Töö esitatud: 25.november 2009 Töö arvestatud: Sisukord. Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused..................................................................................... 4 2. Talvisel betoneerimisel ettevalmistustööd........................................................................... 5 3. Ehitustehnoloogilised meetodid talviseks betoneerimiseks................................................. 6 3.1 Betoonisegu soojendamine............................................................................................ 6 3.2 Betooni soojendamine................................................................................................... 7 3.2
vaja suurt pingutust, et saavutada vajalik betooni tihenemine. 3 Kõrge betoneerimine. Kõrget betoneerimist kavandatakse konstruktsioonidele, mille armeerimine, avad ja müüritiselementide asetus võimaldavad täitebetooni vaba valgumist. Betoneerimist alustatakse siis, kui müüritis on projektkõrguseni üles laotud. Betoneerimine toimub kihtide kaupa, mille maksimaalne kõrgus on 1,6 m. Täitebetooni õõnsuste nõuetekohane ettevalmistamine on üks tähtsamaid etappe kõrgel betoneerimisel. Enne betoneerimist on vaja eemaldada kõik mördijäägid ja kivipraht õõnsustest, milleks jäetakse müüritise ladumise käigus alumisse plokiritta puhastusavad. Puhastusavad peaksid olema vähemalt mõõtmetega 10x10 cm, mis rajatakse iga betoneeritava ploki südamiku alaserva. Puhastusavad ploki külgedesse tuleb teha enne plokkide ladumist. Avadega plokke kasutatakse ka müüritise kõrgemates ridades, nii lihtsustatakse õõnsuste täitmiseelset puhastamist
vältimatuks eelduseks on üldtunnustatud paigaldamis- ja hooldusnormidest kinnipidamine. 6 TTK 3. Betoneerimine Postid ja seinakonstruktsioonid on võimalik tihendada vastavate seadmetega, kui betooni konsistents on 2-3 sVB. Kui konstruktsioone on keeruline tihendada, siis on soovitav kasutada vedeldatud betooni, mille valukonsistents on 1-2 sVB. Vertikaalkonstruktsioonide betoneerimisel tuleb proportsioneerida teisaldusmeetodi efektiivsus tõusukiiruse ja tihendusaja nõudmistega. Sellisel juhul ei või ega saa näiteks posti betoneerimisel ära kasutada betoonipumba suurt pumpamiskiirust, sama võib olla olukord seinakonstruktsioonide puhul. Põrandakonstruktsioone on tavaliselt lihtne valada ja tihendada. Kahanemis- ja pragunemisriski vähendamiseks on põhjust valida betooni maksimaalseks terastikuliseks koostiseks 32 või 16 mm, kui
Põrandad kasutatakse eluruumipõrandad C20/25 vajumisklass S4, tööstuspõrandad C25/30 vajumisklass S4, eriti suurt koormust taluvad põrandad C30/37 vajumisklass S4 Vahelaed kasutatakse C25/30 või C30/37 vajumisklass S3 Seinavalu kasutatakse C20/25, C25/30 või ka C30/37 vajumisklass S3 Trepid kasutatakse C25/30 või C30/37, kui on kinnine saaling siis vajumisklass S3, lahtise raketis puhul vajumisklass S2 Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust. Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada: Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset kalkuleerimist (nt põranda suurus 10m2; raketise sügavus on äärtest 10cm, kuid ca pool põrandat on sügavusega 12cm, siis arvutusviga on juba 0,2m3) Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus
Põrandad kasutatakse eluruumipõrandad C20/25 vajumisklass S4, tööstuspõrandad C25/30 vajumisklass S4, eriti suurt koormust taluvad põrandad C30/37 vajumisklass S4 Vahelaed kasutatakse C25/30 või C30/37 vajumisklass S3 Seinavalu kasutatakse C20/25, C25/30 või ka C30/37 vajumisklass S3 Trepid kasutatakse C25/30 või C30/37, kui on kinnine saaling siis vajumisklass S3, lahtise raketis puhul vajumisklass S2 Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust. Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada: Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset kalkuleerimist (nt põranda suurus 10m2; raketise sügavus on äärtest 10cm, kuid ca pool põrandat on sügavusega 12cm, siis arvutusviga on juba 0,2m3) Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus
See võib toimuda betooni paranenud töödeldavuse arvel või selle mittepiisavusel lisatava plastifitseeriva või superplastifitseeriva lisandi abil. Mikroõhumullide sisseviimine betoonisegusse õhku kaasavate lisandite abil on kõige efektiivsem viis betoonide külmakindluse tagamiseks. 3.6. Kiirendajad Kiirendajad on lisandid, mida kasutatakse mörtide ja betoonide tardumise või kivinemise kiirendamiseks. Kiirendajaid kasutatakse betoneerimisel jahedal ajal, kui kivinemisprotsessid on madala temperatuuri tõttu aeglustunud või siis kiireloomuliste tööde puhul, kus nõutakse suurt kivinemise kiirust. Eristatakse: Tardumise kiirendajaid Kivinemise kiirendajaid. 15 Tardumise kiirendajad lühendavad aega betoonisegu valmistamisest kuni tardumise alguseni, st ajani, mil betoonisegu läheb plastsest olekust üle jäigaks
Kõrge betoneerimine Kõrget betoneerimist kavandatakse konstruktsioonidele, mille armeerimine, avad ja müüritiselementide asetus võimaldavad täitebetooni vaba valgumist. Betoneerimist alustatakse siis, kui müüritis on projektkõrguseni üles laotud. Betoneerimine toimub kihtide kaupa, mille maksimaalne kõrgus on 1,6 m. 18 Puhastusavad Täitebetooni õõnsuste nõuetekohane ettevalmistamine on üks tähtsamaid etappe kõrgel betoneerimisel. Enne betoneerimist on vaja eemaldada kõik mördijäägid ja kivipraht õõnsustest, milleks jäetakse müüritise ladumise käigus alumisse plokiritta puhastusavad. Puhastusavad peaksid olema vähemalt mõõtmetega 10x10 cm, mis rajatakse iga betoneeritava ploki südamiku alaserva. Puhastusavad ploki külgedesse tuleb teha enne plokkide ladumist. Avadega plokke kasutatakse ka müüritise kõrgemates ridades, nii lihtsustatakse õõnsuste täitmiseelset puhastamist. Puhastusavad
Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2 Joonisel 2 näeme pingbetoontala, kus betooni eelsurvepinge saadakse betoneerimisel kanalis- se jäetud pingearmatuuri pingestamisel jõuga P0 vastu elemendi otsapindu. Eelpingestusjõu suuruse ja asukoha sobiva valikuga on võimalik saavutada, et betooni eelsurvepinge σcp ja vä- liskoormuse põhjustatud pinge σcF summa σc jääb kogu ristlõike ulatuses survepingeks, mis ühtlasi väldib ka prao tekkimise ristlõikes. Betooni ja terasarmatuuri koostöö eelduseks on nende materjalide mõningate füüsikalis- mehaaniliste omaduste sobivus:
Toime järgi jagunevad vibraatorid: • pinnavibraatorid • sisevibraatorid • välisvibraatorid PINNAVIBRAATORID ¾ VIBROLATT ¾ TÖÖ KÄIK: SISEVIBRAATORID Sisevibraatoreid (nuivibraator) kasutatakse kõige sagedamini ja põhiliselt vertikaalkonstruktsioonide tihendamisel: talad, postid jne. Põhimõtteline erinevus pinnavibraatorist seisneb selles, et vibraator pannakse tihendamisel betooni sisse. Vertikaalkonstruktsioonide betoneerimisel tuleb betoonisegu tõusukiiruse viia kooskõlla tihendusaja nõudmistega. Sellisel juhul ei või ega saa näiteks posti ja seinakonstruktsioonide betoneerimisel ära kasutada betoonipumba suurt pumpamiskiirust. Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste nõudmistega: • valukohal peab olema korralik valgustus, mis võimaldab näha vormi põhjani; • betoonisegu langemiskõrgus ei tohi olla üle 1 m, mistõttu tuleb kas kasutada valusukka või pumbavalus viia
