Kütusesegus sisalduv energia muudetakse töötakti ajal plahvatuse käigus mehhaaniliseks energiaks Saadud energia kantakse üle mööda kolbi ja kepsu, mis liiguvad ühesuunaliselt, väntvõllile Väntvõll pannakse pöörlema, ning väntvõlli kaudu kantakse saadud mehhaaniline energia üle käigukastile või kardaanile, mille abil kantakse jõud mootorist mehhaanilist energiat vajavale seadmele Diisel- ja bensiinimootor Diiselmootoris pannakse kütusesegu plahvatama suure surve tagajärjel Bensiinimootoris pannakse kütusesegu plahvatama sädemega küünlast Diiselmootor seisatakse kui kütusel takistatakse liikumine silindrisse Bensiinimootor seisatakse kui lülitatakse välja elektrisüsteem, mis tagab küünalde töö Termodünaamika seadused Keha siseenergia muut- keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga.
Kütusesegus sisalduv energia muudetakse töötakti ajal plahvatuse käigus mehhaaniliseks energiaks Saadud energia kantakse üle mööda kolbi ja kepsu, mis liiguvad ühesuunaliselt, väntvõllile Väntvõll pannakse pöörlema, ning väntvõlli kaudu kantakse saadud mehhaaniline energia üle käigukastile või kardaanile, mille abil kantakse jõud mootorist mehhaanilist energiat vajavale seadmele Diisel- ja bensiinimootor Diiselmootoris pannakse kütusesegu plahvatama suure surve tagajärjel Bensiinimootoris pannakse kütusesegu plahvatama sädemega küünlast Diiselmootor seisatakse kui kütusel takistatakse liikumine silindrisse Bensiinimootor seisatakse kui lülitatakse välja elektrisüsteem, mis tagab küünalde töö Termodünaamika seadused Keha siseenergia muut- keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga.
Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaudu pihustitesse alt, ujukikambri tasemest madalamalt. Õhu-kütusesegu kogust ja seeläbi mootori võimsust ning pöörlemissagedust muudetakse seguklapiga. Kaudpritse Selle pritseliigi korral algab kütuse ja õhu segamine väljaspool põlemiskambrit. Sisselaske- ja survetakti ajal peab moodustuma kogu põlemiskambri ulatuses ühtlaselt jaotunud homogeenne õhu-kütusesegu. Eristatakse: Lõõrpritset Hargpritset Lõõrpritse Lõõrpritse korral pritsitakse kütus seguklapikeresse enne seguklappi.
Ühesilindriliste mootorite süütesüsteemis jagaja puudub ning pingeimpulss saadakse magneetolt. Nukkvõll on nukkidega võll, mida kasutatakse masinates perioodiliselt korduvate protsesside juhtimiseks. Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. Detonatsioon- kütusesegu PLAHVATUSLIK põlemine. ca10x kiirem leegi levimiskiirus, vastavalt ka suurem koormus kolvile-väntmehhanismile jm detailidele. tunnuseks järsemal koormuse suurenemisel terav plagin mootoris, e. nõuka inimese öeldud: klapid klõbisevad. Kõik see jama bensiini erinevate markidega, ongi võitlus detonatsiooni vältimisega, erineva surveastmega mootorites. (soovimatu) Hõõgsüüde tekkib kütusesegu ise-eneslikul süttimisel silindris,
nõellaagrite abil. silindertõukur (kasutatakse enamasti õhujagaja käivitamiseks ja koosneb: silindriline juhtkanal, tõukuri juhtkere, töödeldud ots) taldriktõukurid (koosneb: tõukuri kand, tõukuri taldrik) õõtshoovaga tõukurid (koosneb: õõtshoob, õõtshoova rull, õõts – hoova telg, nukkvõll, tõukurivarras) KÜTUSESEGI MOODUSTAMINE JA PÕLEMISKAMBRID Küttesegu: kütuseosakeste ja õhu segu. Kütusesegu moodustamine: Seda võib teostada kahel viisil silindri väline kütusesegu moodustamine (otto e. karburaatormootor) silindri sisene kütusesegu moodustamine (diiselmootor) Karburaator mootorites hakkab kütusesegu moodustumine juba õhu läbimisel karburaatorist, st õhk läbides karburaatorit „haarab“ sealt kaasa kütuseosakesi, ning kütuse ja õhu edasine segunemine jätkub ka sisselaske kollektoris, kui ka juba
vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi)
vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi)
bensiinimootor (kk-sõbralikumad). Kahetaktilised on nt muruniidukitel ja rolleritel, sest neil on väiksem mootor. (Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõu ülekanne paneb rattad pöörlema ja auto liikuma.) Sisselasketakt 1: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning kütusesegu imetakse silindrisse. Survetakt 2: klapid on nüüd suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt 3: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt 4: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Seejärel kogu protsess kordub. • Auruturbiini tööpõhimõte (JOONIS
Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Gaasiline küttesegu, mis silindri sees põleb ja paisub, valmistatakse eelnevalt ette (näiteks karburaatoris). Joonisel 1.33. on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Üks tsükkel on sellega läbi ja edasi protsess kordub. Mehaanilist tööd teeb mootor ainult töötakti jooksul ja osa sellest kulub esimese, teise ja neljanda takti sooritamiseks. Töötakti ajal
Bensiinimootori töö põhineb silindris elektrisädemega süüdatud küttesegu (bensiini ja õhu segu) paisumisel. Paisuv gaas paneb kolvi silindris liikuma ja see muudetakse kepsu abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Mootori jõuülekanne paneb rattad pöörlema ja auto kulgevalt liikuma. Sisselasketakt AB: sisselaskeklapp avatakse, kolb liigub paremale ning bensiini ja õhu segu imetakse silindrisse. Survetakt BC: klapid on suletud, kolb liigub vasakule ning kütusesegu surutakse kokku ja pannakse plahvatama elektrisädeme toimel. Töötakt CD: kolb surutakse paisuva gaasi poolt paremale ja kolviga ühendatud keps sunnib väntvõlli pöörlema. Väljalasketakt DA: väljalaskeklapp avaneb, kolb liigub vasakule ja põlemisjäägid surutakse silindrist välja. 19.Koostootmiselektrijaama tööpõhimõte ning energiajada Põhiline osa maailma elektrienergiast toodetakse soojus- ja tuumaelektrijaamades
rikkekoodidest mis on klassifitseeritud heitgaaside mürgisust suurendavateks ja mis põhjustasid signaalambi süttimise. Kõik juhtploki poolt avastatud vead salvestatakse etapp 7 rikkemällu. Juhul kui rike klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust suurendavaks ja see kordub regulaarselt, salvestatakse see rikkekood etapi 3 rikkemällu. Etapp 4 NB! Rikkekoodide tuvastamisel prindi välja või kirjuta üles kõik: -rikkekoodid -esimesed salvestushetke parameetrid -osatestide tulemused -kütusesegu reguleerimis andmed Etapp5 Näidatakse hapnikuanduri viimasena sooritatud testi tulemused. Tulemusel võivad lisanduda auto valmistaja poolt lisatud täiendused. Hapnikuandur tuleb identifitseerida etapis 1. Sõltumata autovalmistajast peab tulemus näitama: · Rikkalt lahjale siirdamise künnispinget. · Lahjalt rikkale siirdamis künispinget. · Reageerimisaja arvutamise alumist pingeväärtust. · Reageerimisaja arvutamise ülemist pingeväärtust.
