tervislik, sest sisaldab värskeid salateid ning köögivilju. Pearoog Pearoaks ma pakun sealiharulli peekoni ja värske spinati täidisega, mida ma serveerin koos sealiharulli hautamisleemest valmistatud kastmega ja üleküpsetatud köögiviljapüreedega. Köögiviljapüreed teevad selle roa kirevaks ja on tervislikud. Sealiharull on valmistatud hautades, mis annab sellele toidule juurde tervislikkust ja samas ka mahlakust. Veinisoovitus pearoale Veiniks on Beaujolais Noveau, mida soovitas mulle Stockmanni alkoholi osakond ja kuna selle veini ajalugu tundub mulle väga huvitav siis panen ma selle siia kirja. Beaujolais Noveau on uue Beaujolais veini pidupäev, mida peetakse novembrikuu kolmandal neljapäeval. 19.sajandi keskpaiku oli kombeks kohe pärast viinamarjade koristusaja lõppu saata noor vein, mille käärimine polnud veel lõppenud, vaatides Lyoni bistroodesse ja veinibaaridesse, kus seda tavaliselt savikannudest müüdi.
Laste pidu on veebruaris Mardi Gras, vastlapäev, siis korraldatakse paraade ja pidusid, ja Poisson d'avril, esimene aprill, mil üksteisele tehakse aprillinalja ja sõprade või õpetajate seljale kinnitatakse punaseid paberist kalu. Lihavõttepühade ajal jahivad lapsed värvitud mune ja sokolaadist kellukesi. Tööpüha tähistatakse enamasti paraadiga. Ilutulestiku ja tantsuga tänavatel tähistatakse võidupüha, Le Huit Mai, ja Bastille'i vallutamise päeva. Beaujolais Nouveau on kolmas neljapäev novembris, siis lastakse südaööl müügile selle aasta saagist tehtud kerge puuviljamaitseline noor vain, mida juuakse ilma laagerdamata.
28 EEK Sicily Planeta La Segreta Rosso 75 cl 25.40 / 397.42 EEK PRANTSUSMAA / FRANCE Languedoc B&G Cabernet Sauvignon 75 cl 12.50 /195.58 EEK Bordeaux Legende Pauillac 75 cl 35.40 / 553.89 EEK Chateau Moulin Riche, Saint Julien 75 cl 55.30 / 865.26 EEK Bourgogne Comtes De Chartonge Pinot Noir 75 cl 27.00 / 422.46 EEK Cote de Beaune Villages, A. Rodet 75 cl 37.40 / 585.18 EEK Beaujolais Beaujolais A. Bichot 75 cl 17.00 / 265.99 EEK Moulin-a-Vent, A. Bichot 75 cl 27.00 / 422.46 EEK Rhone Cotes du Rhone Caves Saint-Pierre 75 cl 20.90 / 327.01 EEK Uue-Maailma veinid Valged: AMEERIKA ÜHENDRIIGID Washington state Ch. Ste-Michelle Riesling 75 cl 20.90 / 327.01 EEK AUSTRAALIA South-Australia W.B. Eaglehawk Chardonnay 75 cl 13.50 / 211.23 EEK
Prantsusmaa lõuna-osa mari alkoholisisaldusega puuviljalist veini. Maailma enam viljeldud punane viimari (Hispaanias Garnacha Tinta), Austraalias kasvupinnalt teine sort Shiraz järel. Gamay Burgundia Beaujolais Gamay'st valmistatakse noori veine, mille värv on sinakaspunane ning mille aroomis domineerivad marja- ja lillelõhnad. Veinid on kerged so vähese parkhappesisalduse ja täidlusega.
