docstxt/12431891454016.txt
Nelja funktsiooni realiseeriv 4bitine ALU (aritmeetikaloogikaseade) F0 =A cmp B (võrdlustehe) F =rol A (ringnihe vasakule) 1 F =clr A, B (seada sõna A Bnda biti väärtuseks '0') 2 F =A nor B 3
docstxt/12438372835635.txt
Tartu Kutsehariduskeskus Füüsika Iseseisev töö Ljudmila Kovaltšuk Õpetaja: Arno Ratas Tartu 2014 1. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 3. Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R=R1*R2 / R1+R2 ( R=R1+R2+R3 ) 4. Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U= I*R 5. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus jaguneb kõikide juhtide vahel võrdselt. 6. Kõigil juhtidel on pinge sama. U=U1+U2+U3 7. Voolutugevud on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuse summaga. 8. Kaks korda. 9. 1/R= R1 + R2 10. Rööbiti. 11. Tähis V-volt. Tähis A-amper ( volt-ja ampermeeter ) 12. 1 kWh elektri eest tuleb kodutarbijal maksta 0,244 eurot. Olenevalt ajast see arv muutub. ...
$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 w 1488 528 1488 544 0 w 1520 560 1488 544 0 w 1584 528 1584 544 0 w 1552 560 1584 544 0 w 1552 544 1544 560 0 w 1520 544 1528 560 0 w 1520 528 1520 544 0 w 1552 528 1552 544 0 152 1536 560 1536 600 1 4 0 150 1584 504 1584 528 1 2 0 150 1552 504 1552 528 1 2 0 150 1520 504 1520 528 1 2 0 150 1488 504 1488 528 1 2 0 M 1536 600 1536 656 0 2.5 L 1376 56 1296 56 0 0 false 5 0 150 1480 64 1520 64 1 2 5 150 1480 96 1520 96 1 2 0 150 1480 128 1520 128 1 2 0 150 1480 160 1520 160 1 2 0 w 1400 56 1376 56 0 L 1368 120 1296 120 0 0 false 5 0 I 1400 56 1432 56 0 0.5 I 1400 120 1432 120 0 0.5 w 1400 120 1368 120 0 w 1440 56 1432 56 0 w 1480 88 1472 88 0 w 1472 88 1472 56 0 w 1472 56 1480 56 0 w 1440 56 1472 56 0 w 1480 72 1464 72 0 w 1464 72 1464 120 0 w 1432 120 1464 120 0 w 1464 120 1480 120 0 w 1480 104 1368 104 0 w 1368 104 1368 120 0 w 1480 168 1368 168 0 w 1368 168 1368 120 0 w 1480 136 1456 136 0 w 1480 ...
F1= shr A (nihe paremale) . E 0 . B A B . 0 f3 a3 f2 a2 f1 a1 f0 1) A = 0001 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=1) F = 0000 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=0) 2) A = 1111 (a3=1, a2=1, a1=1, a0=1) F = 0111 (f3=0, f2=1, f1=1, f0=1) 3) A = 1011 (a3=1, a2=0, a1=1, a0=1) F = 0101 (f3=0, f2=1, f1=0, f0=1) 4) A = 0011 (a3=0, a2=0, a1=1, a0=1) F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) F2=set A, B (seda sõna A B-nda biti väärtuseks 1) 74S139 . OR c A, . B A . . 1) A = 0000 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=0) B = 0000 (b3=0, b2=0, b1=0, b0=0) 00002=010 F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) B A 00002=010 . 2) A = 0000 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=0) B = 0001 (b3=0, b2=0, b1=0, b0=1) 00012=110 F = 0010 (f3=0, f2=0, f1=1, f0=0) B A 00012=110 . 3) A = 0000 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=0)
Arvutid I labor 2 Ülesande püstitus (üldosa): Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) Ülesande variandi info: F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 150 1560 48 1560 72 1 2 0 150 1592 40 1592 64 1 2 0 150 1560 112 1560 88 1 2 0 150 1592 120 1592 96 1 2 0 152 1624 80 1648 80 1 4 0 w 1624 72 1560 72 0 w 1592 64 1624 64 0 w 1624 88 1560 88 0 w 1624 96 1592 96 0 w 1624 216 1592 216 0 w 1624 208 1560 208 0 w 1592 184 1624 184 0 w 1624 192 1560 192 0 152 1624 200 1648 200 1 4 0 150 1592 240 1592 216 1 2 0 150 1560 232 1560 208 1 2 0 150 1592 160 1592 184 1 2 0 150 1560 168 1560 192 1 2 0 150 1560 288 1560 312 1 2 0 150 1592 280 1592 304 1 2 0 150 1560 352 1560 328 1 2 0 150 1592 360 1592 336 1 2 0 152 1624 320 1648 320 1 4 0 w 1624 312 1560 312 0 w 1592 304 1624 304 0 w 1624 328 1560 328 0 w 1624 336 1592 336 0 150 1560 408 1560 432 1 2 0 150 1592 400 1592 424 1 2 0 150 1560 472 1560 448 1 2 0 150 1592 480 1592 456 1 2 0 152 1624 440 1648 440 1 4 0 w 1624 432 1560 432 0 w 1592 424 1624 424 0 w 1624 448 1560 448 0 w 1624 456 1592 456 0 150 1360 536 13...