Teadupärast on mootor õhupump. Mida rohkem sealt õhku läbi käib, seda rohkem saab ka kütust põletada, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja võimsust. Vabalthingav mootor peab õhku imema, ülelaadimisega mootoril surutakse aga see silindrisse oluliselt suuremas koguses. Tööpõhimõte: kompressori korpuses on kaks kolmelabalist rootorit, mille ristlõige meenutab ümardatud Mitsubishi märki. Need haaravad ülevalt kütusesegu, transpordivad selle alla ja seejärel suruvad sisselaskekollektorisse. Kuna sinna surutav segukogus on suurem kui mootor hetkel tarbida suudab, siis see kuhjub sisselaskekollektoris ja tekib ülerõhk. Kompressorit käitatakse rihmaga väntvõllilt. Rihmarataste suuruse valikuga saab muuta kompressori pöörlemiskiirust ja seega ka ülelaaderõhku. "Underdrive" puhul on kompressor mootorist aeglasem, "overdrive" tähendab aga, et kompressor pöörleb mootorist kiiremini
......................................................... 6 5.1 Üldine iseloomustus .................................................................................................... 6 5.2 Tehnilised näitajad ....................................................................................................... 6 5.3 Hooldusnõuded ............................................................................................................ 6 5.3.1 Kütusesegu valmistamine ........................................................................................ 6 5.3.2 Likemehhanismide määrimine ............................................................................... 7 5.3.3 Karburaatori reguleerimine ...................................................................................... 7 5.3.4 Keti teritamine Ja likesügavuse kontroll ................................................................ 8 5.3
mehaanilise muutumise elektriliseks signaaliks mis juhitakse läbi juhtmete ajju. Aju omakorda vastavalt saadud signaalidele otsustab, kuidas talitleda nt. kütuse sissepritse süsteemi või millal tekitada sädelahendus silindrisse. Joonis 1.1 Mootori juhtaju sisemus[2] 6 1.2 Küttesegu kontrollimine anduritega Üks kõige tähtsamatest autoaju ülesannetest on kahtlemata mootori varustamine kvaliteetse kütteseguga. Õige kütusesegu konsistens ja kogus on ühtlaselt töötava mootori eelduseks. Autoaju roll ongi selles, et erinevate andurite ja süsteemide abil tagada mootorile kvaliteetne segu. Aju kasutab kütuse segu kontrolliks vähemalt viite andurit. Lambda () andur, mis asetseb väljalaske torustikus mõõdab hapniku sisaldust heitgaasides. Vastavalt mida rikkam segu on(kütust on rohkem kui õhku), seda rohkem antakse mootrile õhku või vastupidi vähendatakse kütuse kogust. Külma mootori korral on
rikkekoodidest mis on klassifitseeritud heitgaaside mürgisust suurendavateks ja mis põhjustasid signaallambi süttimise. Kõik juhtploki poolt avastatud vead salvestatakse etapp 7 rikkemällu. Juhul kui rike klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust suurendavaks ja see kordub regulaarselt, salvestatakse see rikkekood etapi 3 rikkemällu. Etapp 4 NB! Rikkekoodide tuvastamisel prindi välja või kirjuta üles kõik: -rikkekoodid -esimesed salvestushetke parameetrid -osatestide tulemused -kütusesegu reguleerimise andmed Etapp5 Näidatakse hapnikuanduri viimasena sooritatud testi tulemused. Tulemusel võivad lisanduda auto valmistaja poolt lisatud täiendused. Hapnikuandur tuleb identifitseerida etapis 1. Sõltumata autovalmistajast peab tulemus näitama: Rikkalt lahjale siirdamise künnispinget. Lahjalt rikkale siirdamise künnispinget. Reageerimisaja arvutamise alumist pingeväärtust. Reageerimisaja arvutamise ülemist pingeväärtust. Rikkalt lahjale siirdumise reageerimisaega
