Eenpaluga *Riik väljus pikaleveninud poliitilisest kriisist *E's oli väljakujunenud isikuvõimu reziim, mida valitsuse ideoloogid nim. tasakaalustatud riigikorraks või "juhitavaks demokraatiaks" 28.Välispoliitika Rahvusvahelise tunnustuse taotlemine *Lääne suurriikgid käsitasid Balti riike oma Vene- ja Saksa-poliitika kontekstis *1920.aastal tunnustasid Eestis Nõukogude Venemaa, Soome ja Poola *1921.saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt. -Neile järgnesid teised riigid, USA küll aga 1922.a. *1921.aastal võeti Eesti Rahvasteliitu *1939.aastal oli Eestil 10 välissaatkonda ja 15 konsulaati Julgeoleku probleemid *EV välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi isesseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine. *Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, kelle abiga saavutati iseseisvus ja kelles nähti edaspidigi noore riigi sõltumatuse tagajat
Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1. augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. Küsis luba Belgialt oma väed sisse lasta, muidu võis Prantsusmaa läbi neutraalse Belgia oma väed läbi viia. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. Belgia pöördus abisaamiseks Suurbritannia poole, kes nõudis Saksamaalt Belgia indentiteedi tunnustamist, mida Saksamaa ei teinud ja Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. Sõtta astusid ka suurriikide asumaad igaüks oma metropoli e emamaa poolel. 21-25 augustil 1914.a
28.07.1914 kuulutab Austria-Ungari sõja Serbiale ning algab esimene maailmasõda. 29.juulil on üldmobilistasioon Venemaal 31.juuli Saksamaa nõuab Venemaalt ultimatiivses vormis sõjaettevalmistuste lõpetamist ja keeldub Suurbritannia nõudmistest tunnustada Belgia neutraliteeti. 1.augustil on üldmobilisatsioon Suurbritannias ja Saksamaal, Saksa 2.augustil tungivad Saksa väed Luksemburgi, Saksamaa nõuab Belgialt oma vägede läbilaskmist. Belgia keeldub ja pöördub Suurbritannia poole. 3.augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse. 6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917
28. Vastuolud suurriikide vahel: . Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta.Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni.Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga. Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale 29. I ms põhjused - *Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. *Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. *Saksamaa soov
Venemaal algas osaline mobilatsioon. Saksamaa ähvardas mobilisatsiooni mitte katkestamise juhul Venemaad sõjaga. Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Augusti algul 1914 astus Venemaa sõtta nii Saksamaa ( 1.august) kui Austria-Ungariga (5.august). Prantsusmaa, keda sidus Venemaaga liiduleping, kuulutas samuti välja üldmobilisatsiooni. 3.augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Päev varem nõudis Saksa valitsus Belgialt, et too lubaks väed läbi oma territooriumi Belgia- Prantsuse piirile. Belgia keeldus, ja sakslased tungisid Belgiasse. 3.augustil nõudis Inglismaa, et Belgiat ei puututaks. Saksamaa jättis noodile vastamata. Umbes kesköö paiku kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Sõdivad pooled: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. 4
Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas Saksamaa nõudis selle tühistamist; välja mobilisatsiooni Venemaa keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale Saksamaa nõudis Prantsusmaalt (3.august) piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa alustas sõjategevust Belgia Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu vastu. oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug). Peep Reimer 1 1.4. Sõdivate koalitsioonide koosseis: (Vt. õpik lk.54) Keskriigid (4 riiki): Antant (34 riiki):