$ 3 0.000005 382.7625821439906 83 5 50 I 256 560 328 560 0 0.5 w 256 600 264 600 0 w 256 560 256 512 0 w 256 512 384 512 0 I 296 600 360 600 0 0.5 w 416 560 328 560 0 w 416 560 416 616 0 w 440 560 416 560 0 w 416 616 416 656 0 w 440 656 416 656 0 w 440 576 360 576 0 w 440 616 360 616 0 w 360 576 360 600 0 w 360 616 360 600 0 w 384 512 384 600 0 w 384 600 384 696 0 w 440 696 384 696 0 w 440 600 384 600 0 w 296 600 264 600 0 w 264 600 264 528 0 w 400 528 264 528 0 w 440 680 400 680 0 w 440 640 400 640 0 w 400 528 400 640 0 w 400 640 400 680 0 x 61 146 77 149 0 24 A x 64 537 80 540 0 24 B x 52 177 78 180 0 24 a0 x 54 210 80 213 0 24 a1 x 51 249 77 252 0 24 a2 x 52 278 78 281 0 24 a3 x 55 690 81 693 0 24 b3 x 53 647 79 650 0 24 b2 x 50 610 76 613 0 24 b1 x 48 569 74 572 0 24 b0 w 96 240 192 240 0 w 96 272 232 272 0 w 136 384 136 424 0 w 168 344 168 384 0 w 1616 208 1576 208 0 w 1616 200 1616 208 0 w 1624 200 1616 200 0 w 1624 240 1576 240 0...
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 L 184 128 120 128 0 0 false 5 0 L 184 80 120 80 0 1 false 5 0 L 184 48 120 48 0 0 false 5 0 154 240 48 304 48 1 2 5 154 360 56 424 56 1 2 5 150 288 96 336 96 1 2 0 150 288 136 336 136 1 2 0 150 288 176 336 176 1 2 0 152 384 136 440 136 1 3 0 w 184 24 360 24 0 w 360 24 360 40 0 w 360 40 360 48 0 w 184 24 184 48 0 w 208 80 184 80 0 w 184 64 184 72 0 w 184 64 200 64 0 w 184 72 184 80 0 w 200 64 200 40 0 w 200 40 240 40 0 w 160 64 160 128 0 w 160 64 160 56 0 w 160 56 240 56 0 w 160 128 184 128 0 w 304 48 344 48 0 w 344 48 344 64 0 w 344 64 352 64 0 w 352 64 360 64 0 I 216 104 256 104 0 0.5 w 288 88 256 88 0 w 256 88 256 104 0 w 208 80 208 104 0 w 208 104 216 104 0 w 184 128 264 128 0 w 264 128 264 104 0 w 264 104 288 104 0 w 272 88 272 128 0 w 272 128 288 128 0 w 272 88 288 88 0 w 144 144 144 48 0 w 144 48 184 48 0 w 144 144 288 144 0 w 248 144 248 184 0 w 248 184 288 184 0 w 248 144 288 144 0 w 264 12...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 624 96 624 64 0 0 false 5 0 L 656 96 656 64 0 0 false 5 0 L 688 96 688 64 0 0 false 5 0 L 720 96 720 64 0 0 false 5 0 x 664 47 685 50 4 32 A x 902 48 923 51 4 32 B L 960 96 960 64 0 0 false 5 0 L 928 96 928 64 0 0 false 5 0 L 896 96 896 64 0 0 false 5 0 L 864 96 864 64 0 0 false 5 0 L 1136 16 1104 16 0 0 false 5 0 L 1136 112 1104 112 0 0 false 5 0 I 1152 48 1184 48 0 0.5 5 I 1168 160 1200 160 0 0.5 5 150 1312 48 1360 48 0 2 5 5 150 1312 112 1360 112 0 2 0 5 150 1312 176 1360 176 0 2 0 5 150 1312 240 1360 240 0 2 0 5 w 1296 16 1136 16 0 w 1136 16 1136 48 0 w 1136 48 1152 48 0 w 1312 256 1136 256 0 w 1296 224 1312 224 0 w 1312 192 1200 192 0 w 1200 192 1200 160 0 w 1312 64 1200 64 0 w 1200 64 1200 160 0 w 1312 32 1184 32 0 w 1184 32 1184 48 0 w 1312 96 1184 96 0 w 1184 96 1184 48 0 w 1312 128 1152 128 0 w 1152 128 1152 112 0 w 1152 112 1136 112 0 w 1312 160 1296 160 0 w 1296 224 1296 160 0 w 1296 1...