surumine, süütamine ja väljastamine. Vankelmootoril on kaks süüteküünalt kütuse segu ühtlasemaks põlemiseks, sest põlemiskamber on pikk ja peenike. Väljastamisauk on otse ühendatud summutiga. Lisaks puuduvad vankelmootoril klapid. [1] 12 Kütuse ja õhu segu sisenevad mootorisse. [2] Kütusesegu surutakse kokku. [2] 13 Kütuse segu süüdatakse ning rootor hakkab liikuma. [2] 14 Heitgaasid väljuvad mootoris. [2] 7. TRINKLER-SABATHE RINGPROTSESS Trinkler-Sabathe ringprotsess ehk segaringprotsess on Otto ja Dieseli ringprotsessi kombinatsioon. Selle järgi töötavad kiirekäigulised mootorid, mida nimetatakse samuti
eelsoojendama. Piiritus, etanool Piiritus põleb sisepõlemismootoris põhimõtteliselt samamoodi, kui bensiin või gaas. Kuid piiritus on agressiivne kemikaal ja bensiini jaoks mõeldud mootor ei töötaks kuigi kaua, üles ütleksid kõigepealt kummidetailid ja tihendid, siis aga ka metall. Korrosioonitekitajana on etanool bensiinist hoopis aktiivsem. Piirituse oktaanarv on kõrgem kui bensiinil, seega võib kütusesegu detonatsiooni kartmata tugevamini kokku suruda ja seda mahub silindreisse enam. Samas kaasneb sellega ka kolmandiku võrra suurem kütusekulu. Piiritusekütuse tootmise puhul on vajalik veel tehnoloogiat täiendada, et masstootmises saavutada bensiiniga võrdne hind tarbijale. Korrosiooni tekitavate kütuste puhul tuleb kasutada korrosioonikindlaid pinnakatteid või materjale. Alkoholid korrodeerivad tsingi- ja magneesiumisulameid,
Töömahule pole asendajat, aga kompressor on sellele üsna lähedal. Kompressor (i.k. supercharger, blower, huffer, pump jne) on seade, mis surub kokku mootorisse sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Surveaste soovitav 7.5-9, oleneb ülelaaderõhust, eelsüütenurgast, temperatuurist, kütusest jne. Roots-tüüpi kompressor Kinnitatakse vahekaanele, imeb kütusesegu läbi karburaatorite (või sissepritsega õhukoguri) ja surub selle silindritesse. Leiutatud vendade Roots-ide poolt 19 saj keskel, algse eesmärgiga suunata kaevandustesse värsket õhku. Seega oli tegemist ventilaatoriga, mitte kompressoriga. Tööpõhimõte: Kaks pikka laba, mille ristlõige on "8"-kujuline pöörlevad, haarates ülalt õhku ja surudes seda alla. Rohkem kui mootor tarbida suudab. Õhk (tegelikult kütusesegu) kuhjub, ja tekib ülerõhk.
Pinge stabiliseerimine, pingeregulaatorid. 20. Süütesüsteemid, süütesüsteemile esitatavad nõuded, sekundaarpinge mõjurid, lihtsüütesüsteem. Süütesüsteemi ülesanne on küttesegu süütamine ottomootori põlemiskambrites. Segu süütab süüteküünla elektroodidevahel tekkiv sädelahendus, millel peab olema piisav energia (6... 15mJ) ja kestus (1...2ms). Kui sädelahendusel ei ole piisavalt energiat või jääb ta kestus lühikeseks, ei sütti kütusesegu alati ja mootor jätab (töötakte vahele). Siis suureneb kütusekulu, sest töötavaid silindreid koormatakse rohkem. Kui neljataktiline mootor töötaab kuuldavalt ebaühtlaselt, siis kulutab ta kütust kuni 30% rohkem. Mittetöötavas silindris põlemata jäävast küttesegust eralduv bensiin halvendab silindriseinte määrimist. Mootori ebaühtlane töö põhjustab vibratsiooni ja kahjustab kogu mootoriga käitatavat masinat. Küttesegu süütamine peab toimuma õigel hetkel
annaabi.ee 