piirkonna vastu tulenes nende Nõukogude- ja Saksa-vastasest poliitikast. Eesti väljumine sõjast ja eraldirahu Nõukogude Venemaaga pahandas lääneliitlasi. 1920. a tunnustasid Eestis Nõukogude Venemaa järel Soome ja Poola. Lääneriigid tunnustasid Eestit ja teisi Balti riike alles siis, kui oli lõplikult selge, et enamlased on Vene kodusõja võitnud ja mittebolsevistlikku Venemaad pole võimalik taastada. 1921. a saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt, USA alles 1922. aastal. 1921. a võeti Eesti Rahvasteliitu. 1939 oli Eestil 10 välissaatkonda ja 151 konsulaati. JULGEOLEKUPROBLEEMID ESIKOHAL EV välispoliitika põhiprobleemiks oli riigi iseseisvuse, suveräänsuse ja julgeoleku tagamine. Eesti orienteerus tihedale koostööle Läänega, eriti suuri lootusi pandi Inglismaale. Eesti diplomaatia püüdis Inglismaas äratada huvi Eesti vastu ja taotles brittide kohalolekut Läänemerel
pole neile abi loota. Naiivne lootus saada suurriikidelt kaitset ja omakasupüüdmatut abi jäi Eestis siiski püsima iseseisvusaja lõpuni. 1920 tunnistasid Eestit Nõukogude Venemaa järel Soome ja Poola. Lääneriigid tunnustasid Eestit ja teisi Balti riike alles siis, kui oli lõplikult selge, et ühtset mittebolsevistlikku Venemaad pole võimalik taastada. 1921 saadi tunnustus Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Jaapanilt ja Belgialt. Neile järgnesid teised riigid, näiteks USA 1922. 1921 võeti Eesti Rahvasteliitu. Eesti suhetes välisriikidega oli eriline koht Soomel. Soome oli esimene riik, kellelt loodeti abi ja tuge. Vabadussõja ajal ja hiljemgi oli Eesti-Soome uniooni ideel Eestis lai poolehoid. Kuigi Eestil polnud Soomele suurt midagi anda, saadi seal aru, et Soome julgeolek sõltub ka Soome lahe lõunaranniku olukorrast. Hiljem mõisteti, et Balti riikide seisund on ebastabiilne ja liit
Eesmärk on purustada kõige pealt kuu aja jooksul Prantsusmaa läbi Belgia. Belgia on neutraalne riik, see tähendab, Prantsusmaa piir oli vastu Belgiat kindlustamata. Saksamaa peamine plaan oli kiire manööver ümber Pariisi ja siis pöörduda Alsass- Lotringi piirkonda. Pariisi purustamiseks oli ettnähtud täpselt 39 päeva. (Kuna Venemaa oli nii suur, arvestas Saksamaa, et Venemaal võtab mobilisatsioon aega ja jättis sõja Idarindel hijemaks). Saksamaa nõudis Belgialt oma vägede sisse laskmist ja Prantsusmaalt nõuti selles konfliktis erapooletuks jäämist. Pr. maa keeldus. Sõja algus: 1. 3. augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaalse sõja. 2. 4. augustil Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale, Belgia kaitseks. 3. 5. augustil Austria-Ungari kuulutab sõja Venemaale. Mariette Vilgo 10
marionettriik. Näilise iseseisvuse säilitamine oli seotud Prantsusmaa kolooniatega. 5 Kui säilib iseseisvana üks osa Prantsusmaast, siis kolooniad kuuluvad sellele, Saksamaa püüdis ära hoida selle, et Inglismaa ei võtaks kolooniaid endale, kuna kolooniatest saadavaid ressursse oli vaja sõja pidamiseks. Läbi Vichy vabariigi kontrollis Saksamaa kolooniaid. Elsass-Lotring liideti nüüd jälle Saksamaaga. Belgialt võeti ka osad ära, mille oli peale I MS saanud Saksamaalt. Pärast Prantsusmaa alistumist jäi ainukeseks sõdivaks riigiks Inglismaa. Saksamaa kavatses esialgu Inglismaad murda masspommitamisega. 1940. aastal augustis-septembris Lahing Britannia pärast (kujutas endast Inglismaa masspommitamist). Saksamaa lennukid, mis käisid pommitamas, kasutasid ära nii Hollandi, Belgia kui ka Prantsusmaa lennuväljasid, mis olid tema kätte sattunud. Kasutati nii pommitajaid kui ka hävitajaid.
