mitterespiratoorne atsidoos. • Kui intratsellulaarne pH langeb alla normaalse taseme käivituvad suure ainevahetuse muutused. Bikarbonaadi tagasiimendumine • Bikarbonaadi tagasiimendumist soodustab vesinikioonide pumpamine distaalsesse torru. • Tänu pH langusele tekib bikarbonaadist CO2 ja vesi. CO2 difundeerub tubulaar rakku kus sünteesitakse uuesti vesinik ioon ja bikarbonaatioon. • Vesinik ioonid liiguvad tagasi neerutorusse ning bikarbonaat ioon transporditakse tubulaar rakust välja kloriidi vahetusega. Bikarbonaadi tagasiimendumine Guyton and Hall Textbook of Medical Physiology (Guyton Physiology) Fosfaadi väljutamine • Neerud eritavad mitte-lenduvaid happeid et hoida plasma pH-d normaalsel tasemel. • Fosfaatioonid seovad endaga vesinikioone • Tekib nõrk hape (dissotseerub vähe) • Fosfaatioone eritatakse neerudega ning nad on oulised vesinikioonide puhvriks • Fosfaadi sekretsiooni reguleerib
Koosneb glomeerulist (glomerulaarsed kapillaarid) ja torukestest. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimub ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin) ja torukestes lõplik uriin. Hulk – ühes neerus – koeral 400 000. Seal 1 miljon, veisel 4 miljon. * glomeerul – verest → filtraati – lahustunud ained, vesi, uurea, kreatiniin Torukeste struktuur: * proksimaalne vääntoruke – enamik filtreeritud aineid (60%) ja vett reabsorbeerub. torukese vedelikust → verre – Na+, K+, Cl-, bikarbonaat, vesi, glükoos, AH Väga palju transporditakse aineid (aktiivselt ja passiivselt). Palju Na +, Cl-, fosfaati imendub – kontrollivad hormoonid angiotensiin II, aldosteroon, antidiureetiline hormoon, endoteliin-1, nartiuretic peptiid, paratrüoidhormoon, vitamiin D 3 ja kaltsitoniin. Sekreteeritakse: endogeensed - sapphappe soolad, oksalaat, uraat, kreatiniin, prostaglandiinid, epinefriin, hippuraat. Lisaks ravimid ja toksiinid: AB (penitsilliin
naatrium · Ülipikkadel koormustel joogis vajalik 460 1000 mg Na Vaid toidu Na sisaldusest koormusjärgselt ei piisa Joogivesi ja cola Na ei sisalda · Magneesium koormuse ajal ei hakka toimima · Magneesiumi manustamine vajalik paar nädalat varem järjest Naatrium kestval koormusel väga oluline Naatrium Kiire süsivesikute Kiire vee Vähene uriini imendumine imendumine eritumine Bikarbonaat intensiivsel koormusel · Parandab töövõimet intensiivsel ja maksimaalsel koormusel Kui lihaste ülehappesuse tõus · Langeb subjektiivne väsimustunne · Eriti enne ja ka koormuse ajal Joogi bikarbonaadi sisaldus üle 1500 mg/l · Enne mängu ja mängu ajal Jalgpall, käsipall, korvpall, jäähoki Bikarbonaadi füsioloogia · Kui veres enam bikarbonaati (HCO 3) Lihas saab kiiremini tekkinud happelised ained (H+)verre suunata
superoksiiddismutaas, vitamiin C ja E • Roll: oksüdatiivset stressi ja DNA mutatsioonide põhjustavate ROS ja RNS inaktiveerimine • Antioksüdantide taseme langus on iseloomulik tunnus periodontiidi tekkeks • TAC (e. total antioxydant capacity of saliva) taseme tõus esineb mittestimuleeritud sülje korral ning ka lastel, kellel on diagnoositud kaaries. Puhverdusvõime Puhverdusvõime • Eristatakse kolm puhversüsteemi: valk, fosfaat, ja bikarbonaat puhver. • Ensüüm karboanhüdraas VI(gl. parotis ja gl. submandibularis) katalüüsib keemilise reaktsiooni hapetest pärinevate vesinikioonide ja bikarbonaadi ioonide vahel. • Mida rohkem vesinikioone läheb keemilise reaktsiooni bikarbonaatioonidega, seda kiiremini suuõõne pH hakab tõusma ja jõuab normaalse tasemeni(pH=6,3). Antud keemiline reaktsioon kaitseb hambaemaili demineralisatsiooni eest. • Suuõõne pH liigne kõikumine võib tekitada erosiooni. pH<5,5
aktiveerib lipolüüsi vereplasmas pärast rasvarikka toidu söömist Agranulotsüüdid: Monotsüüdid fagotsüteerivad baktereid Lümfotsüüdid organismi spetsiifilise immuunsüsteemifunktsiooni kandjaid 7.Olulisemad vere puhversüsteemid - nimetused, puhversüsteemi komponendid, erinevate puhversüsteemide osatähtsus. Karbonaatpuhversüsteem süsihape ja bikarbonaat, kõige tähtsam, hoiab vere plasma stabiilsena. Fosfaatpuhversüsteem H2PO4- ja HPO4-2 , oluline puhver põhiliselt raku tsütoplasmas (intertsellulaarne puhver) Vere valkude puhversüsteem valkudest tähtsaim puhver on hemoglobiin. 8.Kuidas mõjutab hingamine vere happe-leelisseisundit? Põhjendus. Suletud süsteemis, näiteks hingamise ja neerutalitluse lakkades, muutuks organismi
