Betoon-ja raudbetoon materjalide valmistamine ning kasutamine Iseseisevtöö Tartu 2014 Betoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja 104 täitematerjali segu kivistumisel. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva, killustikku, kruusa. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90% Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel. Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist: ● Doseerimisest ● Segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumli täie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises.
Kordamisküsimused. Betoonitööde masinad ja seadmed. 1. Betoonitööde masinate ja seadmete kasutusala ja liigitus. Need masinad ja seadmed on vajalikud betooni ja mördisegude valmistamisel, transportimisel ja käsitsemisel, ehitiste betoonist ja r/b elementide valmistamisel ning müüri- ja krohvitööde teostamisel. Liigitus: 1. Tehnoloogilise otstarbe järgi: a) betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed b) betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed c) betoonisegude tihendamise masinad d) r/b toodete tehaste tehnoloogilised seadmed 2. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 3. Tööprotsessi iseloomu järgi a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga. 2. Betoonisegude valmistamine, betooni- ja mördisegude segistite liigitus. betoonisegu valmistamine toimub spetsiaalsetes statsionaarsetes betoonitehastes, kiirelt monteeritavates teisaldatavates betoonsõlmedes ja mobiilsetes betoonsõlmedes. Segude valmistamine toimub põhiliselt neid
Tänapäeva betoonid on nii suure survetugevusega, et ilma sarruseta hakkab betoon mahukahanemise jõu toimel pragunema. Betooni tugevus on sõltuvuses betoonis olevast vee ja tsemendi suhtest. Betoonisegu valmistamiseks kasutatud vee ja tsemendi massi suhet nimetatakse vesitsementteguriks. Vesitsementtegur on üks olulisemaid betooni lõppomadusi mõjutav tegur. Kõrgema vesitsementteguriga betoonide puhul on suurem oht mahukahanemise pragude tekkimiseks. Erinevate betoonisegude vesitsementteguri väärtus on harilikult vahemikus 0,65 ... 0,45 Kasutatud materjalid : www. rudus.ee www. imelineajalugu.ee
mänd, kuigi ta on kige odavam. Eestis on ilmselt parima hinna ja kvaliteedi suhtega materjaliks kask. Vajadusel saab loomulikult kasutada paremaid materjale nagu saar, tamm vi ka igasugust väärispuitu. Betoonist Betooni tellimisel tuleb alati lähtuda ehitusprojektist. Projekteerija ülesanne on planeerida, millist betoonisegu on mõistlik ühel või teisel puhul kasutada. Ehitamisel kasutatavate betoonisegude kohta anname omapoolse spikri enamkasutatud lahendustest: Taldmikud kasutatakse betoonisegu C20/25 või C25/30 vajumisklass S3 Vundament kasutatakse betoonisegu C20/25 või C25/30 vajumisklass S3 Põrandad kasutatakse eluruumipõrandad C20/25 vajumisklass S4, tööstuspõrandad C25/30 vajumisklass S4, eriti suurt koormust taluvad põrandad C30/37 vajumisklass S4 Vahelaed kasutatakse C25/30 või C30/37 vajumisklass S3