juulil kuulutati sõda Serbiale - Sakslased nõudsid vene mobilisatsiooni peatamist, aga said vastuseks ,,ei" ja kuulutati sõda - Saksa kindralstaabi plaan nägi ette, et rünnatakse enne Pranstusmaad ja siis täie rauaga Venemaad - Prantslased olid sõjaks valmis, kuid tahtsid, et algatussüü jääks sakslastele - Sakslased nõudsid Toul'i ja Verdun'i kindluse üleandmist, kuid prantslased keeldusid ja oligi sõda - Saksmaa palus abi Belgialt, lubades terviklikkust ja sõltumatust, kui saab oma väed sinna panna, et Belgiat Prantsusmaa eest kaitsta. Saksamaa ütles, et Prantsusmaa tahab Belgiat hävitada. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja pöördus Inglismaa poole abi saamiseks - Inglismaa nõudis Belgia erapooletuse tingimusteta hoidmist, aga vastust ei tulnud sakslaste poolt ja kuulutati sõda - Sõja algatajad olid Euroopa suurriigid ja ohvrid Serbia ja Belgia, hiljem liitusid sõjaga ka kolooniad ja
mobilisatsiooni keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale Saksamaa nõudis Prantsusmaalt (3.august) piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu. Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug). 1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63) 1* Läänerinne: 10* Inglismaa ja Prantsusmaa contra Saksa väed. 11* sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil.
vastuvõtmist, sest olukord on ebastabiilne Eestist (10. artikkel kui agressor ründab Rahvaste Liidu riiki siis teised peavad abistama). Kuid siiski Eestit toetas: Itaalia, Portugal, Pärsia, Kolumbia, Araguai (5 poolt, 27 vastu). Olukord oli muutunud kui Vene kodusõda oli jõudmas lõppfaasi. 26. jaanuaril 1921 Antaatide riigi ülemnõukogu andis Eestile de jure tunnustust. Korraga saadi tunnustust Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Belgialt ja Jaapanilt. 1921. aastal võeti Eesti, Läti ja Leedu Rahvasteliitu. USA tunnustas Eestit 1922. aastal. Välispoliitika eesmärgid: 1) Eesti pidi arendama heanaaberlikke suhteid, eriti potentsiaalsete ohuallikatega. 2) Eesti pidi otsima toetajaid ja sõpru suurriikide hulgast tekitades huvi Eesti vastu, et ohtlikus olukorras saada neilt abi ja toetust. 3) Jaan Poska idee sõjaline kaitse liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola kaitseliit.
Pr juba 1921. aasta esimesel poolel tegi ettepaneku otsustada Eesti ja Läti tunnustamine de jure positiivselt: Itaalia oli nõus, USA oli kategooriliselt vastu, SB jäi äraootavaks. Kuni jõudis kätte 26. jaanuar 1921, istus koos Antandi riikide ülemnõukogu - tunnustati iseseisvate riikidena Eesta Vabariiki ja Läti Vabariiki, Leedu sel hetkel tunnustust ei saanud. See tähendas seda, et Eesti ja Läti said de jure tunnustuse SB, Pr, Itaalialt, Belgialt ja Jaapanilt. Siitpeale hakkas laekuma ka teiste riikide tunnustusi: Poola, Rootsi, Saksamaa, Austria, Ungari, Hispaania, Holland, Rumeenia jne. Selle tunnustamise hankimise lõppakordiks 22. dets 1921. aastal võeti nii Eesti, Läti ja Leedu vastu Rahvasteliidu liikmeks. Tähistab Eesti välispoliitika ESIAJA lõppu. Järgnevalt Eesti välispoliitikast 1920. aastatel. Eesti välispoliitika suundumuse kujundajaks pidanud olema riigikogu, täpsemalt riigikogu väliskomisjon
annaabi.ee 