Nõre: Seedeensüümid: -- proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enteropeptidaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -- lipaas (aktiivne sapihapete manulusel, lagundab 1 ja 3 estersidemed) -- fosfolipaas (lagundab fosfolipiidide estersidemeid) -- amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) -- ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid (RNA,DNA nukleotiidideks) Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Sekretsioon: Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) Sekretiin stimuleerib HCO3- sekretsiooni
lindudel). Lipaas esineb noorloomadel (nt vasikal) – rasvade seede, see kaob vanusega. Sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas, sest suus ei ole toit piisavalt kaua. Mao proksimaalses osas pole näärmeid – pH on sobiv amülaasi jaoks ja see ei inaktiveerita. Mao distaalses osas on pH üsna madal ja süljeensüümid inaktiveeritakse. Ehk kohe kui toit makku jõuab, ei segata maonäärmetega. Liigilised erinevused Mäletsejalistel tugevalt aluseline - bikarbonaat (HCO3 - ) neutraliseerib suuõõnes ja vatsas bakterite toodetud happeid (kaitseb hambaemaili). Mäletsejalistel lisaks bikarbonaadile ka palju fosfaatioone – vatsakeskkonna puhverdamine ja toitaine mikroobide. Mäletsejaliste sülg sisaldab ka uureat – proteiini sünteesivate vatsabakterite toitaine. Ruminantide sülg on isotooniline, kõrge bikarbonaatide ja fosfaatide konts, kõrge pH. Vaja, et neutraliseerida fermeteerimisel tekkinud happeid vatsas. 100-200 l
Veelahuste koosseis · Vedeliku ruumide elektroneutraalsus igas ruumis peab olema võrdselt (määratuna mEq/L) positiivsete (katioon) ja negatiivsete (anioon) laengute kandjaid (makroskoopilise elektroneutraalsuse printsiip) · Seejuures on eri ruumide vedelike koostis märgatavalt erinev Rakkude vahelises ruumis on oluliselt rohkem naatriumi (Na+) mida tasakaalustavad kloor (Cl-) ja bikarbonaat (HCO3-) Raku sees on peamiseks katioonideks kaalium (K+) ja magneesium (Mg2+), mida tasakaalustavateks anioonideks on valgud ning orgaanilised fosforühendid (cAMP, ADP, ATP) Raku sees on tüüpiliselt (NB! lihase väsimus) vähe vaba ioniseeritud Ca2+ (~10-7 mol/L), samal ajal rakkude vahel on ioniseeritud Ca2+ neli suurusjärku rohkem Raku sisekeskkond on rohkem happeline (madalam pH) Alternatiivne seletus
nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral. Meditsiinis on ainult osa aineid klassifitseeritud elektrolüütideks. Need on nn füsioloogilised elektrolüüdid. Organismi põhilised elektrolüüdid: 1. Katioonid: Na K Ca Mn 2. Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Elektrolüütide jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel on erinev: Rakuvälises ruumis on katioonidest valdavalt naatrium, anioonidest kloriidid ja bikarbonaat, samas on rakusiseses vedelikus valdavalt kaalium, magneesium, sulfaadid ja fosfaadid. Erineva valgusisalduse tõttu esinevad väikesed kõikumised ioonide osas rakuvaheruumi ja soonesisese vedeliku vahel: valguvaene rakuvahevedelik sisaldab pisut rohkem Cl- kui valgurikas vereplasma. Elektrolüütide sisalduse erinevused vedelikuruumide vahel saavad esineda, kuna raku pinnal, raku ja rakuvälise ruumi vahel toimuvad ioonide tasakaalu
Kõhulahtisusega vasika seisundi õige hindamine on vajalik selleks, et otsustada, kas raviks on sobilikum elektrolüütide suu või veeni kaudu manustamine. · Kõhulahtisusega vasikatele tasub lisaks tavalisele joogile anda ka elektrolüütjooki et tasakaalustada kõhulahtisusest tekkivaid puudujääke. Jooke on turul erinevaid, kuid sisaldama peaksid nad kindlasti järgmisi komponente: Elektrolüüdid (Na+, K+, Cl-) Energia (Glukoos) Puhver (Bikarbonaat, Atsetaat, Propionaat, Tsitraat) Lisaks nendele ainetele, reklaamivad ennast paljud joogid ka erinevate lisanditega, nagu näiteks linaseemne ekstrakt, probiootikumid, vetikad, jne. Kuna nende toimet pole täpsemalt uuritud, siis tasuks pooldada puhtaid elektrolüütjooke ilma lisanditeta. Hüpokaltseemia Ravi · Dave Reede Michigani Ülikoolist leiab, et kui anioonsete lisanditega langetada
