mõõdetamatu muutuja kirjeldamisest (tunnistades samas selle olemasolu) ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi stiimuleid ja reaktsioone. Biheiviorism osutus võrreldes introspektsionismiga edukamaks programmiks, mis tõi kaasa edusamme ka inimpsühholoogias, eriti õppimise uurimises. Sellise lähenemise üks kindlaid plusse on see, et John Watson, tehes asju teisiti, avastas palju uusi asju ja pani aluse ka metodoloogilisele biheiviorismile. Miinuseks on aga see, et näiteks ta arvas, et inimese mõtlemine toimub hääleelnudites, mis võis mõjutada palju teisi osühholooge, viies neid eksiteele. Mina arvan, et John Watson oli omamoodi hull. Ta loobus paljudest täthsatest asjadest psühholoogias, et midagi teist tõestada. Ta sattus vastuollu põhimõtteliselt kõikide varem olnud psühholoogia põhitõdetega. Ma arvan ka seda, et ta oli väga pühendunud oma tööle, sest muidu ei oleks ta
nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne Stiimul tunnetusprotsessid reaktsioon Õppimise kognitiivsed käsitlused 1950ndateks sai selgeks, et inimese ja tema käitumise seletamine on keerulisem, kui biheiviorismile jõukohane on. Kognitiivsete õppimisteooriate areng on võimalikuks saanud tänu kognitiivse psühholoogia arengule. Peamised seisukohad, mida kognitiivsed õppimisteooriad eeldavad, ning mis erinevad biheivioristlikest õppimisteooriatest, on: · Õppija on aktiivne, õppija tegutseb õppimise nimel · Õppimine sõltub oluliselt õppija olemasolevatest teadmistes, uskumustest ja hoiakutest.
1.3. Humanistlik psühholoogia Rajaja W. Dilthey Tekkis peale II Maailmasõda Loosung: Loodust seletame, inimest mõistame Avastasid: Psühhotraumade läbi tekib autoritaarne isiksus Vajaduste püramiidi Grupis suudavad inimesed end aidata Esindajad: Carl Rogers (1902-1987), A. Maslow (1907-1970), G. W. Allport (1897-1967). Humanistlik psühholoogia vastandub psühhoanalüütilisele psühholoogiale ja biheiviorismile. Põhiideed: · Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippu · Inimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Humanistlik psühholoogia tähtsustab: · Inimese tundeid, mõtteid, kogemusi, teadvust - mis teeb isiksusest unikaalse
· Motivatsiooni olulisus jäljendatava kasutamiseks · Enesetõhususe roll tegutsemisel (õppimisel) 1960ndad ja edasi · Mõjutused kognitiivsest psühholoogiast · Õppija aktiivsus ja individuaalsed iseärasused õppimisel · Jerome Bruner · Robert Siegler · Michelene Chi · Paul Pintritch · Ja paljud teised.... Jerome Bruner (1915) Harvard University & the Center for Cognitive Study 1946-1950 Tajuprotsessid, huvi gestaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks biheiviorismile) 1950-1966 Kognitiivsed struktuurid, konstruktivistlik lähenemine, Võgotski, Luria, & Piaget 1967-1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused Oxford University 1970 jj Kõne ka suhtlemise uurimine lastel Huvi kooliõpetuse vastu 1980 jj Kultuuri mõju 1990 Narratiivid, enesekontseptsioon Kooliõpetusega seotult: scaffodling (juhendamine, õpetaja tugi) Avastusõpe, spiraalne õppekava http://www.youtube.com/watch?v=wSlxbFXxVL0 Avastusõpe
1960 aastateni psühholoogias valitsenud biheivioristlik suund püüdles loodusteadusliku objektiivsuse poole, mille järgi peab psühholoogia piirduma väliselt täheldatava käitumise, erititi käitumise mõõdetavate vastuste uurimisega, mida inimeses tekitavad eri ärritajad. 7 Biheivioristid eitavad aga selliste mõistete teaduslikkust, kus ei saa teha sõltumatuid uuringuid teadvus. Biheiviorismile vastupidist mõtlemisviisi esindab humanistlik psühholoogia, vastavalt millele ei tohi tegevust seletada üksnes välise käitumise vaatluse põhjal, vaid lisaks sellele peab psühholoogia püüdma inimest ,mõista tema enese subjektiivsete kogemuste taustal. Selle lähenemisviisi järgi määratakse inimese tegevus just sisemisest kogemusest tulenevalt ehk selle põhjal, mida talle tähendavad välised olukorrad. Mõistmisele toetuv uurimismeetod
See pole lihtsalt uus küsimus vanast liigist. See on uut liiki küsimus. GILBERT RYLE (190076), inglise filosoof, 1945-68 Oxfordi filosoofiaprofessor, 194771 ajakirja Mind peatoimetaja. Oli üks nn tavakeele filosoofia juhtivaid esindajaid, mõjutatud hilise Wittgensteini vaateist. Peateoses The Concept of Mind (1949) ründas Descartes'i dualismi, nimetades seda "tondiks masinas" vaimu omaette substantsiks pidamine on kategooriaviga. Kaitses ise biheiviorismile lähedasi vaateid. Teisi tähtsamaid teoseid: Dilemmas (1953); Plato's Progress (1966). [1842] 6