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A + B (aritmeetiline liitmine) F1=shr A (nihe paremale) F2=xor A, B (inverteerida sõna A B-nda biti väärtus) F3=A or B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w -32 880 -32 944 0 w 0 880 -32 880 0 w -32 848 -32 784 0 w 0 848 -32 848 0 w 0 864 -32 864 0 152 0 864 80 864 0 3 0 5 w -160 736 -160 624 0 w -32 736 -160 736 0 w -32 688 -32 704 0 154 -32 720 80 720 0 2 0 5 w -192 928 -128 928 0 w -192 800 -192 928 0 w -192 800 -128 800 0 w -192 704 -192 800 0 w -176 848 -128 848 0 w -176 768 -176 848 0 w -176 768 -128 768 0 w -160 960 -128 960 0 w -160 880 -160 960 0 w -160 880 -128 880 0
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=shr A (nihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L -704 -176 -704 -224 0 0 false 5 0 L -656 -176 -656 -224 0 0 false 5 0 L -608 -176 -608 -224 0 0 false 5 0 L -560 -176 -560 -224 0 0 false 5 0 x -727 -260 -682 -257 4 24 B(3) x -681 -259 -636 -256 4 24 B(2) x -629 -260 -584 -257 4 24 B(1) x -577 -259 -532 -256 4 24 B(0) x -337 -259 -292 -256 4 24 A(0) x -389 -260 -344 -257 4 24 A(1) x -441 -259 -396 -256 4 24 A(2) x -487 -260 -442 -257 4 24 A(3)
docstxt/124397324133960.txt
$ 3 0.0 21.593987231061412 74 5.0 50 152 936 440 960 440 1 4 0.0 150 904 408 904 424 1 2 0.0 150 904 472 904 456 1 2 0.0 150 872 464 872 448 1 2 0.0 150 872 416 872 432 1 2 0.0 w 904 424 936 424 0 w 872 432 936 432 0 w 872 448 936 448 0 w 904 456 936 456 0 w 904 328 936 328 0 w 872 320 936 320 0 w 872 304 936 304 0 w 904 296 936 296 0 150 872 288 872 304 1 2 0.0 150 872 336 872 320 1 2 0.0 150 904 344 904 328 1 2 0.0 150 904 280 904 296 1 2 0.0 152 936 312 960 312 1 4 0.0 w 904 208 936 208 0 w 872 200 936 200 0 w 872 184 936 184 0 w 904 176 936 176 0 150 872 168 872 184 1 2 0.0 150 872 216 872 200 1 2 0.0 150 904 224 904 208 1 2 0.0 150 904 160 904 176 1 2 0.0 152 936 192 960 192 1 4 0.0 w 904 88 936 88 0 w 872 80 936 80 0 w 872 64 936 64 0 w 904 56 936 56 0 150 872 48 872 64 1 2 0.0 150 872 96 872 80 1 2 0.0 150 904 104 904 88 1 2 0.0 150 904 40 904 56 1 2 0.0 152 936 72 960 72 1 4 0.0 M 984 232 1016 232 0 2.5 M 984 208 1016 208 0 2.5 ...