raamatuid. Laste pidu on veebruaris Mardi Gras, vastlapäev, siis korraldatakse paraade ja pidusid, ja Poisson d'avril, esimene aprill, mil üksteisele tehakse aprillinalja ja sõprade või õpetajate seljale kinnitatakse punaseid paberist kalu. Lihavõttepühade ajal jahivad lapsed värvitud mune ja šokolaadist kellukesi. Tööpüha tähistatakse enamasti paraadiga. Ilutulestiku ja tantsuga tänavatel tähistatakse võidupüha, Le Huit Mai, ja Bastille'i vallutamise päeva. Beaujolais Nouveau on kolmas neljapäev novembris, siis lastakse südaööl müügile selle aasta saagist tehtud kerge puuviljamaitseline noor vain, mida juuakse ilma laagerdamata. Toit Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus säiliksid maksimaalselt. Rikkalikult süüakse toorsalateid,aedviljatoitude valik on lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib
See aitab kestadest värvi ja parkaeineid eraldada, aga osa aroomielemente läheb kuumuse tõttu kaduma ja punastes veinides neid selletõttu ei ole. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu. Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned. K i i Valge veini valmistamine K r t K i i Punase veini valmistamine K r t VEINI KÜPSEMINE Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat
kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton. (Ibid) Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie. (Ibid) 2.1 Erinevad juustusordid 2.1.1 Brie Ideaalne kergeks eineks või nautimiseks pärast õhtusööki. Samuti sobib juustu kasutada puuvilja-või marjatortide ja pirukate küpsetamiseks, suupistete valmistamiseks või salatites. Veinidest sobib serveerida eelkõige kergemat tüüpi punaseid veine nagu Pinot Noir või Beaujolais. Tasub meeles pidada, et võimaluse korral võiks juustu kuni üks tund enne serveerimist külmikust toasooja tõsta-nii tulevad aroomid ja maitse paremini esile. (Tuntud prantsuse juustusordid) 2.1.2 Bleu d´Auvergne Enamasti serveeritakse seda juustu osana juustuvalikust, kuid kahtlemata annab erilise maitse ka salatitele ning kastmetele. Veinidest sobib pakkuda juurde tugevat punast veini Bourgogne või Bordeaux piirkonnast Prantsusmaalt. Samuti soovitatakse pakkuda juurde portveini või
soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle
Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu. Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned. Suurt osa punastest veinidest laagerdatakse tammevaatides, mis parandab nende kvaliteeti, lisades vanilliseid jt maitse- ning lõhnanüansse. Järelküpsemise kestus, mis ulatub mõnest kuust mitme aastani, oleneb joogi struktuurist ja iseloomust ning soovitavast lõpptulemusest. Noortes mahlakates veinides domineerivad kirkad puuviljalised nüansid, küpsemist mööda areneb välja elegantne ja
raamatuid. Laste pidu on veebruaris Mardi Gras, vastlapäev, siis korraldatakse paraade ja pidusid, ja Poisson d'avril, esimene aprill, mil üksteisele tehakse aprillinalja ja sõprade või õpetajate seljale kinnitatakse punaseid paberist kalu. Lihavõttepühade ajal jahivad lapsed värvitud mune ja sokolaadist kellukesi. Tööpüha tähistatakse enamasti paraadiga. Ilutulestiku ja tantsuga tänavatel tähistatakse võidupüha, Le Huit Mai, ja Bastille'i vallutamise päeva. Beaujolais Nouveau on kolmas neljapäev novembris, siis lastakse südaööl müügile selle aasta saagist tehtud kerge puuviljamaitseline noor vain, mida juuakse ilma laagerdamata. Riigipühad Uusaastapäev 1. jaanuar Lihavõtted (ka esmaspäev) Liikuv püha Taevaminemispüha (neljapäev) 40. päev pärast lihavõtteid Teine nelipüha (esmaspäev) Liikuv püha Tööpüha 1. mai Le Huit Mai, võidupüha (tähistatakse Saksamaa lüüasaamist 1945. aastal) 8. mai Bastille' vallutamise päev
hallituskoorikuga. Valmides muutub juustu maitse väga pehmeks ja sisemus kahvatukollaseks ning kreemjaks. Maitselt aromaatne ja mahe, kergelt soolane. Tekstuurilt kreemjas, täidlane. Ideaalne kergeks eineks või nautimiseks pärast õhtusööki. Samuti sobib juustu kasutada puuvilja-või marjatortide ja pirukate küpsetamiseks, suupistete valmistamiseks või salatites. Veinidest sobib serveerida eelkõige kergemat tüüpi punaseid veine nagu Pinot Noir või Beaujolais. Samas on ka neid, kes soovitavad proovida just tugevaid punaseid veine nagu Cotes du Rhone või Bordeaux. Tasub meeles pidada, et võimaluse korral võiks juustu kuni üks tund enne serveerimist külmikust toasooja tõsta nii tulevad aroomid ja maitse paremini esile. Nimetuses kasutatakse juustutööstuse valmistamispiirkonda nime järgi (Brie de Meux). Bleu d´Auvergne Sinihallitusjuustu leiutas kohalik talupoeg, kes lootis vahelduseks tavapärastele juustudele midagi erilist leida
Cabernet Sauvignon- Kõige massilisemalt tuntud punase viinamarjasort maailmas. Selle kodukant on Bordeaux, kuid nüüd on see levinud ka Californias, Toscanas ja Austraalias. Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda pehmemamaitselist viinamarjasorti. Gamay- Kasvatatakse Burgundia lõunaosas Beaujolais´s, kuid see viinamarjasort pole kuigi laialdaselt levinud. Gamay´st valmistatakse noori veine, mille värv on sinakaspunane ning mille aroomis domineerivad marja- ja lillelõhnad. Veinid on kerged st vähese parkhappesisalduse ja täidlusega. Grenache- Kõige suurematel pindadel kasvatatav punane viinamari maailmas, kuid on konsentreeritud Prantsusmaale ja Hispaaniasse. Head veini teeb sellest vaid Châteauneuf-du-Pape.
