1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatud materjalid Killustik CEM I 42,5 (ehitustsement) ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni.
3. Kasutatud töövahendid Elektriline betoonisegaja; 100*100*100 mm3 vormid; kaal liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks; kooniline vorm, metallvarras segu kihtide tihendamiseks; kellu; joonlauad vajumi ja proovikehade mõõtmiseks; vibrolaud segu tihendamiseks; hüdrauliline press purustava jõu määramiseks 4. Katsemetoodika 4.1. Segu valmistamine Tabel 4.1-st valitakse betoonisegu koostis. Komponendid segatakse käsitsi eelnevalt niisutatud nõus. Nõusse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv, seejärel tuleb neid segada. Lisatakse veel tsement ja segatakse uuesti. Parema betoonisegu saamiseks tuleb kasutada segumasinat. Tabel 4.1 2 4.2. Segu konsistents Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatakse
C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 onent Tsement 309 348 388 442 505 Killustik 1275 1269 1254 1243 1224 Liiv 570 543 525 489 456 Vesi 200 200 200 200 200 Tabel Valmistatavate betoonproovikehade tähistused Betooni Proovikeha tähistus kivistamise C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 tingimus 1 päev R1 1 p R2 1 p R3 1 p R4 1 p R5 1 p 3 päeva R1 3 p R2 3 p R3 3 p R4 3 p R5 3 p 7 päeva R1 7 p R2 7 p R3 7 p R4 7 p R5 7 p 28 päeva R1 28 p R2 28 p R3 28 p R4 28 p R5 28 p 1.4
Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] KT – tegur, mille väärtused sõltuvad variatsioonitegurist betooni valmistamisel, valitakse tabelist 1. Arvutus: V = 13 n =3 B = 20 [MPa] KT = 105 RB = 1,28 * 20 * 105 / 100 = 26,88 [MPa] 3.3 Koostise arvutamine.
Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe:
1. Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll 1.1. Töö eesmärk · Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega; · selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele; · teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi. 1.2. Kasutatavad materjalid · portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement); · Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R; · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv, · paekillustiku fraktsioonid 4/16; · joogivesi. 1
Õpperühm: Juhendaja: 2009 TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], G 0 = * 1000 V0 V0 - proovikeha maht [cm3] kus G - proovikeha mass õhus [g] ja Töö tulemused Proovikeh Materjali Proovikeh Proovikeh Proovikeh Tihedus ( 0 ) a a a a nimetus mõõtmed maht mass 3 nr (mm) ( cm 3
Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumala. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit (1). Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse (1). Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m kuivatatud proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a1 = 250 [mm] b1 = 119 [mm] c1 = 88 [mm] a2 = 249 [mm] b2 = 118 [mm] c3 = 89 [mm] a3 = 249 [mm] b3 = 120 [mm] c3 = 88 [mm] keskm a = (a1 + a2 + a3) / 3 = 249,33 [mm] keskm b = (b1 + b2 + b3) / 3 = 119,00 [mm] keskm c = (c1 + c2 + c3) / 3 = 88,33 [mm]
Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha
1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4
Rühm: EAEI31 Aron Lemets 192680 Tanel Juhendaja 21. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Tehiskividel määrata tihedus, veeimavus, surve- ja paindetugevus. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattellis 3. KASUTATUD VAHENDID Kaal, täpsus 0,1g Joonlaud, täpsus 0,5mm Press 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha massi määramisel ei tohi viga üle 5 g ja mõõtmisel üle 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmised tuleb teha erinevatest kohtadest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi selle valemi järgi: 𝑚 𝜌0 = ∙ 1000 (Valem 1) 𝑉 Kus:
Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4.Katsemetoodikad 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: W=[(m1-m)/m]*100 m1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g] m - proovikeha mass peale kuivatamist [g] W niiskussisaldus [%] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: pow=[mw/(awbwlw)]*1000
killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi
1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik proovikehade mõõtmiseks Kaal proovikehade kaalumiseks Press survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus 0 [kg/m3] määratakse valemiga 1 Valem 1: 0 = m/V * 1000 m kuivatatud proovikeha mass [g]; V proovikeha maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3
w imm= , % Gkuiv Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele. Esitatakse sorptsioonigraafikutena. Puidu maksimaalne tasakaaluniiskus 100% õhuniiskuse juures on ligikaudu 30%. Mõnikord esitatakse niiskust ka kujul kg/m3. 3 Betoon kui ehitusmaterjal eelised ja puudused (märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus, paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile · Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused. Sideaineks portlandtsement, tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine, kips ja põlevkivituhk. 3
Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: Valem 2: ow = mw / (awbwlw) * 1000 , kus mw proovikeha mass, g; aw, bw, lw proovikeha mõõtmed, cm. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus Kw12 redutseerimiskoeftisent, mis võetakse tabelist. 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu
2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m ] 3 m mass [g] V maht [cm3] 4
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha)
PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 5 2020/2021 Betoonisegu katsetamine Rühm: EAEI31 24. November 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ............................................................................................................................ 3 2. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 3 3. Katsemetoodika .........................................................................................................