mänd, kuigi ta on kige odavam. Eestis on ilmselt parima hinna ja kvaliteedi suhtega materjaliks kask. Vajadusel saab loomulikult kasutada paremaid materjale nagu saar, tamm vi ka igasugust väärispuitu. Betoonist Betooni tellimisel tuleb alati lähtuda ehitusprojektist. Projekteerija ülesanne on planeerida, millist betoonisegu on mõistlik ühel või teisel puhul kasutada. Ehitamisel kasutatavate betoonisegude kohta anname omapoolse spikri enamkasutatud lahendustest: Taldmikud kasutatakse betoonisegu C20/25 või C25/30 vajumisklass S3 Vundament kasutatakse betoonisegu C20/25 või C25/30 vajumisklass S3 Põrandad kasutatakse eluruumipõrandad C20/25 vajumisklass S4, tööstuspõrandad C25/30 vajumisklass S4, eriti suurt koormust taluvad põrandad C30/37 vajumisklass S4 Vahelaed kasutatakse C25/30 või C30/37 vajumisklass S3
mitmestaadiumilises purustusprotsessis peale igat purustusstaadiumi teatud terasuurusega fraktsioonide eraldamiseks ja suunamiseks tagasi korduvaks purustamiseks.,Lõppsõelumine-kogu purustusprodukti jaotamine määratud nimimõõtmetega fraktsioonidesse 257-Nimetage betoonitööde masinad tööprotsessi iseloomu järgi. Tsüklilise,Pideva 263-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad vabalangemisega segistid? ,Vabalangemisega segistid on sobivad liikuvate betoonisegude, mille ,,koonuse vajumine" on suurem kui 3cm valmistamiseks 269-Millised on sundsegamisega segistite tüübid tööseadme elementide liikuvuse järgi? ,Seisva trumli ja liikuvate labadega,Pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega 275-Kuidas liigitatakse mördisegistid segamisvõlli asendi järgi? Horisontaalvõlliga,Vertikaalvõlliga e mikser tüüpi 281-Nimetage betoonipumpade tüübid konstruktsiooni järgi. Kolbpumbad
vahendid. (PH tase 7 on neutraalne; 0-6,9 onhappeline ja 7,1-14 on aluseline) Mida väiksem on happelise või mida suurem on aluselise vahendi PH tase, seda söövitavam on aine.Rasva, õli ja tihendusainete jääkprodukte võib eemaldada mitte agressivsete alkoholibaasil valmistatud pihustavate lahustite (nagu näit. Piiritus, isopropanool jms.) abil.Seejärel tuleb pinnad loputada rohke puhta veega.Värvi, tsemendi, betoonisegude jms. jäägid tuleb klaasi pinnalt eemaldada koheselt enne nende kuivamist. Kui klaasimistöödele järgnevad välis või siseviimistlustöödpeaks klaasipinnad kindlasti kinni katma et klaasi pinnale ei satuks värvi,tsemendi,segude jms jääke kuna neid hiljem puhastades on suur oht etklaasipindadele tekivad kriimud.Väikeste raskestieemalduvate jääkide käsitlemine abrasiivide, terasvilla või ziletiteraabil on mõeldav, kui toimida ülima
255-Nimetage peamised täitematerjalide rikastamise meetodid. 1.mehaaniline klassifitseerimine; 2. õhk-klassifitseerimine; 3. hüdrauliline rikastamine e pesemine; 3. magnetsepareerimine . 256-Nimetage betoonitööde masinad ja seadmed tehnoloogilise otstarbe järgi. 1. betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed; 2. betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed; 3. betoonisegude tihendamise masinad 4. raudbetoontoodete tehaste tehnoloogilised seadmed. 257-Nimetage betoonitööde masinad tööprotsessi iseloomu järgi. 1. tsüklilise tööprotsessiga; 2. pideva tööprotsessiga 258-Nimetage betoonitehaste tüübid seadmete paigutuse järgi. Parter-tüüpi tehastes on segukomponendid ladustatud maapinnale ja antakse sealt dosaatoritesse konveieritega st on vaja nimetamisväärse suurusega pinda millele seadmed ja materjalid paigutada.