kaasneb betooni survetugevuse vähenemine. Töödeldavuse parandamiseks on soovitatav kasutada plastifikaatoreid. Armatuuri ja müürivõrku kasutatakse müüritise tugevdamiseks. Sidemed hoiavad müürikihte koos ja pakuvad lisatoestust. Soovitatav on kasutada roostevabast või tsingitud traadist sidemeid. Metalltarvikud peavad olema puhtad, puhastatud määrdeainetest ja roostest. Külmumisohtlikes tingimustes ladumisel ja betoneerimisel (temp. alla +3oC) on soovitatav kasutada külmumisvastaseid lisandeid ja müüritist tuleb kaitsta 48 tundi läbikülmumise eest. Temperatuuril alla 15oC ei ole soovitatav müüritöid teha. Kõik betoonplokkidest laotud seinad toetuvad vundamendile: Enne müüritöid tuleb tagada vundamendi puhtus ja tasapinnalisus. Niiskuse liikumine seinakonstruktsiooni tõkestatakse hüdroisolatsiooniga. Esmalt tuleb kindlaks teha ja maha märkida ehitise nurkade ja avade (vajadusel ka
Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 2. Kirjelda portland-põlevkivitsementi- eripärad, kasutus? Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu,
Fundex - vaiade tegemisel keeratakse mm tunnis savil 30. Millistest teguritest sõltub manteltoru pinnasesse toru alumises otsas oleva 23. Loetlege geotehnika laboriteimid (kuni 15) madalvundamendi pinnase kandevõime (8)? kaotatava keermestatud terasotsakuga. · Pinnase liigitus-, identimis- ja 1) Geomeetrilised suurused Manteltoru tõmmatakse betoneerimisel välja. kirjeldusteimid 2) Pinnase omadused Manteltoru läbimõõt on 324mm (otsak 450 mm), · Veesisaldus w 3) Pinnase kandevõimetegurid 368mm (550mm) või 457 (670mm), pikkus kuni · Mahumass r 4) Talla kuju arvestavad tegurid 36,5 meetrit.
kvaliteetse betoonikihi küllaldase paksusega. Kaitsekihi paksus c sõltub keskkonnatingimustest (niiskus, läbikülmumise võimalus, agressiivne keskkond, s.h. kokkupuude mereveega ja konstruktsiooni valmistamise kvaliteedist. Kaitsekihi nimipaksus Joonisel peab olema antud kaitsekihi projektnimiväärtus - nimikaitsekiht. Nimikaitsekiht cnom = cmin + cdev , kus cmin - nõutav minimaalne kaitsekihi paksus; cdev - kaitsekihi lubatav hälve; üldjuhul on soovitatav cdev = 10 mm. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vähemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral tuleks vajaduse korral pinna ebatasasuse arvessevõtmiseks suurendada armatuuri kaitsekihti (näiteks ribilise viimistluse või avatud täitematerjali korral). 19. Raudbetoonkonstruktsioonide arvutamise põhimõtted Nii ehituskonstruktsioon tervikuna (näiteks raam), kui ka iga selle element (post, riiv) peab olema: 1
peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Suure korrosioonikindlusega sulfaatsetes, kloriidsetes, süsihappelistes jt mineraliseeritud vetes. Põhjuseks on tema suur veetihedus ja tihedus, samuti aga puuduvad temas vees kergesti lahustuvad mineraalid. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. Standardi EVS-EN 206:2014 Betoon Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus järgi
madalatel temp kivistamiseks. 3) aluminaattsement- valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest. Toodetakse Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakivi ning sellele järgneva peenjahvatusega. Aluminaattsement on väga korrosioonikindel kloriitsetes ja sulfaatsetes vetes. Kasutatakse kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel. 28.Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal ( survetugevus, tihedus, keskkonnaklass, kloriidisisaldus, konsistents, viskoossus, läbivus ja kihistumine- viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta) 1) tiheduse järgi: raskebetoon üle 2600 kg/m3 ; normaal e tavabetoon 2000-2600 kg/m3 ; kerge 800- 2000 kg/m3 2) tugevuse järgi: C8/10 C100/115 väiksem näitab silindrilise, suurem kuubikujulise proovikeha survetugevust