Tanel Tuisk 17. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks Kaal – katsekehade massi leidmiseks Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine. Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi abil: m
Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi vahele, mis survet tõstes jõudis survetugevuseni, mille juures kehad purunesid. Saadud lugem võeti manomeetrilt. 300 ühikule vastas 5000 kgf. Arvutati purustav jõud iga proovikeha puhul valemi (1) järgi. Edasi arvutati survetugevus iga proovikeha puhul valemi (2) abil. Ning peale seda leiti kõikide proovikehade
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid:
2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali
1. EESMÄRK Töös oli vaja määrata kipssideaine jahvatuspeensus, kipsitaigna normaalkonsistents, kipsitaigna tardumisaeg ja painde- ning survetugevus. 2. KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4
sõelale nr. 02. Sõelumine lõpetatakse siis, kui 1 minuti jooksul läbib sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab see hulk materjali, mis jäi kogu materjali hulgast sõelale. 4.2 Kipsitaigna normaalkontsistentsi leidmine Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vett (umbes 50-70 % kipsi massist). Seejärel tuleb vette valada 300g kipsi ning segada 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks. Kipsitaigen tuleb valada Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas on eelnevalt niisutatud. Kipsitaigna ülejääk lõigatakse noaga maha. 45 sekundi möödumisel kipsi ettevalmistamise momendist tõstetakse silinder vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud kujundi diameeter. Kui diameeter ei ole 180 +/- 5 mm, korratakse katse uue veehulgaga. Katset teostatakse seni, kuni tekkinud kujundi diameeter jääb 180 +/- 5 mm piiridesse. 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine
paindetugevus. 2. Katsetatud materjal Silikaattellis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Järgnevalt kuumutatakse autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. [1] 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 2g). 4. Töö käik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Määratakse proovikehade mass ja mõõtmed. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V (Valem 1) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] V- proovikeha ruumala [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees
2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 4
2.2 Gaasiläbilaskvusteguri määramine), kus vormisegust silindrilisest katsekehast (läbimõõduga 50 mm ja kõrgusega 50 mm) surutakse läbi 2000 cm3 õhku, mille rõhku p katsekeha ees mõõdetakse manomeetriga (joon. 1). Joon. 1 Gaasiläbilaskvusteguri määramise seade. 1- hülss, 2 – manomeeter, 3 – proovikeha Gaasiläbilaskvustegur arvutatakse valemiga V⋅h K= , F ⋅ p⋅ t kus V – läbi katsekeha juhitav õhu ruumala cm3, h – proovikeha kõrgus cm, F – katsekeha ristlõige cm2, p – rõhk katsekeha ees g/cm2 ja t – 2000 cm3 õhu läbimineku aeg. Praktikas määratakse gaasiläbilaskvustegurit kiirendatud meetodil. Katsekeha ette on
4 2014/2015 Ehitustsemendi teimimine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Mördi valmistamine, proovikehade valmistamine ja kivistamine, proovikeha tugevuse teimimine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Kunda portlandtsement CEM I 42,5 3. Kasutatud töövahendid a) Raputuslaud b) Vormid proovikehade valmistamiseks. c) Kellud 4. Töö käigu kirjeldus Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga
Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. 1 Tabel 4.1 Niiskussisaldus Proovikeha mass, g Niiskuse Proovikeha enne peale sisaldus, nr kuivatamist kuivatamist % Vesi 1 7,8 5,0 56 Vesi 2 7,8 5,2 50