Vibraatorite tõhusust hinnatakse betooni paigaldamiseks kuluva ajaga. Seejuures peab paigaldus tagama betooni tugevuse ja tiheduse. Tihendus oleneb vibraatori võnkesagedusest ja amplituudist. Suurema võnkesageduse puhul betoon saab tihedam. Kuid sagedustel üle 20000 võnke minutis muutub võnkeamplituud niivõrd väikeseks, et vibraator ei suuda enam panna. betooniosakesi liikuma. Suure võnkeamplituudiga vibraatorid on kasutusel jämetäitematerjaliga betoonisegude tihendamisel, vähem jäiku segusid tihendatakse aga kõrgsagedusvibraatoritega, millel on väike võnkeamplituud. Paremaid tulemusi annavad kahesageduslikud või pakkvibraatorid. Viimased koosnevad mitmest väikese amplituudiga kõrgsagedusvibraatorist ja ühest suure amplituudiga normaalsagedusvibraatorit. Enamlevinuiks on mehhaanilised vibraatorid, milles vibratsioon tekitatakse pöörlevale võllile asetatud raskustega 1 (debalansid) mille raskuskese on pöörlemistelje suhtes paigutatud
. 3.3.1. Superplastifikaatorite keemilised tüübid Põhiliselt 3 tüüpi superplastifikaatoreid: Tüüp A: sulfoneeritud melamiin-formaldehüüdi kondensaadid Tüüp B: sulfoneeritud naftaleen-formaldehüüdi kondensaadid Tüüp C: modifitseeritud lignosulfonaadid. A- tüüpi on kõige lähemal ideaalsetele, kuna nad peaaegu ei mõjuta tardumist ja neil puudub õhu kaasamise tendents. B- tüüpi mõjutavad vee pindpinevust. Nendega valmistatud betoonisegude töödeldavuse kadu on aeglasem kui A-tüübil, kuid pikendavad vähesel määral tardumisaegu. C- tüüpi iseloomustab teistest suurem tardumist aeglustav toime. Nad on küllalt tõhusad suhteliselt madalatel doseeringutel. Superplastifikaatorite üks põhilisi iseloomulikke jooni plastifitseerimise ja veevajaduse vähendamise kõrval on see, et nende toime plastifitseeriva lisandina on ajaliselt piiratud.
-kummiplaatidest moodulelementidega isepuhastuva tööpinnaga plaatsõelad. 255-Nimetage peamised täitematerjalide rikastamise meetodid. 1.mehaaniline klassifitseerimine 2. õhk-klassifitseerimine 3. hüdrauliline rikastamine e pesemine 4. magnetsepareerimine 256-Nimetage betoonitööde masinad ja seadmed tehnoloogilise otstarbe järgi. 1. betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed 2. betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed3. betoonisegude tihendamise masinad 4. raudbetoontoodete tehaste tehnoloogilised seadmed 257-Nimetage betoonitööde masinad tööprotsessi iseloomu järgi. 1. tsüklilise tööprotsessiga 2. pideva tööprotsessiga 258-Nimetage betoonitehaste tüübid seadmete paigutuse järgi. Parter-tüüpi tehased ja sõlmed, Torn-tüüpi tehased ja sõlmed 259-Nimetage betoonitööde seadmete tüübid liikuvuse aluselt. Statsionaarsed, Teisaldatavad, Iseliikuvad
29. Vaiade veealuseks rammimiseks on sobivaim...............ramm. 4. kaksiktoimeline auru-suruõhu 30. Nimetage pideva tööprotsessiga kivipurustid. Koonus-, valts- ja lööktoimelised 31. Nimetage koonuspurustite tüübid pöörleva koonuse kuju (tipunurga) järgi. Järsk- ja lamekoonusega 32. Varbsõelu kasutatakse peamiselt............2. eelnevaks sõelumiseks 33. Segamisviisi järgi on mördisegistid: 2. vabalangemisega 4. sundsegamisega 34. Betoonisegude transport suuremate vahemaade taha on kõige ratsionaalsem 2. betooniveokitega 3. autobetoonisegistitega 35. Loetlege käsimasinate tüübid kasutatava energia liigi järgi Elektrilised, pneumaatilised, motoriseeritud, püssirohutoimelised, hüdraulilised 36. Millise märgiga tähistatakse niiskuskindel käsimasin? 37. Mis on kõrgsagedusvoolul töötava käsimasina peamised eelised võrreldes 50Hz voolul töötava käsimasinaga? On ohutum 38
0 15-20 175 165 150 140 0 42278 185 175 160 150 2-4 200 190 175 165 5-7 210 200 180 170 8-10 215 205 185 175 10-12 225 215 188 178 Tabel 4. Mördi ülehulgateguri α väärtused plastsete betoonisegude korral. Tsemendi sisaldus, α väärtused erinevate vesitsementtegurite puhul kg/m³ 0,5 0,53 0,6 300 1,30 1,32 1,36 311 1,32 1,34 1,38 350 1,38 1,40 1,44 Tabel 5. Betooni survetugevus.