docstxt/14145960709103.txt
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Liitja/lahutaja Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 01.12.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Ülesande eesmärgiks oli luua 4-bitist liitjat/lahutajat, kasutades nelja 1-bitist täissummaatorit. Kasutama pidi struktuurset kirjeldusstiili. Joonisel 1 on näha, et B iga bit-i ja subtract-iga tehakse XOR tehe. Samuti tehakse XOR tehe subtract-iga ja carry_in-iga. Selleks tegin XOR Gate komponendi, mis võtab sisse 2 muutujat, mis on 1-bit-ised ja nendega teostatakse XOR tehe ja väljastab tulemuse, mis on ühe bit-ine. Joonis 1 4-bit liitja/lahutaja skeem Eelmises ülesandes pidime looma 1-bitist täissummaatori, siis selle osa sain eelmisest ülesandest. Kasutan sellest andevookirjeldusstiili, kus kolme sisendiga teen XOR tehte, mille tulemusena saan väljundi ...
,,Kuritöö ja karistus" 1. Romaani põhisüzee järgib Raskolnikovi elusaatust, rööbiti sellega on romaanis veel mitu tegevusliini ja karakteritüüpi. Millised need on ja kes on tegelased? 2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad. Ta üritas alati ajada olukorra väga pingeliseks,...
$ 3 0.0000049999999999999996 0.0453089017280169 19 5 50 184 1408 136 1456 136 0 184 1408 328 1440 328 0 184 1216 456 1232 456 0 184 1216 664 1248 664 0 w 1104 856 1280 856 0 w 1280 856 1280 824 0 w 1104 888 1312 888 0 w 1312 888 1312 824 0 w 1280 856 1360 856 0 w 1360 856 1360 648 0 w 1360 648 1360 632 0 w 1360 632 1280 632 0 w 1280 632 1280 616 0 w 1312 616 1376 616 0 w 1376 616 1376 888 0 w 1312 888 1376 888 0 w 1360 296 1472 296 0 w 1504 296 1552 296 0 w 1376 616 1552 616 0 L 1104 856 1072 856 0 1 false 5 0 L 1104 888 1072 888 0 0 false 5 0 M 1536 696 1584 696 0 2.5 M 1536 728 1584 728 0 2.5 M 1536 760 1584 760 0 2.5 M 1536 792 1584 792 0 2.5 w 1536 136 1568 136 0 w 1568 136 1568 632 0 w 1568 632 1520 632 0 w 1520 632 1520 696 0 w 1520 696 1536 696 0 w 1536 328 1536 600 0 w 1536 600 1504 600 0 w 1504 600 1504 728 0 w 1504 728 1536 728 0 w 1344 456 1344 600 0 w 1344 600 1488 600 0 w 1488 600 1488 760 0 w 1488 760 1536 760 0 w 1344 664...
protsessorites oma kiiruse tõttu. DRAM mälude puhul salvestatakse üks bit kasutades transistori ja kondensaatori paari. Kondensaator hoiab kas madalat või kõrget pinget, mis vastavad siis kas olekule 0 või 1. Transistor käitub lülitina, mis lubab kondensaatori olekut muuta. Kuna tegemist on odavama variandiga, kasutatakse seda laialdaselt arvutites. Tänapäeval on kasutusel põhiliselt väljatransistorid, mis säilitavad infot paisusiirdes, See tähendab, et ühe biti salvestamiseks piisab ühest transistorist, kuid et laeng säiliks, tuleb mälu pidevalt värskendada. See teeb antud mälutüübi jällegi aeglaseks. Mälusein – Mis ta võib olla? Miks ta on probleemiks? Arvutites on RAM-i vahetamine ja lisamine tehtud võimalikult kergeks kasutades mälumooduleid ning standardiseeritud liideseid. Tänapäeval on kasutuses DIMM mälud (Dual In-line memory module), mis koosnevad mitmetest DRAM mikrokiipidest trükkplaadi peal. Mõeldud personaal
2. ülesanne: jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 1.1 MHz Pilt arvutist: Frondi tõusuaeg on 38 ns ja langusaeg 22 ns. 3. ülesanne: jälgi kõlari sumbuvat võnkumist Pilt arvutist: Kõlari võnkesagedus on f = 64.90 Hz Kolm järjestikus amplituuudi sain: A1 = 1.02 V, A2 = 0.23 V, A3 = 0.17 V 4. ülesanne: jälgi ülekantava sümboli signaali arvuti RS232 väljundis Pilt arvutist: Sümboliks valisin ,,k", mille ASCII kood on 1101011, pinge see aeg on 21.56 V ja biti pikkus on 0,11 ms. Järeldused Paistab, et tulemused on reaalsed.
