• NSVL • Poola Rahvavabariik • Rumeenia Sotsialistlik Vabariik • Saksa DV • Tšehhoslovakkia Rahvavabariik • Ungari Rahvavabariik VLO Liit asutati 1955.aastal Varssavis vastuabinõuna 1954. aasta Pariisi lepingutele, mille alusel NATO hakkas Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Liit loodi algselt 20. aastaks.[1]Leping kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Nõukogude Liidu poolt kirjutas asutamislepingule alla Nikita Hruštšov. Organisatsiooni eesmärgiks oli abi relvastatud kallaletungi korral Euroopas ja liikmete vaheline poliitiline koostöö. Organisatsiooni organiteks olid kaks korda aastas kogunev VLO konsultatiivkomitee, sekretariaat ja ühendatud ülemjuhatus (asukohaga Moskvas). Kriisid Korea sõda 1950-1953 II Maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi
svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda Suessi kriis Ungari ülestõus Berliini kriis Kuuba kriis Tsehhoslovakkia kriis Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele. BERLIINI SEKTORID http://en.wikipedia.org/wiki/File:Berlin_Blockade-map.svg ÕHUSILLAD http://en.wikipedia.org/wiki/File:BerlinerBlockadeLuftwege.png SAKSAMAA LÕHENEMINE
2. Ungari rahvaülestõus 1956. oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Imre Nagy-sai 1953 Ungari peaministriks, alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist Ületõusu vallapäästmiseks oli sobiv just 1956. aasta, sest Stalin suri 5.03.1953 ja järgmiseks riigijuhiks sai Nikita Hruštšov, kes veebruaris 1956 NLKP 20.kongressil esines Stalinit kritiseeriva kõnega, tegi ettepaneku ühiskonda destaliniseerida. See kõne tekitas maailmas lootuse, et NL muutub vabameelsemaks riigiks ning Ungaris tekkis soov vabaneda. Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. Ungaris surus NL ülestõusu julmalt maha, võim taas Moskva-meelsetel. Nagy vangistati 20.aastaks- surmanuhtlus. 3. Berliini 2. kriis ja Berliini müüri teke.
nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad koos oma riigi eest vaeva näevad. Saksamaa majanduslik olukord paranes USA rahalise abi ja sakslaste töökuse tulemusel. Välispoliitiline saavutus oli leppimine Prantsusmaaga, kellega olid ammu halvasti läbi saanud. See oli ka vajalik ühtse Euroopa tekkeks. Ta visiit de Gaulle’i juurde oli selle tunnistuseks. 3) Berliini müür ehitati 1961.aasta augustis lääneliitlastele kuuluva Berliini ja Saksa DV-le kuuluva Berliini vahele. Enne müüri ehitamist Saksa DV inimesed põgenesid L-Bst. NSVL ei tahtnud sellist asja lubada ning sellepärast ehitasid nad müüri. 4) 1.Hrutšov ja Kennedy 2. 1962.aastal toimunud kriis Kuubas e Kuuba kriis. 3.Kuuba kriis,
Nende silmad avad, aga Stalini katse hõivata Lääne- Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. , NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948. Aastal alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmas (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes sedasi linna enda võimu alla saada. Lääne- Berliin, aga ei alistunud. USA suutis õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaad lõpetada. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhestamise: kolmes läänetsoonis kuulutati SLV, idatsoonides SDV. Korea sõda ( 1950-1953) Sõjaline kokkupõrge Korea poolsaarel. 1950. Aastal tungis kommunistlik Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO sekkumist
mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte. Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks. http://www.davidmixner.com/2013/06/history-on-film-east-germans-revolt-against-soviet-occupationjune-1953.html Berliini kriis 1958-1961 Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Osapooled: NSVL, Ida-Saksamaa Tagajärg: NSVL suruti maha ning 1961 ehitati Berliini müür, mille käigus oli üle 1000 hukkunu. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müüri ehitamise põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Müür jäi püsima kuni 1989. aastani https://www.ohtuleht.ee/354103/iga-kaheksas-sakslane-nouab-berliini-muur-tagasi Ülemaailmsed kriisid mis mõjutasid ka Berliini 1970-ndate aastate kriisid 1974 puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1970 puhkes energiakriis, mis tõstis järsult maaõli hindu. Lõppes
Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs
Järjekorrad olid meeletud." Kas käisid ka 1991. aastal hääletamas? ,,Ma arvan, et ma käisin hääletamas. Täpselt ei mäleta." Oskad sa rääkida midagi augustiputsi liikumisest? ,,Tol aastal ma istusin esimese lapsega haiglas, kui see augustiputs oli ja Leedus ja Lätis oli riigipööre, et vene väed tulid sisse ja tahtsid võimu enda kätte võtta. Nüüd ma ei mäleta kummas, kas Leedus või Lätis või hoopis mõlemas riigis olid ohvrid, sest ikka tänavate peale tulid tankid. Eesti piirdus sellega, et meie raskerelvastus, suured veoautod, suured paneelid toodi teletorni ja Toompea ette ja kaitsti seda. Väga oluline on, et kui riigipööre on, siis meedia jääb meie kätesse." Meenub sulle midagi Gorbatsovi ajast? ,,Gorvatsovi aeg oli selline, kus kuidagi ta soosis Eestit ja Eesti jaoks olid need muutused rahutumad kui Läti ja Leedu jaoks." Intervjuu Karmeniga: Meenub sulle midagi Gorbatsovi ajast?
välja, loodi selleks, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. 11. Tsehhoslovakkia kriis, millal toimus, kuidas lahenes? Breznevi doktriin? Kriis seisnes selles, et Tsehhoslovakkias tehti humaanseid muudatusi. et anti rahvale rohkem vabadusi jne. ja siis venemaale see ei meeldinud, arvas, et siis hakkavad järjest teised riigid ka nii tegema ja see seab kommunismi ohtu. ja lahenes nii, et venemaa saatis tankid prahasse ja nõuti, et valitsus vahetataks välja. ja tuligi võimule keegi moskvameelne kommunist, see toimus 1968. aastal. Breznevi doktriini (1968 Tsehhi kriis 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine, kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel 12. Hrustsovi "sula" *mõistis hukka Stalini isikukultuse *suhete parandamine kõikide välisriikidega *rehabiliteerimine- küüditatuid ning sõjavange lasti koju
tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1962 Osalejad: USA, Kuuba, NSVL. Põhjus: 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused.
Saksa Demokraatlik Vabariik 2009 Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased
(Demokraatlik Vabariik, NSVL mõju all), pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Võidurelvastumine 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut
II Berliini kriis · 1953 · Põhjus: Rahva rahulolematus. NSVL puhkes võimuvõiltus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt pääseda. · Väljendused: Rahutused ja streigid · Osalenud riigid: Lääneriigid (Truman) ei suutnud toimuvale reageerida. NSVL (Hrustsov) · Olulisemad sündmused: NSVL vähede komandör kuulutas välja Berliinis sõjaseisukorra, tänavatele toodi tankid. Kommunistlikud võimukandjad surusid ülestõusu kiiresti maha. · Tagajärjed: Vastuhakkajate poolt üle võetud alad vallutati tagasi. Hukkus tuhatkond inimest. NSVL siiski ei õnnestunud olukorda Kesk- ja Ida-EU-s muuta. Rahulolematus suurenes. III Berliini kriis - Berliini müür · 1961 · Põhjus: Ida-Saksamaal valitses tugev kommunism negat mõju majandusele. Kuna Ida- Berliinist põgeneti läände (2
tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. (Lääne-Berliini kaudu põgenes Ida-Saksamaalt sadu tuhandeid inimesi). Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul, lääne-Berliinist vägesid välja ei viidud. Tulemuseks: augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis 1962 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted
Selgus ka mitmeid dokumentide võltsimise jutumeid. Sel ajal sunniti ka president Nixonit tagasiastuma. Reagan (81-89)- Korraldas USAs mitmeid konservatiivseid muutusi. Taastas Ameerika inimeste eneseusu ja vähendas nende sõltuvust valitsusest. Pani paika programmi nimega Reagani revolutsioon ning lubanus, mille ta sõnastas, sai ka tema enda silmis täidetud. „Taastada Ameerika suursugune ja enesekindel arengu, kasvu ja optimismi jõud“ 8. Nikita Hruštšov – võimulolek, üldiseloomustus Lihtsast töölisperest pärit riigitegelane, kelle eestvedamisel korraldati L. Beria süüdimõistmine ja hukkamine. Võimule tulles hülgas ta avalikult ja mõistis hukka igasuguse isikukultuse ja repressioonipoliitika. Vabastati sadu tuhandeid vange. Üritati ka normaliseerida NSVL-i suhteid välisriikidega. Samas ei olnud „sula“ ka äärmuslik- igasugune opositsioon ja vastupanu suruti karmilt maha
a. riigipöördega haaras KP ainuvõimu (N. Liidu toel) kuni surmani 1953 oli parteijuhiks stalinist Klement Gottwald stalinliku majandusmudeli elluviimine idabloki 3. tööstusriik (NSVL ja SDV järel) b) uueks parteijuhiks Antonin Novotny (1953-68): tugines endiselt sotsialismi nõukogude mudelile + isikukultus nõuti üha rohkem majandusreforme ja demokraatiat, mis viis Novotny tagandamiseni c) Praha kevad 1968: uueks parteijuhiks Alexander Dubcek inimnäoline sotsialism VLO tankid surusid reformipüüdlused maha A. Dubcek d) Gustav Husak uus parteiliider alates 1969: Moskva kuulekas käsutäitja alustas põhjalike puhastustega partei- ja riigiaparaadis 8.Hiina RV a) Kommunistliku Hiina tekkimine: pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile 1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV KP esimeheks Mao Zedong Hiina viimine suuriigiks
Korea oli 1945 aastani Jaapani koloonia. Teise maailmasõja lõppedes hõivasid NSVL väed PK ja USA väed LK. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatud ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Kumbki Korea riik keeldust teist tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajõul ühendama. PK jõudis sõjaettevalmistustes kaugemale. 25. juunil 1950. a. tungis NSVL relvadega varustatud Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Liikus kiiresti edasi. P-Korea kasutuses olid Nõukogude tankid, lennukid. Pealinn Söul vallutati 28. juunil 1950. Peagi oli Lõuna-Korea kontrolli all vaid väike osa kagunurgas. Septembris kuulutas ÜRO P-Korea agressoriks ja saatis L-Koreale appi ÜRO väed (valdavalt USA väed). Vägesid juhtis USA kindral MacArthur. Põhja-Koreale tuli appi ka NSVL relvadega varustatud Hiina. Kindral MacArthur tegi ettepaneku kanda sõjategevus üle ka Hiina territooriumile ning kasutada tuumarelva. Sellest USA president Truman keeldus
autoriteet vähenes. 2.Berliini Võimuvõitlus NL-s, Sks-l Ülestõusud jäeti saatuse hoolde, Hukkus tuhatkond ülestõus tekkis lootus võõra võimu alt võimukandjad surusid ülestõusu maha, inimest, NSVL ei suutnud vabaneda, ehitustöölised NSVL kuulutas välja sõjaseisukorra, Kesk- ja Ida-Euroopa alustasid streiki, kasvas üle tänavatele toodi tankid. olukorda muuta. massimeeleavalduseks 3.Ungari Budapestis toimus Poola Ülestõus levis kiiresti üle riigi, viis valitsuse Arreteeriti kümneid ülestõus toetuseks meeleavaldus, langemiseni, tuhanded inimesed asusid tuhandeid ungarlasi, kasvas avalikuks vastuhakuks. võitlusse Nõukogude vägede vastu, streigid jätkusid, 4
Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948-1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. Okupatsioonitsoonid: Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustada seal sovietiseerimist. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
