1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3
.............................6 6. JÄRELDUS.........................................................................9 7. KÜSIMUSED JA VASTUSED..................................................9 1. LABORITÖÖ EESMÄRK 2 Käesoleva katse eesmärgiks on määrata liiva puistetihedus, terade tihedus, liiva niiskussisaldus ja liiva terastikuline koostis. 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Erinevate avadega sõelad liiva sõelumiseks, kaal, silindriline nõu ning mensuur. 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL Ehitusmaterjal, mida katsetame on liiv. 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis Suur osa liivast on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva koostisse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed. 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses. Liiva kasutatakse tänapäeval ehituses väga palju. Kasutatakse neid näiteks
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul.
7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 200g, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse valemitega (4,5,6,7) järgmised näitajad: a) Osajääk sõelal i: ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai sõelal i: Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind liiv Li sõelal i: Li=100- Ai (6) Li läbinud liiv [%] d) Liiva peensusmoodul FM: FM=Ai/100 (7) FM liiva peensusmoodul
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning
Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3. OL P L = 1 - L * 100% (Valem 3) 0L - liiva puistetihedus [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva terastikulise koostise määramine Võetakse 2000g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutakse sõelal avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade hulk a4 ja a8 liivas. m4 m8 a4 = m * 100 (Valem 4) a8 = m * 100 (Valem 5) m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m- proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse proov 200g, mida sõelutakse sõeltel, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125. Seejärel arvutatakse osajääk ai %-des sõelal i valem
ρ oL ( ρ L= 1− ρ ) × 100 % Kus: ρoL - puistetihedus, (kg/m3); ρ - terade tihedus, (kg/m3). 4.4. Terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaaluti (m8 ja m4) ning arvutati kruusaterade (4.....8 mm) hulk liivas a4 ja a8: m4 m8 a 4= × 100 a 8= ×100 m m Kus: m4 - jääk sõelal avaga 4 mm, (g) m8 - jääk sõelal avaga 8 mm, (g) m - proovi mass, (g)
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt
Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks Lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 75mm, kuhu puistetakse killustiku Kaalumis- ja tõstmisnõud Materjali kirjeldus Killustiku saadakse looduslike kivimaterjalide purustamise ja peenestamise teel. Killustik on raskebetooni täitematerjal, mida segatakse tsementtaignaga betooni valmistamisel. Terasuurus varieerub 5…70mm vahel. Tsemendi, vee ja täitematerjali
p L = 1 - 0 L * 100(%) L , kus 0L- liiva puistetihedus, kg/m3; L- liiva näiv tihedus, kg/m3. 1445 p L = 1 - * 100(%) = 2220 34,9 % Vastused: · Liiva puistetihedus 0L = 1445 [kg/m3] · Liiva näiv tihedus L = 2220 [kg/m3] · Liiva tühiklikkus p L = 34,9 % TÖÖ NR.2 MATERJALIDE ERIMASSI MÄÄRAMINE 1. Kivimaterjal Töö käik 0 1. Kuivatame proovikeha püsiva kaaluni 105 C juures 2. Peenestame kuivatatud kivitükk pulbriks 3. Sõelume pulber läbi sõela 900 ava/ 4. Kaalume tühja mõõtpudeli 5. Täidame pool pudelit sõelutud pulbriga (kvartsliiv). 6. Kaalume mõõtklaasi uuesti 7. Leiame pulbri massi valemiga G= 8
läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor- mähk- maltspuit- lülipuit- säsi. Aastarõngas koosneb kevadpuidust( hele ja poorne)ja sügispuidust( tume ja tihe). Koorealune helepuit on maltspuit, Südamiku ümber olev tume puit on lülipuit. Kui südamiku ümber olev kuivem osa tumedam ei ole siis nim seda küpsepuiduks. Koosneb surnud puurakkudest ja on kuivem. Puud jagunevad kolme rühma: lülipuidulised( lülipuit ja maltspuit), maltspuidulised( koosnevad ainult maltspuidust), Küpsepuidulised( neil on maltspuit ja küpsepuit). Tähtsamad puuliigid: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp, haab. Puidu omadused: Värvus:valge, kollakas, pruunikas või punakas.Võib aja jooksul tumeneda.Ebaloomulik värvus( sinakas, hallikas, rohekas) annab märku puidu haigestumise kohta.