23. Tsemendi eriliigid- aluminaattsement, portlandpõlevkivitsement, räbutsement Aluminaattsement - valmistatakse boksiitidest ja alumiiniumitööstuse jääkidest . Toodetakse antud tsementi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Räbutsement - saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Veevajadus sama või natuke suurem kui vastav portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks,
järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Suure korrosioonikindlusega sulfaatsetes, kloriidsetes, süsihappelistes jt mineraliseeritud vetes. Põhjuseks on tema suur veetihedus ja tihedus, samuti aga puuduvad temas vees kergesti lahustuvad mineraalid. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud 29. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Portlandtsemendi tähistused EVS-EN 197-1 järgi: Portlandtsemendid · CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi (PC) klinkrit · CEM II vähemalt 65% PC klinkrit · CEM III Räbutsemendid
Ajategur on kriitiline antud ehitusprojekti juures ja kilpide lõhkumiseks ja uuesti tegemiseks ei ole arvestatud lisaaega. Viimaseks jääb kilpide lahtivõtmine armatuurvarrastest, mis olid löödud pae sisse. Selleks lõigatakse vardade väljaulatuvad osad tasa prussidega, ning kangi abid tõstetakse kilbid ülesse. Löödud vardad jäävad tagasitäite sisse. Tööohutuse mõttes võib neid maha lõigata tasa maapinnaga. Vundamentide betoneerimisel paigaldatakse betoon autobetoonipumba abil. Betoonisegu visuaalne kontroll tuleb teha mahalaadimise alguses: et segu ei ole liiga paks ega vedel, täitematerjal on õige suurusega. Betoonisegu laotatakse raketise sisse ning vibreeritakse nuivibraatoritega (1 tk), ei tohi vibreerida liiga palju aega samas kohas (rohkem kui 45 sek - 1minut) sest on betoonisegu kihistumise oht. Postikannudest ulatuvad välja ankrupoldid M20. Nende paigaldamisel tuleb olla eriti tähelepanelik.
Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2 Joonisel 2 näeme pingbetoontala, kus betooni eelsurvepinge saadakse betoneerimisel kanalis- se jäetud pingearmatuuri pingestamisel jõuga P0 vastu elemendi otsapindu. Eelpingestusjõu suuruse ja asukoha sobiva valikuga on võimalik saavutada, et betooni eelsurvepinge cp ja väliskoormuse põhjustatud pinge cF summa c jääb kogu ristlõike ulatuses survepingeks, mis ühtlasi väldib ka prao tekkimise ristlõikes. Betooni ja terasarmatuuri koostöö eelduseks on nende materjalide mõningate füüsikalis- mehaaniliste omaduste sobivus:
sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Suure korrosioonikindlusega sulfaatsetes, kloriidsetes, süsihappelistes jt mineraliseeritud vetes. Põhjuseks on tema suur veetihedus ja tihedus, samuti aga puuduvad temas vees kergesti lahustuvad mineraalid. · Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 27. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal- Tiheduse järgi liigitatakse betoone: · Raskebetoon üle 2600 kg/m3 · Normaalbetoon 2000...2600 kg/m3 · Kergbetoon 800.
külmumisesulamise tsoonis kasutamiseks. Aluminaattsement valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest boksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Saadakse boksiidi põletamisel koos lubja või lubjakiviga. Omadused: vees kiiresti kivistuv, suur tugevus, suur eksotermia, madal leelisekindlus, tundlik kivinemistingimuste suhtes, eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni
annaabi.ee 
