Ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustis või omakapitaliinstrument Lepinguline õigus nõuda teiselt osapoolelt kohustuse täitmist Tagasiside Õige vastus on: Ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustis või omakapitaliinstrument Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lühiajalisi investeeringuid kajastatakse bilansis: Vali üks: a. vahetult pärast bilansikirjet Nõuded ostjate vastu b. pärast käibevara c. vahetult pärast bilansikirjet Raha ja pangakontod d. vahetult pärast bilansikirjet Varud Tagasiside Õige vastus on: vahetult pärast bilansikirjet Raha ja pangakontod Küsimus 6 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Firma ostis 2. jaanuaril 2xx1 6 000 € eest masina, mille lõpetamismaksumus on 495 € ja kasutusaeg kolm aastat.
Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu K müügitulu Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid Majandustehingute mõjul toimub bilansis mitmeid muudatusi. Iga tehing puudutab vähemalt kahte bilansikirjet, kuid bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted jäävad alati võrdseks. Bilansis esineb nelja liiki muutusi. 1) vara ümberpaiknemine e. muudatused bilansi aktivas Siin toimub muudatus ainult bilansi aktivas ehk varades. Seega üks bilansikirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi maht (kokkuvõte) ei muutu. 2) vara katteallikate ümberpaiknemine e. muudatused bilansi passivas Siin
raamatupidamiskohustlase vara, kohustused ja omakapitali koosseis. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE: Raamatupidamis kohustlane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see pole võimalik siis vahetult peale seda. MAJANDUSTEHINGUID KIRJELDATAKSE: Kahekordse kirjendamise põhimõttel domineeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes. TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta. KASSAPÕHINE MEETOD: Kassapõhise arvestuse kasutamisel kirjendadakse tulud ja kulud siis, kui on toimunud tegelik rahaline tehing. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks,
aktiva ja passivakontode lõppsaldodest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum. Kasumiaruande kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode perioodi käivete summadest. 10. Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu? Väljamaksmisele kuuluv tasu on töötasu, millest on kinni peetud tulumaks, kogumispensioni makse, kui töötaja on sellega liitunud ja töötuskindlustusmakse. 11
on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjekorras kuuluvad kohustused tasumisele). RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. 4. Bilansis toimuvad muudatused Bilansis toimuvad muudatused majandustehingute tagajärjel. Majandustehingud toimingud, mille tagajärjeks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb kas bilansi mahu või struktuuri muutus. Kõigi nende muudatuste tagajärjel jääb bilansi tasakaal püsima. I muutus suureneb üks aktivakirje ja samal ajal väheneb teine aktivakirje. Iseloomustab muutusi vara koosseisus ja paigutuses, bilansimaht ei muutu. Näiteks osteti sularaha eest lattu materjale. Kirje raha ja pangakonto väheneb, kirje tooraine ja materjal suureneb. II muutus suureneb üks passivakirje ja samal ajal väheneb teine passivakirje.
Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000 K Arvestatud käibemaks 500 K Müügitulu 2500 Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega: D Ostjate ettemaksed 3000 K Nõuded ostjate vastu 3000 D Arvestatud käibemaks 500 K Ettemaksete käibemaks 500 7 Inventeerimine Nõuded ostjate vastu bilansikirjet tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilansikuupäeva seisuga. Inventeerimine seisneb selles, et ostjatele saadetakse saldoteatised, milles on ära toodud nende võlgnevused ja palutakse need omapoolse kinnitusega või reklamatsiooniga tagasi saata. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ebatõenäoliselt laekuvad arved ning nõuete summa mis tulevikus kindlasti laekub.