5 6 4. Häirete kontrollimine Häirete vältimiseks kontrollitakse igat CAN- võrgus liikuvat infoplokki. Kontrollitakse igat välja, mistõttu füüsiliselt korras süsteemis on häirete tekkimise tõenäosus üks tuhande aasta kohta. Biti polaarsuse määramine Bit stuffing Biti häire Igas infoplokis ja väljas saab algusvälja ja kotrollvälja vahel olla kõige Bit error rohkem 5 samanimelist üksteisele järgnevat bitti (11111 või 00000). Sellest suurema arvu samanimeliste bittide saatmiseks lülitatakse vahele üks Kontrolli viga vastupidine bit. Juhul kui vastuvõtja registreerib häire, "teatab" ta sellest CRC error
Kasutatakse igal pool nii laua kui ka sülearvutites. SATA See on kõvaketta liides (saab ühendada kõvaketast emaplaadi külge). Kasutatakse lauaarvutites. ESATA See on välisekõvaketta liides, millel on suur andmete edastuskiirus. Kasutatakse nii Laua kui ka sülearvutites. SERIAL PORT Jadavärat ehk jadaport (ka jadaliides) on arvutite füüsiline liides ühendamiseks jadasiiniga. Erinevalt rööpväratist saadetakse andmeid sisse ja välja ühe biti kaupa. Kuigi ka teised liidesed, nt. USB ja FireWire saadavad andmeid jadas, eristab jadaväratit neist ühilduvus RS-232 standardiga.Paljudel tänapäeva arvutitel pole jadaväratit, sest tavakasutajal ei ole seda enamasti vaja. PARALLEL PORT paralleelport, rööpport Välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. Läbi paralleelpordi liiguvad andmebitid paralleelselt, st. iga biti jaoks on oma juhe
• Interneti eesmärk globaalne kättesaadvus • Hour glass model e OSI mudeli 7 levelit • Encapsulation ja decapsulation – sõnumi liikumine läbi kihtide • ISP – internet service protocol • IPV4 • Et saadetud info jõuaks õigesse kohta, peavad ruuterid omavahel suhtlema (IP aadressi vaja teada) • Rooting protocol – ntks IS-IS • Prefix – Ip aadress, mis on 32 biti on kaheks jagatud – host ja network. • Network part (prefix) high order bits – kirjeldab füüsilist võrku; Host part – ütleb, milline host selles võrgus • TCP source and destination 16- bit TCP port number (IP addresses from IP layer) • 4,5 billion addressses • IPV 6 • Tegelikult IPV4 uuem versioon • Suuremad aadressid – 128 biti
suhtlemist võrgu juhiga. Juhtmestiku infrastruktuur AS-Interface andmevahetused põhinevad Juhi kutse, kus andmed koosnevad 5-bitisest seadme aadressist. Pikim Master-call on 14 bitti Saadud orja vastus on 7 bitti pikk, sisaldab 4 bitti kasutaja andmeid (nt orjade sisendite väärtused) Pinge tase võrgus on 29,5 … 31,6 V DC ja andmekaitse viiakse läbi Manchester-II kodeerimine Interneti biti aeg on 6 ms Segmendi pikkus on piiratud 100 meetrini Mitut segmenti saab kasutada koos, et tekitada pikemaid internette Tänan kuulamast!
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 5 aruanne Digitaalostsillograaf Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk: Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Mõõtetulemused ja arvutused Ülesanne 1: Jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1100 Hz sagedus f=1080 Hz amplituud Um=0,75 V Mõõdetud maksimaalne kasvukiirus: v= = = 3837 V/s Arvutuslik maksimaalne kasvukiirus: = 2 * f * Um = 2 *1080 * 0,75 = 5089 V/s Pilt signaalist: Ülesanne 2: Jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 0.9 MHz Signaali tõusuaeg 26 ns Signaali langusaeg 24 ns Pildid si...
