeline (8 = 0,5 -f- 1,0) habras materjal. Värvus sidrunikollane kuni tumeoranz. On polaarne dielektrik. Termoaktiivne aine. Hea adhesioon (kleepuvus) vilguga. Käsutatakse elektrotehnikas hästikleepuvate piirituslakkide valmistamiseks. · Bituumenid - musta värvusega termoplastilised tahked või suure viskoossusega vedelikud. Bituumenit saadakse naftatöötlemisel kõrvalproduktina ja looduses ka evandatavana. Elektrotehnikas käsutatakse kõvu bituumenisorte pehmenemistemperatuuriga mitte alla +70° C. Looduslikud on sobivamad, sest nendel on see 150° C -r 200° C. Mineraalõlide lisamine muudab bituumeni külmakindlamaks ja elastsemaks. Keemiliselt inertne. Lahustub bensiinis. Hüdrofoobne. Odav materjal
redokspotensiaal Oluliseks parameetriks on happesus, mis väljendatakse H- ioonide kontsentratsioonina. Sellest sõltuvad keemilised omadused ja moodustuvad ühed või teised ühendid. 14 Happesus turvastest määratakse: 1. colorimeetriliselt – proovide värvus Redoksomadused – turba taandavad, redutseerivad või oksüdeerivad, hapenduvad tingimused. Need on olulised aiandusturba müümisel. Oleneb turba mineraalsest koostisest, sest erinevad elemendid pole ühe valentsiga. Bituumenid: 1,2…17,7% orgaanilisest ainest sõltuvalt turba botaanilisest koostisest. Sellest saab eraldad vaiku, süsivesikud, tõrvhapped, tõrvad, asfaltiinid, õlid. Probleemiks on bituumenid rabaturbas. Turba hüdrofüüsikalised omadused Enamlevinumateks näitajateks turbalasundi hüdrofüüsikalisteks näitajateks niiskus (veesisaldus), tihedus, pinnasevee pinge ja veejuhtivus. Vesi ja kuivaine Turvas koosneb veest, tahkest faasist ja gaasist (CH4 – metaan)
Polümeeriks nimetatakse kõrgmolaarset orgaanilist ainet, mille molekulid koosnevad väga paljudest aatomitest. Polümeeride klassid A polümerisatsiooni teel saadud ained ( polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüstürool jne.) B- polükondensatsiooni teel saadud ained ( karbamiid; püloester, epoksüüd jne.) C looduslike vaikude modifikatsioonid ( etüültselluloos, tselluloid jne.) D- orgaaniliste ainete destilleerimisel või krakkimisel saadud ained ( bituumenid, tõrvad, pigid jne. ). Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer, täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. koostise järgi liigitatakse plastmaasid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine. Täiteaine võib olla pulbrikujuline, kiuline, kihiline. Muudab plastmassi odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi
annaabi.ee 