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis.
väliseid osalejaid. Tehing on väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama osapoole vaheline siire Majandustehing on : 1. Väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama (majandus) üksuse vaheline siire või vahetus; 2. Tehing, mis mõjutab firma finantsseisundit ja mida saab objektiivselt mõõta. Majandustehingud muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Bilanss – (finantsseisundi aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital). Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud
tegevusele. Majandussündmus- tooraine ja müüdava valmistoodangu hindade muutused. Mittemajandussündmus- keeristorm. Ettevõttesisesed sündmused- toimuvad ettevõttes ja ei hõlma ettevõtte väliseid osalejaid. Tehing- väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama osapoole vaheline siire. Majandustehing- väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama (majandus)üksuse vaheline siire või vahetus. Majandussündmused muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Muutuste liigid 1.A+A- 2.P+P- 3.A+P+ 4.A-P- KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse
eraldi. Iga analüütiline arvestus peaks võimaldama rühmitada ostjaid nõude pikkuse aja järgi lähtuvalt maksetähtajast. Kasutatavad arvestusregistrid Müügitehingud kajastatakse Ostjatega toimuvate arvelduste registris, kus on välja toodud arve kp, nr ja summa; laekumise kp, nr ja summa; klientide viisi käive ja saldo. Raamatupidamise sise-eeskirjas on soovitatav sätestada, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine. Inventeerimine Bilansikirjet nõuded ostjate vastu tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilaniskp seisuga. Igapäevapraktikas tehake seda sagedamini. Inventeerimisel väljastatakse kõigilesaldoteatis, mille klient peab kinnitatult tagasi saatma. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ka ebatõenäoliselt laekuvad arved. Ostu ja müügiettemaksete sünteetiline ning analüütiline kajastamine raamatupidamises Ostuettemaksed: Kontoplaanis avatakse bilansikirjete nimetuste (ettemaksed kaupade,
jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2
reservid jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2
Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000 K Arvestatud käibemaks 500 K Müügitulu 2500 Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega: D Ostjate ettemaksed 3000 K Nõuded ostjate vastu 3000 D Arvestatud käibemaks 500 K Ettemaksete käibemaks 500 6. Inventeerimine. Nõuded ostjate vastu bilansikirjet tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilansikuupäeva seisuga. Inventeerimine seisneb selles, et ostjatele saadetakse saldoteatised, milles on ära toodud nende võlgnevused ja palutakse need omapoolse kinnitusega või reklamatsiooniga tagasi saata. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ebatõenäoliselt laekuvad arved ning nõuete summa mis tulevikus kindlasti laekub. KOHUSTISTE ARVESTUS 1. Kohustiste jaotus. Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus:
kasumiaruanne. Bilanss on ettevõtte koondaruanne, mis annab ulevaate ettevõttest varalises mõttes. Bilanssi võib kasitleda ka kui ettevõtte majandusarvestuse mudelit, mis on kohandatud struktuur finantsprognoosimiseks. Bilansianaluusis vaadeldakse majandusuksuse tulusid-kulusid kahes lõikes struktureeritud taissusteemina, tuginetakse tagasiside ja dunaamilise tasakaalu printsiibile, opereeritakse susteemi ja allsusteemi mõistetega. Iga bilansi osa või elementi, bilansikirjet kasitletakse bilansianaluusi teoorias hierarhiliselt korrastatud susteemina, millega rakendatakse susteemi ja susteemielemendi potentsiaalse ekvivalentsuse seadust. Kasumiaruanne finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse valja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on vaga vahe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on ules ehitatud kululiikide, teine funktsioonide jargi
1 „BIGBANK AS on keskendunud tarbimislaenudele. Panga strateegiast tulenevalt moodustas 1.12.2012 seisuga sissetuleku tagatisel (ehk ilma tagatiseta – autori märkus) väljastatud laenude osakaal kogu laenuportfellist 84,3%.“ Allikas: BIGBANK AS. Konsolideeritud aastaaruanne 2012. 2 Reguleerimata turu mahu hindamiseks kasutati bilansikirjet „nõuded ja ettemaksed“, mis kajastab klientide vastu ülevalolevaid nõudeid konkreetse majandusaasta lõpu seisuga ja on tõlgendatav laenujäägina. Tulemusi esitab alljärgnev joonis (joonis 1). Selle tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et saadud tulemused ilmselt alahindavad tegelikku laenujääki, arvestades, et päris paljudel ettevõtjatel oli üks või mitu majandusaasta aruannet esitamata ning neid andmeid seega kasutada ei olnud võimalik.
annaabi.ee 