Arvutis toimub andmete töötlemine baitidena, s.t. baidi koosseisu kuuluvad bitid liiguvad paralleelahelaid mööda. UART teeb järgmist: · teisendab arvutist paralleelahelate kaudu saabunud baidid väljaminevaks järjestikuseks bitivooks · teisendab väljast saabunud järjestikuse bitivoo arvutile arusaadavateks baitideks · lisab väljaminevale bitijadale vajaduse korral paarsusbiti ning kontrollib sissetulnud baitide paarsust ja seejärel heidab paarsusekontrolli biti kõrvale · lisab väljaminevatele andmetele alguse ja lõpu tähised ning eemaldab need sissetulevatelt andmetelt · töötleb klaviatuurilt ja hiirelt (need on spetsiaalportidega järjestikseadised) tulnud katkestusi · võib töödelda ka teisi katkestusi ja koordineerida arvuti kiirust erinevate välisseadmete kiirustega UART standardile vastav andmeedastus leidub enamikel Microchip ja Atmel mikrokontrolleritel. 2. Mis asi on boodikiirus?
Signaali tõusuaeg: 38 ns Signaali langusaeg: 20 ns 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali võnkesagedus:152 Hz Signaali periood: T===0,00658 s A1=1,83V A2=1,28V A3=1,09V Sumbuvuse logaritmilisest dekremendist lahtudes voime kirjutada: = ln=ln=0,3575 Np Sumbuvustegur on aga võrdne: ß===54,33 Signaali kirjeldav avaldis ajafunktsioonina: U(t)=Xmax*e-ßt=1,83*e-54,33*t 4. Signaali RS232 liideses Sumbol: k ASCII kood: 11010112 Pinge P-P: Up-p=21,72 V 1 biti pikkus: 0,1 ms Loogiline 1 on pigesignaal: -12 V Loogiline 0 on pigesignaal: +12 V
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz Mõõdetud signaali sagedus: f = 1,001 kHz Signaali apmlituud: Um = 4,55 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss- signaali...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Digitaalostsillograaf Õpilane: Tallinn 2011 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali sagedus f=1090 Hz signaali amplituud Um=4.125V Signaali efektiivväärtus Ue=2.91V Signaali maksimaalne kasvukiirus U/t. Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 4.125 * 2 *1000 = 25918 V/s 2. Impulss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali frondiajad: Tlangus = 0.04 µs Ttõus = 0.06 µs 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6.30 ms Võnkesagedus on = =158.73 0 Kolm järjestikust amplitu...
Ühel edastatud sümbolitest mõõtsime ära signaali ,,1" ja ,,0" nivood ning sümboli edastamiseks kulunud aja. w ja even: Jooniselt on näha, et alguses antakse stardibitt ( S 0), seejärel seitse infobitti (1110111) ning siis lõppu paarsusbitt, mille väärtus hetkel 0 kuna ühtesid on arvus paarisarv. Ning siis ülejäänud on stop-bitid. Vastab täiesti tabelile... andmeedastuskiiruseks on 300 bitti sekundis, ühe biti pikkus on ligikaudu 3 millisekundit. w ja odd: On näha, et paarsuskontrolli even muutmisel odd'iks, saab paarsusbitt väärtuseks 1 kuna arvus on paaris arv ühtesid. 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Selle osa tegime naabergrupiga koos. Ühendasime oma klemmplaadi teise kaabli naabergrupi arvutiga. Klemmplaadil koostasime nullmodemi ühenduse (vt. Joonis 2). Järjestikliidese puhul on andmevahetuse käivitamiseks vaja lisaks Tx-Rx kokku-
· Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kanab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lülitatud". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 28 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti klaviatuur. Kursori juhtimisklahvid ja nende selgitused: Nooleklahvid liigutavad kursorit sammu võrra vastavas suunas Home toob tekstis kursori rea või faili algusesse (sõltub rakendusprogrammist) End viib rea, lehekülje, faili
Töö nr. 5 nimetusega ,,Digitaalostsillograaf" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,3...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: ...