bilirubiinist), kolesterool (sapikivid) Sapiteed, sapipõis, 12ss, pankreas Kõhunääre e. pankreas Piklik, 100 g nääre kõhuõõne organite taga Koosneb kahesugustest näärmetest: eksokriinne osa, eritab seedefermente soolde endokriinne osa, eritab insuliini vereringesse Viimajuhade ühinemisel tekib kõhunäärmejuha, mis suubub 12- sõrmiksoolde papilla Vater`s Pankreasenõret (0.5-2.0 l/p) eritub kahte tüüpi rakkudest: - juharakkudest aluseline Na-bikarbonaat, mis neutraliseerib happelist toidukörti - näärmerakkudest toitaineid lõhustuvad ensüümid (trüpsiin ja kümotrüpsiin valgud, amülaas s/v-d, lipaas rasvad, fosfolipaas fosfolipiidid). Proteaasid erituvad inaktiivselt Pankreasenõre regulatsioon Humoraalne (peamine): - happeline toidukört 12ss-i limaskestast sekretiin pankreasenõre juharakkudest (Na-bikarbonaati sisaldav) mao soolhape neutraliseerub lõhustunud
..7.4. Kliinilises praktikas määratav rakuväline pH. BE (base excess, ingl.k., leelise liig) happe või aluse kogus millimoolides, mis on vajalik lisada 1 liitrile hapnikuga küllastatud uuritavale verele, et 37ºC ja PCO2 40 mmHg juures oleks pH 7,4. ,,-" BE happe liig e atsidoos; ,,+" BE happe defitsiit e alkaloos. Keemilised happe-leelistasakaalu regulatsiooni mehhanismid: puhversüsteemid (nõrgast happest ja alusest); Ekstratsellulaarse vedeliku puhvesüsteemid (bikarbonaat- ,fosfaat-, valgupuehver); intratsellulaarsed (hemoglobiinipuhver). Füsioloogilised regulatsiooni mehhanismid: seotud kopsude, neerude, vähem mao ja maksa funktsiooniga. Kopsud: kui veres tõuseb süsiappegaasi sisaldus, sunnib hingamiskeskuse erutus hüperventilatsioonile suureneb CO2 väljutamine kuni on saavutatud CO2 normaalne kontsentratsioon veres. 15. Rakkude vigastused, raku surm.
pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) 51) Sapi teke, koostis ja toime.
pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) 51) Sapi teke, koostis ja toime.
seotakse sellega amineeritud vôi sulfoneeritud polümeeri kile (100-300 nm kiht). supressorkolonn vähendab eluendi juhtivust: anioonkromatograafias - katioonvahetus kolonn (H+-vormis) vahetab eluendi (nôrga happe soolad) katioonid H+ ioonidega ja tekkinud nôrka hapet juhtivusdetektor ei detekteeri. katioonkromatograafias - anioonvahetuskolonn (OH- -vormis) vahetab eluendi (HCl) aniooni OH- rühmadega ja vett ei detekteerita. eluendid: anioonkromatogaafias: salitsülaat, boraat, bikarbonaat ; katioonkromatograafias: HCl. detektorid: juhtivusdetektor, UV detektor I don't want to know the answers, I don't need to understand Anioonide puhul kasutatakse anioonvahetuse kromatograafiat vi ioon-paar kromatograafiat. Eluendiks on puhverlahused. Katioonide puhul kasutatakse katioonvahetuse kromatograafiat vi ioon-paar kromatograafiat. Eluendiks on puhverlahused. laialt kasutatav anioonide määramiseks vee analüüsil, (näit. elektrijaamades). 129
ühenditest. Plasma ümbritseb rakutuuma ja organelle. Veel on temperatuuri reguleerimise ja kandja ülesanne, samuti mängib vesi ka lahusti rolli. Anorgaanilised ained sisenevad rakkudesse soolade kujul, sest rakk ei suuda neid ise toota. Lahuses esinevad soolad positiivselt laetud ioonide (katioonide) ja negatiivselt laetud ioonide (anioonide) kujul. Tähtsamad katioonid on naatrium, kaalium, kaltsium ja magneesium. Sagedamini esinevad anioonid on kloriid, bikarbonaat, anorgaaniline fosfaat ja sulfaat. Raku sisemuses on ülekaalus kaalium-, magneesium- ja fosfaatioonid. Rakuvaheruumis ehk interstiitsiumis esinevad peamiselt naatrium- ja kloriidioonid. Valgud (proteiinid), rasvad (lipiidid), süsivesikud (suhkrud) ja nende laguproduktid on rakuplasmas leiduvad orgaanilised ained. Autosoomid – mittesugulised kromosoomid Heterosoomid – sugulised kromosoomid Topeltspiraal – kaheharuline keerdspiraal, DNA molekulide paigutus kromosoomis Raku organellid
annaabi.ee 