kulu, 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 kg/m3 250 1,26 1,32 1,38 300 1,30 1,36 1,42 350 1,32 1,38 1,44 400 1,31 1,40 1,46 500 1,44 1,52 1,56 Märkus: Tabel kasutatav ainult plastsete betoonisegude korral. 2.5. Betoonisegu koostise esitamine Betoonisegu koostis 1 m3 kohta esitatakse järgmiselt: Ts - ……, kg, L - ……, kg, K - ……. , kg, V - …….., kg Eristatakse betoonisegu laboratoorset koostist (kõik arvutused tehtud lähtuvalt kuivadest täitematerjalidest s.o. nii liiva kui ka killustiku niiskus on 0 %) ja tööstuslikku koostist, mille puhul arvestatakse ka täitematerjalide tegelikku niiskust. Seega tööstusliku segu koostise
põrandaga külgnevate teiste konstruktsioonide poolt, tekivad betoonplaadis suured tõmbepinged. Vead, mis põhjustavad intensiivsema kahanemispragunemise: · Liiga suur mahukahanemisvuukide vahekaugus, · Saetud kahanemisvuukide liiga väike sügavus, · Kahanemisvuukide liiga hiline saagimine, · Betoonpõrand külgnevatest konstruktsioonidest eraldamata, · Väljaulatuvate nurkade juures täiendavate vuukide või diagonaalse armatuuri puudumine, · Betoonisegude kasutamine, milles tsemendi kogus liiga madal või vee kogus liiga kõrge või muude koostiosade kasutamine, mis põhjustavad betoonisegu normaalsest suurema mahukahanemise, · Puudulik betooni hooldus või selle puudumine, · Pinnase ebatasasused ja betoonikihi paksuse kõikumised, · Vuukides jätkuv armatuur, mis ei luba vuukidel vabalt avaneda, · Suure hõõrdeteguriga pinnasalused. Kahjuks ei ole ka katsetulemused nende konfliktsete arvamuste kinnitamiseks või kummutamiseks
korrosiooni (ei tohi olla rohkem kui lubatud kloriide, muidu nad põhjustavad armatuuri roostetamist). 2) Killustiku valitakse betooniks fraktsioonide alusel. Tavaliselt kasutatakse 5-10 mm ning 5-20 mm fraktsioone. Sammuti valitakse killustiku ka plaatjate ja nõeljate terade sisalduse järgi, kuna nad on vähem vastupidavad. Suurehulgaline sisaldus viib segu terade tühiklikkuse kasvule. Betoonisegude valmistamisel põhjustab see sidekomponentidele väljamineva rahasumma kasvu. 3) SO3 on vääveltrioksiid ehk väävel (VI) oksiid, mis põhjustab korrosiooni intensiivsuse kasvamist. Suurema koguse vääveloksiidi kui õhu saastaja korral võib liiv täitematerjalina põhjustada materjali hävimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu.