Andmed Päis HEC VCI VCI VCI VPI VPI GFC UNI User network interface CLP PTI Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 36 ATM kaadri formaat Aadress kujul VPI ja VCI (Virtual path identifier, Virtual channel identifier) need on parameetrid, mida muudetakse igas võrgu sõlmes vastavalt marsruutimis tabelitele PTI (Payload type identifier) kolme biti suurune väli, mis osutab andmete tüübile (hooldus, juhtimis, tühi, andmed) ja raku sisu muudatustele edastuse kestel Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 37 ATM kaadri formaat CLP (Cell loss priority) bitt, mida saab kasutada rakkude prioriteedi määramiseks ülekoormatud võrgus. Kui CLP="1" võib raku ülekoormuse korral kõrvaldada. CLP="0" korral on rakul kõrgem prioriteet HEC (Header error control) kaheksa bitine kontrollsumma päise õigsuse kontrolliks
Diskreetimissagedus (sampling rate, sample rate) ehk mitu korda sekundis analoogsignaali võnkeamplituuti mõõdetakse, mõõdetakse Hertzides (Hz). CD heli diskreetimissagedus on 44,1 kHz ehk heli võnkeamlituuti on kirjeldatud 44 100 korda sekundi jooksul. Diskreetimissuurus on näitab mitme erineva suurusega on võimalik kirjeldada ühte analoogheli võnkeamplituuti. Näiteks CD heli puhul kirjeldatakse iga võnkeamplituut 16 biti abil (2 astmel 16 erinevat võimalust) Mida suurem on digitaalse heli diskreetimissagedus ja diskreetimissuurus, seda kvaliteetsem on heli. Kuid siin tekib üks probleem: kui CD kvaliteediga heli salvestamisel kirjeldatakse igal ajahetkel heli 16 biti ehk kahe baidi abil ning seda tehakse 44 100 korda ühe sekundi jooksul, siis lihtne arvutus näitab, et ühe sekundi heli salvestamiseks kulub 88 200 baiti, ühe minuti salvestamiseks kulub järelikult
1.Millistest komponentidest koosneb arvutisüsteem? * teeninduse juhtimisseadmed * tarkvara ehk programmid * andmesisestusseadmed * sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8
eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu. Mainitud puuduste teine põhjus on lihtsalt mälumoodulite saadavus: 2,25 MB mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis
· Faasmodulatsioon: · Analoogkandja faasi moduleerimine digitaalsignaaliga · · Digitaalsignaaliga moduleerimine, PSK: · · · Mitme biti saatmine korraga kasutades faasmodulatsiooni (4PSK) 4-PSK faasidiagramm · ·
valmistamise tehnoloogiat. RAMi pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks (info kaob, kui toide on välja lülitatud) ja säilivateks (toite väljalülitamine infot ei kustuta). Mittesäilivad: staatiline ja dünaamiline. SRAM: info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites, kiire mälu, mida kasutatakse registermälus ja vahemälus, suudab funktsioneerida protsessori taktsagedusega, aga 4-6 transistorit biti kohta, mis nõuab palju kristallipinda; DRAM: sellena on realiseeritud tavalise PC arvuti põhimälu, ühe biti kohta üks transistor, nii et kulub vähem kristallipinda, odavam ja aeglasem kui SRAM. Kuna pole olemas ideaalset isolaatorit, siis laeng mingi aja tagant hävib ja selle vältimiseks toimub DRAMis pidev mälu värskendamine, mille käigus infot üle kirjutatakse. Säilivad:
Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia * NMOS (n- channel MOS)- n juhtivusega MOS- loogika. * PMOS- P juhtivusega MOS loogika * CMOS (Complementary MOS) Kasut. arvutiskeemides. Aeglasemad, kui bipolaarsed, kuid võimaldavad suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. 3.TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks.
2.2.2 Sharpen On tööriist, mis muudab töödeldava koha teravust. 2.2.3 Smudge Ajab töödeldava koha laiali. 2.2.4 Dodge Teeb kujutise heledamaks. 2.2.5 Burn Teeb töödeldava koha tumedaks. 2.2.6 Sponge On värvimiseks ja värvituks tegemiseks. 2.2.7 Mode Mode alt saab muuta, kas tegu on CMYK värvi toonidega (trükiste jaoks) või RGB reziimiga (veebi ja monitoride jaoks). Ning lisaks saab valida kui tihedalt ta piksleid värvib kas 8 biti kaupa, 16 või 32 biti kaupa channeli kohta. 2.3 Parandamise tööriistad 2.3.1 Brush ehk pintsel Brushiga saab erinevaid kujundeid pildile lisaks tuua. Samas või kasutada sulatamis vahendina töötlemisel, kasutatades pehmemat pintslit, opacityga 20-30%. 2.3.2 Eyedropper Vajutades pipetiga fotol soovitd värvile, värvub pintsel seda värvi ja saadaksegi sellega parandusi teha. 2.3.3 Healing Brush
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Elektroenergeetika instituut Energiasüsteemide õppetool Laboratoorne töö nr:1 Õppeaines AES3610 ,,Programmeeritavad kontrollerid" PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE 2007 Tallinn Kontroller on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates valdkondades. Kontrollereid kasutatakse meditsiinis, energeetikas, transpordis (autod, lennukid, laevad), olme elektroonikas (televiisorid, raadiod), sides jne. Automaatjuhtimises kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne. Teisel puhul piisab programmi koostamiest kontrolleri jaoks. On selge, et programmi on palju lihtsam muuta...