Bordeaux´ veinides. RIESLING Sellest klassikalisest saksa sordist valmistatakse hõrke valgeid veine kõikjal üle maailma. Veinid võivad olla vahemikus tuhkkuivast ülimagusani. Need on kerged ja vähese alkoholisisaldusega, kuid tugevamaitselised ning pikaealised. Milline ka ei oleks veini laad, tasakaalustab kõrge happesuse alati veini nüansirikkus. Suurepäraseid ülimagusaid veine valmistatakse väärishallitusega nakatunud Rieslingi marjadest. GAMAY Camay viinamarjadest valmistatav Beaujolais on Burgundias erilise kaubandusliku tähtsusega, sest see annab enam kui poole kogu piirkonna veinitoodangust. Enamasti on need lihtsad, kerged puuviljamaitselised punased veinid, mis on mõeldud värskelt joomiseks. Veinil on omapärane pirnilõhn, mis on veinivalmistamise protsessi tulemus ja vaarikamaitse. Paremaid Beaujolais´sid on võimalik ka laagerdada. Mõne nädalaga valmiv Beaujalais nouveau on harilikult pigem reklaamimull kui hea vein. Veinid jagunevad suures plaanis: · Valge
hallituskoorikuga. Valmides muutub juustu maitse väga pehmeks ja sisemus kahvatukollaseks ning kreemjaks. Maitselt aromaatne ja mahe, kergelt soolane. Tekstuurilt kreemjas, täidlane. Ideaalne kergeks eineks või nautimiseks pärast õhtusööki. Samuti sobib juustu kasutada puuvilja-või marjatortide ja pirukate küpsetamiseks, suupistete valmistamiseks või salatites. Veinidest sobib serveerida eelkõige kergemat tüüpi punaseid veine nagu Pinot Noir või Beaujolais. Samas on ka neid, kes soovitavad proovida just tugevaid punaseid veine nagu Cotes du Rhone või Bordeaux. Tasub meeles pidada, et võimaluse korral võiks juustu kuni üks tund enne serveerimist külmikust toasooja tõsta nii tulevad aroomid ja maitse paremini esile. Nimetuses kasutatakse juustutööstuse valmistamispiirkonda nime järgi (Brie de Meux). Bleu d´Auvergne Sinihallitusjuustu leiutas kohalik talupoeg, kes lootis vahelduseks tavapärastele juustudele midagi erilist leida.
Enamik inimesi ei tunne väävlit veinis sugugi, aga mõnele võib see te- nassil ja sidrunil või mustsõstral ja kitada allergilise reaktsiooni või peavalu. Kui millegagi ettevaatlik olla, aroonial, on võimeline eristama ka siis vahest Beaujolais Nouveau´ga – see on vein, mis peab kiiresti kääri- veine. Veini nautimiseks ei pea os- mise lõpetama ja joogikõlblikuks saama ning väävli käsi võib siin rohkem kama oma elamusi sõnadeks vor- mängus olla kui mujal. mida, aga oma arvamus võiks siiski
Valged veinid puuviljased, tammevaadis arendatud (Loire oru ja Rhone oru valged veinid), punased veinid noored ja tanniinsed (sama, mis verise liha puhul). Poolküps (medium plus), sh ka tuunikalasteik ja pardirind. Valgud enamikus kalgendunud. Veinis oluline puuviljasus. Valged veinid puuviljased ja tammes arendatud (Rhone org), punased veinid väärikamad ja puuviljasemad, vanemad tammevaadis arendatud veinid (Rhone org, Bordeaux, Provence, pardiliha puhul Burgundia ja Beaujolais). Küps (well done). Läbiküpsenud liha sobib puuviljase veiniga, kus tanniinid ei domineeri. Valged veinid ikkagi tammised, kuid suure puuviljasusega (Languedoc), punased veinid kergemad (kerge Provence, Corse ja Languedoc). 5. Kastmed. Tumedad kastmed. Punase, madeira, porti, marsala veini kastmed, tumeda liha leeme põhjal tehtud kastmed. Need kastmed on madala happesusega, pigem magusad. Vein peab olema punane ja puuviljane ning tanniinne
Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu. Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de primeur, millest juba mõnepäevase fermenteerumise järel eraldatakse kestad ja seemned. Suurt osa punastest veinidest laagerdatakse tammevaatides, mis parandab nende kvaliteeti, lisades vanilliseid jt maitse- ning lõhnanüansse. Järelküpsemise kestus, mis ulatub mõnest kuust mitme aastani, oleneb joogi struktuurist ja iseloomust ning soovitavast lõpptulemusest. Noortes mahlakates veinides domineerivad kirkad puuviljalised nüansid, küpsemist mööda
annaabi.ee 