-kummiplaatidest moodulelementidega isepuhastuva tööpinnaga plaatsõelad. 255-Nimetage peamised täitematerjalide rikastamise meetodid. 1.mehaaniline klassifitseerimine 2. õhk- klassifitseerimine 3. hüdrauliline rikastamine e pesemine 4. magnetsepareerimine 256-Nimetage betoonitööde masinad ja seadmed tehnoloogilise otstarbe järgi. 1. betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed 2. betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed3. betoonisegude tihendamise masinad 4. raudbetoontoodete tehaste tehnoloogilised seadmed 257-Nimetage betoonitööde masinad tööprotsessi iseloomu järgi. 1. tsüklilise tööprotsessiga 2. pideva tööprotsessiga 258-Nimetage betoonitehaste tüübid seadmete paigutuse järgi. Parter-tüüpi tehastes on segukomponendid ladustatud maapinnale ja antakse sealt dosaatoritesse konveieritega st on vaja nimetamisväärse suurusega pinda millele seadmed ja materjalid paigutada. Torn-tüüpi tehastes (vt joon 8.1
Normaalbetooni tihedus on 2000…2600 kg/m³, poorsus 3…15%, veeimavus 2…8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tulepüsivaks materjaliks, kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus langeb; Normaalbetooni kasutatakse kõige rohkem kandekonstruktsioonides. Veel kasutatakse teda teekattematerjalina, põrandateks, hüdrotehnilistes ehitistes jne. 8. Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases, harvem ka otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil, mille tähtsaimaks osaks on segamistrummel. Segistid on vabatoimeline segisti ja sundtoimeline segisti. Betoone valmistatakse etteantud seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist- doseerimisest ja segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumlitäie jaoks vajalike materjalide hulkade väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida
maht. Pidevtoime-betoonisegistid: lähteained laaditakse pidevalt, samuti pidevalt väljub betoonisegu. Põhiparameeter on tootlikkus. Sobivad kohta, kus vajatakse ühesuguse koostisega segu suures koguses. Mördisegistid sundtoimelised segistid, sest mördi komponentide hulka võib kuuluda ka pastataolised materjalid, mille ühtlaseks jaotamiseks üle segu massi tuleb neid segamise protsessis hõõrutada. Tänapäeval on palju kombineeritud. Autosegistid betoonisegude transportimiseks suuremate vahemaade taha. Masinad on varustatud lisa mootoriga trumli käitamiseks ning vee paagi ja kabiinist juhitava vee dosaatoriga, mis võimaldab neil segusõlmest või betoonitehasest ka kuivsegu vastu võtta. 16. Betoonisegu tihendamise seadmed. Masinad betoonpõranda rajamiseks. Masinad betooni transpordiks ehitusplatsil. Betoonipumbad ja linttransportöörid (tööparameetrid ja kasutatavus)
0,8 osa vett 1 tsemendi osa kohta, 2,4 osa liiva 1 tsemendi osa kohta, 5,1 osa killustikku või kruusa 1 tsemendi osa kohta. Betooni koostise määramine ehk seguvahekord tuleb suhtarvude leidmisest. Koostis tuleks valida selline, et valatav konstruktsioon tuleks piisavalt tugev ning segu piisavalt plastne. Betooni kõige kallim koostisaine tsement. 1 m3 betooni kohta kulub 200-400 kg tsementi. Tsemendi hulk sõltub ka muidugi kasutuskohast. 1.24 Betoonisegude valmistamine, transport, paigaldus Betooni valmistatakse üldjuhul tehases. Harva võib ette tulla, et seda valmistatakse ka ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Materjalid lisatakse segistisse ning segatakse läbi. Segamisaeg sõltub segu plastsusest ja segisti suurusest. Betooni transport tehasest ehitusplatsile teostatakse kõige tihedamini autosegistiga. See võimaldab sõitmise ajal betooni segada. Seega pole ohtu, et segu kaugema sõidu peale kivistuma hakkaks
8. Betoonid ............. 104 8.1. Betoonide olemus ja liigitus ............. 104 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid ............. 105 8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9
kaappesurit. Seade koosneb rõht- ja kaldosaga künast ning kaapketist. Kaapkett käitatakse elektrimootorilt ajamimehhanismiga. Liiva ja vee segu antakse kolu, kaudu küna keskossa. Kaapkett veab liiva kaldosa pidi üles, kus puhas liiv eemaldatakse renni kaudu. Uhtevool suunatakse liiva liikumisele vastu ning mustunud vesi koos väikeste osakestega voolab ära rennist. 86) Autobetoonisegisti Autobetoonisegistid on betoonisegude transportimiseks suuremate vahemaade taha. Masinad on varustatud lisa mootoriga trumli käitamiseks ning vee paagi ja kabiinist juhitava vee dosaatoriga, mis võimaldab neil segusõlmest või betoonitehasest ka kuivsegu vastu võtta. Gravitatsioonsegistite trumli pöörlemissagedus on tavaliselt piires 15...24 p/min. Iseliikuvate ja autobetoonisegistite trumlil on vähemalt kaks pöörlemissagedust - aktiveerimissagedus ca 1...2 p/min ja segamis- e töösagedus, kuid võib olla ka kolmas -
annaabi.ee 