Tallinn Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut MIKROPROTSESSORTEHNIKA Laboratoorne töö nr. 3 Summaator Juhendaja: Taavi Möller Üliõpilane: AAVB-32 Tallinn 2009 Ülesanne. Koostada kolmejärguline jadaülekandega summaator kasutades nii täis- kui poolsummaatoreid. Summaatorite tööpõhimõte. Summaatoriks nimetatakse arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavate järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril 3 sisendit ning 2 väljundit. Summaatori loogi...
Olgu meil kahejärgulised kahendarvud A ja B. Väljund G näitab et A on suurem kui B, L näitab et B on suurem ning E näitab et A ja B on võrdsed. Kasutades kahejärgulisi võrdlusskeeme saame võrrelda suvalise järgulisusega kahendarve. Trigerid Registrid. Tihti on vaja arvutis opereerida info edastamisel või andmete töötlusel bittide asemel sõnadega(baidid, 16järku 32järku). Sellisel juhul on meil vaja tervet rühma trigereid, sest üks triger salvestab ühe biti. Register on defineeritud kui rühm ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna(hulk bitte) võib olla registril ka muid operatsioone(algväärtuse asetud, mitme infoallika valik, nihe jne) , kuid sünkroniseerimine on alati oluline, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Nihkeregister on register, milles on võimalik kaheninformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada
1.Loogikaelemendid: AND - loendavad tagurpidi, sõltuvalt on täiendkoodi liitmine. Dünaamiline muutmälu- on NING, OR - VÕI, NAND - info ülekandmise viisist jaot. nad otsekood(0100) > staatilise mäluga võrreldes NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - jada- ja rööpülekandega pöördkood(1011) > lihtsama ehitusega (ühe biti inversioon, XOR - välistav või. loendureiks. Kahendloendur - täiendkood(1100) (eelmisele 1 salvestamiseks läheb vaja umbes Täielik süsteem on selline, mille kahepositsiooniliste trigeritega. liita). Kiire ülekanne - kaks korda vähem elemente), superpositsiooni abil saab Lihtsaim loendustriger jadarööpülekanne. pesikud suurema toimekiirusega ning
Kui magnetväli on suunatud ühte suunda salvestatakse 1 ning vastupidisel olukorral 0. Uuematel kõvaketastel on andmete salvestamistihedus kuni 500 gigabitti ruuttolli (6,25 ruutsentimeetri) kohta, vahendab Novaator. Singapuri materjaliuuringute instituudi teadlane Joel Yang tuli aga mõttele loobuda ebaefektiivsetest korrapäratult paiknevatest rakkudest ning luua selle asemel natukene suuremad kümne nanomeetrise läbimõõduga terad, millest igaüks mahutaks ühe biti ning mis paikneksid kindla mustri järgi. Saladus peitub aga naatriumkloriidis ehk keedusoolas. Teravalt selged nanostruktuurid tekitatakse ketastele elektronkiir-litograafiana tuntud tehnoloogia abil. Yang avastas, et kui selle juures kasutatavale ilmutile lisada naatriumkloriidi, on võimalik isegi ilma ülikallite seadmeteta luua palju kõrgema lahutusega nanostruktuure. Yangi meetod võimaldab andmeid salvestada palju suuremas mahus. Teadlased
Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kanab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lõlitatud". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 2 8 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti mälu "mahu" (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 2) Operatiivmälu · Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM )
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AV 3 Mairo Hanninen Intel 8080 Referaat Juhendaja: Ahto Karu Õpetaja Paide 2012 Käsusüsteem Nagu paljud teised 8-bitised protsessorid, kõik juhised olid kodeeritud ühte baiti (sealhulgas registri-numbrid, ainult välja arvatud andmed), lihtsustamise jaoks. Mõned neist järgivad ühe või kahe baidiseid andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga. Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I juhendid mitmetasandilise protseduuri kõnede ja taastumise ( mis võiks isegi olla ajutiselt hävitatud, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