Saab alguse 20. saj. Hääbus 20. saj. Keskel, aga ta mõju on praegu tugev KeskAmeerikas. Püüdsid Ps. teha ranget teadust e teadusele saab allutada kõik, mida saab mõõta. Inimese käitumist saab mõõta. On vaja stiimulit ja reaktsiooni. Sellel koolkonnal oli edu, aga ei suudetud mõelda üldmeetodit. Kasutati katseloomi. Mõjutas pedagoogikat ja Ps. Ameerikas. Gestaltps. Tekkis saksamaal. Gestalt kuju, kujund, tervik. Tekib protestina Ameerika biheiviorismile. Ütlesid, et inimene on tervik ja see on midagi rohkemat kui üksikosade summa. Kestis 30nadateni. Inimene on tervik, pole võimalik jagada. Uurisid inimese taju ja tegid mitmeid avastusi ( taju on terviklik ja kui seal on tühik, siis taju täidab selle). Kui on võimalik tajuda mitmel viisil, siis taju valib lihtsaima (tajus kopeeritakse sarnased elemendid kokku). Kõik on seotud tervikuga. Psühhoanalüüs süvaps. e freudism. Eksisteerib tänapäevani. Tekkis 19. saj
keskkonnas, kuulub bioloogia alla. Tekkis seoses huviga uurida kaasasündinud käitumist. 18,19 saj. Evolutsiooni ideed mis Darwinilt tulid on seotud teadmisega et loodus valib välja halastamatult need omadused mis on vajalikud ellujäämiseks. Darwin arvas et intelligentsus jt ja ka füüsilised struktuurid on evolutsiooni tulemus, kui need ellujäämist suurendavad on olemas kui ei siis kaovad. Vastandub biheiviorismile. Aktiivne organism kes elab loomulikus konkreetses keskkonnas. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: 1. Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. Pärilik ja kohastuv. Käitumine on stereotüüpne kõigil liigi esindajatel. Koosneb alati ühesugustest käitumisjärgnevustest. Käitumine ilmneb eelneva kogemuseta, mis oleks võimaldanud selle ära õppimist. Kindel käitumine on suhteliselt muutumatu
Identiteet, rollid ja presenteerimine · Kõikumine kuuluvuse ja autonoomia vahel. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Seotus ja sõltumatus. · Grupisõltuvus, autoriteedisõltuvus, liidrikspürgimine · Agressiivsus ja prosotsiaalsus. Stigmatiseerimine ja viktimiseerimine · Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, suhtlemismängud Tuntumad humanistlik ja positiivne psühholoogia Humanistlik psühholoogia · Kujunes 1950datel reaktsioonina biheiviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile · Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel · Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm A.Maslow · "Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud" (133) · "Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui
On kaks reeglit, mida järgitakse: räägib see, kelle käes on asi (algselt oli see suur teokarp, kasuloom vms) ja võid oma rääkimise korra vahele jätta. Kokkuvõte - muutused kognitiivsetes protsessides (hoiakud, kujutlused, taju uskumused, suhtumised ja nii edasi) põhjustavad muutusi. Probleemse käitumise põhjuseks on moonutused kognitiivsetes protsessides. Ökosüsteemne lähenemine Ajaliselt on ökosüsteemne lähenemine sarnane biheiviorismile. Probleeme ei seletata ühepoolse lähenemisega vaid põhimärksõnaks on interaktsioon (ala)süsteemide vahel. Teoreetiline alus Bronfenbrenner: ta seletas teoreetiliselt, kuidas indiviid areneb. On vastastikkuses mõjus teiste süsteemidega, tema järgi on indiviid seal keskel. Mikrosüsteemid: perekond, lähedased sõbrad. Mesosüsteem: interaktsioon inimeste, süsteemide vahel. Välis süsteem: naabrid, perekonna sõbrad. Makrosüsteem: erinevad väärtused ja hoiakud
Behterev) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist. 39 Psühhoanalüüs Väljaspool psühholoogiateadust hinnatuna võib psühhoanalüüsi pidada psühholoogia mõjukaimaks suundumuseks. Oli algselt esmajoones
Behterev) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. 1913 ilmus Watsoni artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadvust (must kast) psühholoogia ainena biheiviorism eitab, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Käitumise uurimine taandub valemile S->R. Gestaltpsühholoogia Koffka, Köhler, Wertheimer. Arenes reaktsioonina introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Lähtuti ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle fooniga., kontrastinähtusi, mõtlemist. Psühhoanalüüs Väljaspool psühholoogiateadust hinnatuna võib psühhoanalüüsi pidada psühholoogia mõjukaimaks suundumuseks. Oli algselt esmajoones meditsiiniline õpetus,
AGA MIS ON EMOTSIOON? (Kas hirmunud nägu on hirm?) erutusnähud; ajukoor surub maha, aga tugeva emotsiooni ajal aktiveeritakse ka ajukoor. “Neuropsychologists view emotion not as a thing but rather as an inferred behavioral state • Aju-uurimine jäi jalgu biheiviorismile ja kognitiivsele revolutsioonile. “Pseudoraevu” called affect, subjective feeling about a stimulus independent of where or what it is. Affective kontseptsioon. Mitmetel religioonidel hirm antropomorfismi ees. “A proposed mechanism of behavior is internal and emotion” subjective. As observers, we can infer emotion in others only from their behavior (what they
annaabi.ee 