Need on muidugi ideaalmudelid võimalike poorsuspiiride selgitamiseks. Looduslikud pinnased koosnevad erimõõdulistest teradest, mis ei ole ideaalsed sfäärid. Erineva läbimõõduga teradest koosnevad pinnased võivad olla väga tihedad ka siis, kui struktuur ei ole ideaalselt tetraeedriline, kuna peenemad terad võivad täita jämedate vahelised poorid (joon 2.4). 11 Terade üheaegsel langemisel võivad liivas tekkida ka väikesed võlvikesed, mille alla jäävad tavalisest suuremad poorid (joonis 2.5). Sellised võlvid, olles jõu trajektoor võlvides Joonis 2.5 Võlvid teralises strutuuris pealesettinud pinnase koormise all, võivad olla üsnagi tugevad. Staatiliselt mõjuv koormus ei suuda neid purustada enne kui ületatakse kvartsitera muljumistugevus kokkupuutepunktis
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga
massiliselt on hakatud kasutama ehitusmaterjalide tootmises plastmasse; toodetakse üha kergemaid sooja- ja heli-isolatsioonimaterjale; bituumenite kasutamine on uuenenud, see on tõstnud katusematerjalide kvaliteeti; Eestis on arendatud põlevkivituhk-sideainete tootmist. 10 2. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass. Erimass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on tihedas olekus ja ei arvestata poore. ɣ=G/V (g/cm³), kus ɣ - materjali erimass, G – kuiva materjali mass (g), V – poorideta materjali ruumala (cm³). Mahumass ehk tihedus. Mahumass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on koos pooridega, st oma looduslikus olekus. Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse puistemahumassi mõistet
Suure survega tihendatud 1.5.1.1. Veejuhtivuse laboratoorne määramine Lihtsaim võimalus tõkendite ehitamisega pinnases. Geotehnika probleemide lahendamiseks peab savipinnastes võivad nad anda pinnasele kaljupinnase tugevuse. Saueosakeste püsiva rõhuga permeameetriga. Läbi kindla ristlõike pindalaga toru ja teadma pinnase lasuvustingimusi ja omadusi, oskama prognoosida teoreetiliste sisaldusel liivas, võivad need kleepuda liivaterade pinnale ja põhjustada pinnasega täidetud kindla pikkusega osa voolab teatud aja jooksul mingite mudelite ning praktilise kogemuse abil pinnase ja temaga seotud ehitiste liivaterade kleepumise. Vesi-molekulaarsidemed on plastse iseloomuga. Pärast püsivate rõhkude vahe korral vee hulk. Rõhu languga vaja arvestada ei ole. käitumist ning valida otstarbekaid ehitusmeetodeid
5 selgitamiseks. Looduslikud pinnased koosnevad erimõõdulistest teradest, mis ei ole ideaalsed sfäärid. Erineva läbimõõduga teradest koosnevad pinnased võivad olla väga tihedad ka siis, kui struktuur ei ole ideaalselt tetraeedriline, kuna peenemad terad võivad täita jämedate vahelised poorid (joon 2.4). Joonis 2.4 Erineva suurusega osakestest koosnev pinnas Terade üheaegsel langemisel võivad liivas tekkida ka väikesed võlvikesed, mille alla jäävad tavalisest suuremad poorid (joonis 2.5). jõ u tra je k to o r võ lv id e s Jo on is 2.5 V õ lv id teralises stru tuu ris Sellised võlvid, olles pealesettinud pinnase koormise all, võivad olla üsnagi tugevad. Staatiliselt mõjuv koormus ei suuda neid
.lk.34 3. Kasvupinnaste bioloogilised omadused ………………………………………………………...lk.37 3.1. Kasvupinnase elupõhine osa ………………………………………………………………..lk.37 3.1.1. Mullaelustik ja selle taimekasvatuslik mõju ………………………………………lk.38 3.1.2. Kasvupinnase orgaaniline aine, selle tekkimine ja muundumine ……….……..lk.38 3.1.3. Huumus ja selle tähtsus ……………………………………………………………lk.40 3.1.4. Mükoriisa …………………………………………………………………………….lk.42 4. Taimedele kahjulikud lisandid kasvupinnastes ………………………………………….……..lk.44 5. Kasvupinnaste toorained ning kvaliteet ………………………………………………………...lk.48 5.1
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
